Killukesi Valdo Prausti FB ajajoonelt

Möödunud laupäeval peetud Vao küla kokkutulekul pidas Valdo Praust ettekande Vao küla ümbruse teede võrgustikust. Käisin kuulamas, peamiselt seepärast, et Valdo ettekanded on selged ning tema esitlus seetõttu nauditav, aga samuti nüüdseks juba  4 aastat tagasi Koeru Kultuurimajas toimunud ajalooõhtul räägitu meelde tuletamiseks. Muuseas, too ajalooõhtu oli ise ajalooline, seda eelkõige seetõttu, et tegemist oli ühega esimestest. Nüüdseks võib Valdot tihti näha ning kuulda teedest rääkimas erinevatel üritustel üle Eesti. Soovitan kõigil, keda huvitavad vanad teed ja nendega seonduv, jälgida Valdo Facebook’i ajajoont. Noppisin sealt välja mõned Koeru kihelkonna või selle lähiümbruse kohta käivad lõigud, ajendiks tema värske postitus Kuusna teeristist.

***

Valdo Praust
25. august · Muudetud

Kuusna kunagine tähtis teerist, kus muinas- ja keskajal ristusid Tallinna-Tartu tähtis maantee ja Järvamaa-Virumaa (Paide-Kareda-Rakvere) peamaantee, milledest mõlemad olid Eesti ühed tähtsamad teed. Fragment 1828. aasta kaardilt, mil Järva-Viru tee enam sealtkaudu ei käinud, kuid jäljed sellest olid maastikul veel olemas.
Kuusnal ristusid Tallinna-Tartu suvine ehk Piibe maantee (vasakult ülevalt paremale alla) ning Järvamaa-Virumaa suur suvine maantee (vasakult alt paremale üles). Ligi 150 meetri pikkusel lõigul kulgesid nad koos, seega maastikul oli muinas- ja keskajal kaks lahknemiskohta. Selle ühislõigu äärde tekkis (arvatavasti samuti juba sajandeid tagasi) kõrtsikoht, viimane pikk kõrtsihoone lammutati nõukogude ajal.. Hiljem, 17. sajandil tekkis paiga lähedale veel mõis (kaardil vasakul).
Kui Piibe maantee on (väikeste nõukogudeaegsete õgvendustega) samas kohas ka praegu, siis Järva-Viru keskaegne maantee hääbus sellel trassil juba hiljemalt 17. sajandil, kuid kaardil on sellest kohaliku tee lõigud veel alles. Karedalt tuli see maantee Ammuta kaudu Kuusnale ja sealt läks edasi Metsla kaudu Raigu suunas ning viis Rakverre edasi läbi Kiltsi mõisa. Kiltsi mõisa kajastavates keskaegsetes ürikutes on seda teed muide ka mainitud ning ka Ants Hein on oma Kiltsi mõisa monograafias seda nimetanud. Praeguseks on Kareda-Rakvere (Järva-Viru) keskaegne maanteetrass kahjuks küll unustatud.

Kuusna teerist

Valdo Praust kommentaar: Kaardil kujutet, kuid tänaseks lammutatud Kuusna kõrtsihoone 1958. aastal. Foto Järvamaa Muuseumi kogust, PM F 489.

***

Valdo Praust
2. märts 2013. a.

