Ajad mis ei sobi

Mati käib koolis ja Matilde on sel nädalal päris kenasti leppinud lasteaiaga. