Nahkanuia ajaveeb
Elust ja olust Nahkanuia külas, Koeru vallas

Nahkanuia rahvas saabus äsja Ervitalt, kus ehitati lumelinna. Ilm oli super hea nagu ka meeskond, kellega juhuse tahtel sattusime koos ehitama. Nimelt puudusid Janekil ja Beritil tööriistad aga oli idee, meil vastupidi. Koos lõime lumest Pikne McQueeni, kelle pikk, suust väljaulatuv keel sai liumäeks.

Kohapeal pakuti maitsvat hernesuppi ja sooja teed. Töötas liuväli ja tasuta uisulaenutus, kõlas muusika. Näha oli, et korralduskomitee oli oma töö hästi ära teinud. Osalejaid, eriti täiskasvanuid võinuks olla rohkem kuigi mind see seekord väga ei puudutanud – meie meeskonnas koostöö sujus ja jutt jooksis! Vaadake pilte ja tundke kadedust! Pikne McQueeni ehitamisele aitasid kaasa Janek, Berit, Marko, Kimberly, Maarja ja Rene. Kõrvalt vaatas ja õpetussõnu jagas Matilde Meelimari.

Nipi Kõrsi aida alla on end sisse seadnud mingi väiksem metsaelukas. Alles see oli kui ma avastasin sealt kivivilla tahvli sisse uuristatud magamissüvendi ja tohutu hunniku telliskivivärvi junne. Minu püüdlused looma jäetud junnide järgi identifitseerida ei osutunud edukateks.

Seejärel hakkasin ma märkama jälgi. Neid ei ole küll palju aga siiski. Kord on keegi käinud plastämbris olevaid külmavõetud õunu kraapimas, kord suundub jäljerida piki aidaseina kuhugi. Paar päeva tagasi avastasin kaminatoa akna tagant hanges vastu klaasi lennanud leevikese surnukeha. Pidin sellega midagi ette võtma aga unustasin teema kohe kui see silma alt ära. Eile tuletasid tegemata tööd meelde mööda lund laialipaisatud suled. Akna all, seal kus oli olnud leevike, olid juba tuttavad jäljed ning ootuspäraselt puudus lind ise.

Read the rest of this entry »

Koeru kihelkonna külad (1935.a.): Aavere, Abaja, Allivere, Ao, Aruküla, Ellavere, Ervita, Jõeküla, Kaarli, Kalitsa, Kapu, Koidu-Ellavere, Koidu, Kuusna, Kõpsta, Laaneotsa, Lahu, Liigvalla, Liusvere, Merja, Metsanurga, Metsla, Nahkanuia, Norra, Nõmmküla, Paemurru, Piibe, Pikevere, Preedi, Puhmu, Puivere, Pädaniku, Raigu, Rakke, Ramma, Rodeviku, Rõhu, Salutaguse, Sandhofi, Tammiku, Tudre, Udeva, Udeva-Aru, Vaali, Vahu, Valila, Vao, Varangu, Visusti, Vuti, Väinjärve ja Koeru alevik. (Allikas: Vikipeedia)

Kõigist neist küladest on vanadpildid.net keskkonnas esindatud ainult väike osa, nimeliselt: Abaja, Aruküla, Ervita, Jõeküla, Koidu-Ellavere, Lahu, Liusvere, Merja, Metsanurga, Metsla, Nahkanuia, Norra, Nõmmküla, Piibe, Preedi, Puhmu, Rakke, Rõhu, Salutaguse, Tudre, Udeva, Udeva-Aru, Vahu, Vao, Väinjärve ja Koeru alevik.

Read the rest of this entry »

Väinjärvelt pärit Arved Piiroja mälestused jätkuvad (loe I osa). Seekord tuleb juttu külapoest ja sellest mida lapsed sealt ihkasid, maa jagamisest pärast Vabadussõda, pisut 1924. aasta mässust aga peamiselt ettevalmistustest oma maja ehitamiseks.

