Oleme Nahkanuial elades pikka aega ajanud läbi ilma köögimööblita selle klassikalises või tänapäevases mõistes. See ei tähenda nagu oleksime põrandalt söönud aga Preedi mõisa puhvet ja vana lihuniku külmik pole ikka see mis vaja. Lisaks ei arvestanud Preedi mõisa puusepp tänapäevase vajadusega integreerida kas erinevate mööblidetailide vahele või sisse mõni köögimasin.
Tellisime oma päris köögimööbli esimese osa Session Group OÜ käest, mis on Koeru ettevõte ja mille omanik Rait on meile varemgi töid teostanud. Näiteks trepi. Samuti olen ma Raidi töid näinud ühe hea tuttava kodus kui ka hiljuti oma ema juures. Raidi tehtud asjad näevad head ja kvaliteetsed välja ning nagu ikka iseloomustab tema poolt pakutavat teenust märkimisväärne paindlikkus.
Täna autoga Rakverest kodu poole teele asudes sadas lund ning leidsin ennast taas võrdlemas oma elu eri ajaetappe.
Enne kui Maarjaga Nahkanuia leidsime ja siia elama kolisime, elasime Paides ja Tallinnas. Olime kahekesi ja tööinimestena mingeid erilisi ülejõukäivaid kohustusi polnud. Aga linnaelu, ka väikelinna elu, ei pakkunud siiski kõike seda mida vähemasti minu hing ihaldas. Seepärast võtsimegi vahetavahel ette pikemaid sõite mööda Eestimaad, küll põhjarannikule, teinekord lihtsalt maale.
Mäletan üht praeguseks juba ammust väjasõitu vabariigi aastapäeval. Tulime kusagilt sealt Koigi poolt läbi Päinurme. Lund oli tohutult, teed polnud ollagi. Sõita sai ühes rööpapaaris ja me võisime olla õnnelikud, et kedagi meile vastu ei tulnud. Lõpuks jõudsime välja Rutikverre, kust me mingi pöörase uitmõtte mõjul tahtsime forelli osta. Päädis see kõik pika kinniistumisega, välja saime alles kalakasvatajatest abielupaari abiga.
Ma täna metsa ei jõudnud. Lund oli palju ja selle tehnikaga, mis mul kasutada, poleks ma sealt suutnud midagi ära tuua. Kompensatsiooniks pakun lugeda ühe kirja, mis on kirjutatud peaaegu täpselt 57 aastat tagasi Siberist siia Ervitale.
Püüdsin säilitada algse kirjutaja stiili sedavõrd kui oskasin. Lugemise hõlbustamiseks lisasin punktid ja lõigud aga ma pole kindel, et õigesse kohta. Olgu see väikeseks meeldetuletuseks sellest, mida väga paljud eestimaalased siitsamast meie kõrvalt pidid üle elama. Head lugemist ja ärge unustage võrdlemast toonast elu tänapäevaga. Meil on, mille üle rõõmu tunda! Kiri on kirjutatud 22. jaanuaril 1955 aastal.
Eile juhtusin Kanal 12 vaatama mingit võitluskunstide saadet ja kõrvu jäi kõlama saate lõpus saatejuhi poolt öeldu. Nimelt olla ta kunagi küsinud oma õpetajalt, kuidas saada võitmatuks, mille peale õpetaja vastanud: “Varblane ei lenda ka näljase tiigri ette.”1 Saatejuhi sõnul kulus tal 14 aastat selle ütluse mõistmiseks ja ta esitas vaatajatele väljakutse ise proovida seda lahti mõtestada.
Ma siis mõtlesin. Alateadlikult mingit konksu eeldades lähenesin ma vastusele ettevaatlikult ja tasapisi. Kui ühel inimesel võttis mõistatuse lahendamine sedavõrd kaua aega, võib see ka teistega vabalt nii olla. Samas on ju tegemist vanasõnaga, mis võib küll olla välja kujunenud 15 aasta jooksul aga milles sisalduv tarkus ei ole reeglina mõeldud aru saamiseks aastakümnete pärast. See viimane sõltub pigem siiski kuulajast.
Millegipärast meenutas tänane hommik mulle neid Vahukülas veedetud talviseid vaheaegu ja nädalavahetusi, kus hommik algas vanaema lauluüminaga köögis ja läks edasi kojaukse kolksatusega tema taga, kui ta läks loomi talitama. See kõik toimus minu jaoks väga varastel hommikutundidel aga seondub ainult positiivsete emotsioonidega. Pole midagi mõnusamat kui tuisusel ja külmal talvehommikul ennast teki sees kerra tõmmata …
Tegelikult seostusid mul need toonased hommikud hoopis varase tõusja ja vastutaja pilgu läbi. Kui hommikukohv oli joodud ja pere hakkas ennast riidesse panema, kes kooliminekuks, kes tööle minekuks, kes vanaema juurde minekuks, läksin mina välja.
Kui kellelgi puudub veel 2012 aasta kalender, võib kaaluda Mati tehtud kalendri lisamist kas arvuti töölauale või siis väljaprindituna kasvõi toa seinale. Lae suurem pilt endale alla siit. Kalender sisaldab kenasti kõigi Nahkanuia elanike sünnipäevi ning mõistatamiseks lauset “alegto muuvit muuvit”. Mida see küll võiks tähendada!?