Kiltsi mõisa (neo)gooti stiilis vesiveski Põltsamaa jõe ülemjooksul; foto ca 1900.-10.a Leipzigis trükitud postkaardilt (minu erakogust).
Järvamaalt Virumaale (Karedalt Rakverre) suunduv tähtsaim muinas- ja keskaegne maantee asus praegusest maanteest täiesti erineva koha peal, kulgedes läbi Ammuta,Kuusna, Metsla, Ramma, Pikevere, Raigu, Ilmandu, Sootaguse, Kiltsi, Vao, Mõisamaa ja Väike-Maarja. Alles Väike-Maarja järel Koonu juures suundus ta teele, mis ka tänapäeval on üsna pikalt ühtse teena alles – sealt Rakverre kulges ta nimelt läbi Pandivere, Kadila, Meriküla, Inju, Vana-Vinni ja Piira.
Kuna kogu see tee kulges kõrgel maastikul, ületas ta kogu pikkuses praktiliselt vaid üheainsa jõe – Põltsamaa jõe ülemjooksul hilisema Kiltsi mõisa juures (teise jõeharu küll mõni km edasi Vaol), kus oletatavasti oli muinasaegne koolmekoht, mis võimaldas pääseda üle jõe ning minerallpinnasega kallaste tõttu polnud pikemaid soosildu vaja sinna rajada.
Oletatavasti tekkis peale ristisõdu (13. saj. algust) selle põlise jõeületuskoha juurde vesiveski, selle juurde omakorda aga läänivaldus (esmamainitud 1383). Hiljemalt 1466. aastaks oli läänivaldusesy välja kasvanud juba toekas lääni- ehk eramõis (Hof Asze), mis tõenäoliselt oli juba siis välja ehitatud võimsa vasallilinnusena (kivist kindlusmõisana). Suur osa selle müüre on tänases – 1790. aastal valminud – Kiltsi lossis ära kasutatud, iseäranis esimesl korrusel. Arvatavasti siis (kui mitte juba varem) lülitati kindlusmõisa süsteemi ka varasem vesiveski, mida läks nüüd lisaks vilja jahvatamisele vaja lossi ümbritsenud vallikraavide täitmiseks veega (osalt säilinud lossitiikidena). Kui mitte varem, siis hiljemalt siis ehitati vast vesiveski ka välja kapitaalse kiviehitisena (pildil). Samas jäi tähtis maakondadevaheline kaugmaantee käima veskitammi pidi üle jõe kuni 16. sajandini.
Võib oletada, et fotol kujutatud veskiveski (tõen. 18.-19. sajandi neogooti ehitis) põhines suuremal või vähemal määral keskaegsetel müüridel. Tegu oli omapärase hoonega – fassaade kaunistasid teravkaarpetikud ning mõisapoolset otsa ilmestas kaks keskaegset linnusetorni imiteerivat torni (fotol näha üks neist). Pole välistatud, et nii mitmedki neist elementidest võisid olemas olla juba keskajal.
Tänaseks on see kaunis ehitis kahjuks varemeis ja unustatud – peale 1990. aastate alguse laastavat tulekahju seda ei taastatud ning alles jäid vaid müürid. Sihvakad tornid oli hoonel aga hävinud (lammutatud) juba 1930. aastate algul. Veel 1970. aastate algul oli kunagise tähtsa muinasmaantee lõigust tekkinud Kiltsi-Sootaguse- Ilmandu külatee autoga läbitav, kuni raudteeülesõidu sulgemine 1970. aastate lõpul liikluse sellel teel kaotas. Praegu teavad vaid vähesed, et veski müüridest on mööda käinud Virumaa edelaosa üks tähtsamaid maanteid, mida mh on oma liikumisel kasutanud kasutanud 13. sajandil ka Rooma paavsti eriesindaja Modena Wilhelm oma diplomaatilisel missioonil siiamaile.

Kiltsi mõisa vesiveski

***

Valdo Praust jagas viidet.
9. veebruar 2013. a.

Piibe sild üle Põltsamaa jõe. See sillakoht on andnud Piibe maanteele tema nime, mis oli rahva seas käibel juba 17. sajandil. Usun, et ka Piibe küla ja mõis on saanud oma nime sellest sillast.
Fotol olen sild on ehitatud 1875, aga selle eellane pidi olemas olemas kindlasti juba 1240.-50. aastatel (kui minu rekonstruktsioonmudelid paika peavad). Tõenäoliselt oli ta tollal tüüpiline kärgkast-sild.
Tegu on Tallinnast Tartusse liikumisel ülimalt strateegilise paigaga – kui seal üle jõe ei pääsenud, pidi käima ülisuure ringiga üle Liigvalla ja Räitsvere ehk nn Pudiviru Lääneteed mööda.
Praegune, õgvendatud Piibe maantee sild üle Põltsamaa jõe asub sellest sillast veidi ida pool.

Piibe sild

Valdo Praust kommentaar: Kui muinasajal liiguti suviti ratsa, pääses samas sihis liikuma mõni km ida pool kulgevat Seljamäe oosi mööda, mille kohal oli Põltsamaa jões koolmekoht. Kui ratsa liikumise asemel hakati liikuma vankriga, siis Seljamägi enam liikluseks ei kõlvanud, kuna selle katkestuskohtade tõusud-langused on väga järsud. Siis tekkis hädavajadus vankritee rajamiseks, mis oli võimalik ainult üle edelas asuva soosaarte keti, mille jätkuna tekkis ka nimetatud Piibe sild.
Kui keegi võtaks vaevaks Piibe sillaga külgnevaid soosildu arheoloogiliselt uurida, saaks sealt selgelt teada, millal suvises kaugliikluses asendus ratsa liikumine vankriliiklusega. Mina usun, et see võis toimuda koos ristisõdadega ca 1220.-30. aastatel.

***

Valdo Praust
28. oktoober 2011. a.

Rõhu teerist Kagu-Järvamaal Koerust lõunas – Eesti oluliste kaugmaateede tähtis ühinemis-lahknemiskoht aastail ca 900-1600.