“Suvel muutusid mängumaad ja –kohad, sest suuremad lapsed pidid vanemaid aitama igal pool, kus jõud üle käis. Eks võeti ka väiksemaid lapsi kaasa tööde-tegemiste juurde, kus nad tüliks ei olnud. Mõnikord olid sellised käigud päris huvitavad, sest sai näha uusi asju ja olukordi ning need jäid meelde. Mõned asjad olid muljetavaldavad ja panid hiljem pead murdma ning emale-isale küsimusi esitama, et miks see on nii või naa.Suvel sai ka omapead laiemalt ringi liikuda ja sageli koos mõne poisiga käidud meie lähedal asuvas külapoes. Hästi põnev oli seal uudistada, sest kaupu oli palju ja nad lõhnasid omapäraselt: suur heeringatünn, riiulitäis igasuguseid healõhnalisi kommipurke, nahkjalatseid igat sorti, talumeeste tarvis vankrimääret ja köierulle igas jämeduses, silgupütte, omamoodi lõhnaga olid ka riidekangad, kuivained ( riis, makaronid, manna ) ning veel palju muud pisikaupa riiulite viisi.

Read the rest of this entry »

Midagi pole teha, on üks teema, mille üle võib jahuda tõenäoliselt lõpmatuseni ja see on talvine teede hooldus. Selles valdkonnas on alalõpmata midagi halvasti, tegemata või valesti tehtud. Vaadake või allolevaid fotosid! Kuidas on võimalik blokeerida ristmikul üks teedest sõiduautodele täielikult? Ja miks sõiduautodele, ka prügiautole, kes kohe kindlasti ei sõida sealt läbi.

Palju on räägitud (olen ka ise rääkinud) sellest, et tänane teedehoolduse kvaliteet paneb raskesse olukorda lastega pered, rasedad, vanemad inimesed, lõhub autosid ja röövib inimestelt kallist tööaega. Tegelikult ei ole küsimus üldse selles! Küsimus on lükkaja suhtumises ja selle valliga andis höövlijuht märku oma põlgusest ja hoolimatusest teiste töö ja elu vastu. Kui ettevõte seda valli kiiremas korras ei likvideeri, on see ka nende sõnum. Loodetavasti reageerib vallalavalitsus kiirelt ja otsustavalt oma elanike kaitseks, sest ma kaldun arvama, et tegemist pole esimese ega viimase kinnilükatud teeotsaga.

Read the rest of this entry »

Midagi on Järva Teatajas ilmunud persooniloost siiski ka kasu. Nimelt olid möödunud nädalavahetuse laupäev ja pühapäev kõrgeima klikiarvuga päevad vanadpildid.net keskkonnas!

Kui Järva Teataja ajakirjanik avaldas soovi minust artikkel teha, ei osanud ma ette näha artikli avaldamisega internetis kaasnevaid kommentaare. Mitte et mul midagi karta oleks olnud aga õigus anonüümsena kommenteerida toob sageli inimestes välja halvima. Õnneks ei pälvinud kokkuvõte portreeloost sedavõrd tähelepanu ning mind ei maetudki pori alla. Paar kibedat märkust siiski tehti ja nüüd on mul omakorda midagi öelda. Et saaks veelgi selgemaks, kes see Marko siis ikkagi on.

Oma kommentaaris kirjutab “Maakas”:

Uskumatu, et Marko maakaks hakanud. Kooliajal oli kõva “maakate” mõnitaja ja nüüd järsku maa mees missugune. Tere tulemast klubisse. Paneb enda lapsed nüüd kas maa kooli või Paidesse. Ei tea kas maa kool ikka kõlbab. Maakad ju.

Read the rest of this entry »

On magamaminekuaeg. Väljas muudkui sajab ning tunda oli ka temperatuuri langust. Kuigi hetk tagasi käis ka masin teed lükkamas pole kindel, et hommikul välja saame. Ise tegin õhtupoolikul tiiru Ervitale, sealt otseteed mööda Koeru ja siis mööda Väinjärve teed tagasi. Läbi sai kõikjalt kenasti aga lund on palju. Oi kui palju!

Alles ma siin kilkasin kui väga mulle talv meeldib. Et sajab, külmetab ja kriuksub. Tegelikkuses on praegu mingi kummaline pingelangus ja kogu selle veebimajandusega lausa tuleb ennast tegelema sundida. Küllap kehtivad ka inimesele samad reeglid mis metsloomadelegi. Et mida soojem ja niiskem sügis, seda rohkem on toitu ning seda kauem peavad loomad talvele kogutud rasvavarude arvel vastu. Minul said need rasvavarud ilmselt hetkega otsa.

Read the rest of this entry »