Üks tee läheb seal väga terava nurgaga üle teise. Tegelikult on seal tippupidi koos kaks ajaloolist teede lahknemiskohta (ühinemiskohta) – kõik seal kokku saavad neli teed olid ajalooliselt Eesti ühed tähtsamad maanteed, mis praegu on jäänud kohalikeks külavaheteedeks.

Fotol kujutatud pilt avanes aastail 900-1600 Tallinnast Tartu poole suundujale, kui ta oli praeguse Piibe maantee eelkäijat mööda jõudnud läbi Koeru ja Ervita Rõhule. Vasakpoolne haru on suvine Tartu tee, mis läks (ja läheb praegugi) kaarega üle Rõhu veskikoha, Preedi ja Piibe ning edasi Vägeva-Kärde suunas. Kaarega seepärast, et ta on tehtud soode vahel asuvale kõige kuivemale alale, kus täidetud soosildade pikkus oli maksimaalselt kokku vaid paarsada meetrit, ei enam. Parempoolne haru oli aga talvine Tartu maantee. See läks otse üle soode – läbi Nahkanuia, Haava ja Nava (kõik nimetatud muide talitee põlised kõrtsikohad) Endla järve peale, põiki üle Endla järve jää ning teisel pool järve otse Kärde või Vaimastvere peale.

Kui pildi tegemise kohas keerata end teisipidi, avaneb taas teelahe ehk kaks teed. Parempoolne (idapoolne) tee viis (ja viib senini) Koeru kaudu Tallinna. Vasakpoolne tee viis Udeva, Vao ja Peetri kaudu Järvamaa südamesse ja sealt edasi Läänemaale ja Pärnumaale – seda teed pidi toimus tõenäoliselt kuni 1600. aastani kogu Saare-Lääne ja Tartumaa vaheline liiklus. See tee ei ole täies pikkuses enam alles, Udeva ja Vao vahel on mõned lõigud sellest praktiliselt et kadunud.

Kuna talvine Tartumaalt Järvamaale suunduv otsetee käis üle Endla järve (fotol parempoolne haru), siis ma oletan, et just see fakt on andnud Järvamaale oma praeguse nime. Seega võiks Järvamaa tähendada järvetagust maad.

Millalgi 17.-18. sajandil hakkasid olulised magistraalid kulgema mujalt ning Rõhu teerist jäi vaid kohalike külateede lahknemiskohaks, milleks ta on jäänud tänini.

Foto on tehtud paigas 58˚55’05,27″ pl, 26˚04’53,89″ ip. — kohas nimega Rõhu, Koeru kihelkond.

Rõhu rist @Valdo Praust

Valdo Praust kommentaar: Rõhu karjamõis on rajatud varasema veskikoha juurde. Kuna seal ületas Preedi jõe tähtis Tallinna-Tartu maantee juba muinasajal (mujal oli maa märg), siis võib arvata, et sealne veskikoht on ka üsna vana. Mõisakoht pole niiväga vana, 17. sajandist (keskajal oli Järvamaa ordu käes, kes vasalle kutsusid valitsema vähe, suurt osa maast majandasid nad ise). Preedi mõis oli küll üks väheseid vasallimõisaid.

3 kommentaari to “Killukesi Valdo Prausti FB ajajoonelt”

  1. Kai Says:

    Tänan väga huvitava materjali ja viidete eest.
    Giidina tegutsedes on mul olnud võimalust sõita
    nii Eesti-, Läti- kui Leedu teedel.
    Mind huvitaks väga ka jutt teedest Eestist Riiani
    ja oleks kena ka kui Vilniuseni. Suur tänu selle materjali eest!

  2. marko Says:

    Tere Kai ja aitäh positiivse tagasiside eest!

    Ma arvan, et üks lihtsamaid võimalusi on ennast Valdo Prausti sõbraks teha Facebookis. Sinna laekub pidevalt killukesi Eesti omaaegse teedevõrgustiku kohta koos kaartide ja selgitustega.

    Teine võimalus on võtta üks punt giide kokku ja tellida Valdolt spetsiaalne esitlus teid huvitaval teemal. Usun, et saate kokkuleppele. Vajadusel vahendan kontakti! Valdo on käinud rääkimas Koeru teedest ja lisaks veel paljudes kohtades kuhu teda on kutsutud. Talle on iseloomulikud väga põhjalikult ette valmistatud esitlused.

  3. Kai Says:

    Tervist!
    Ja suur tänu vastuse eest.
    Uurin seda küllakutsumise asja Giidide Ühingust.
    Lugupidamisega,
    Kai Põld

Leave a Reply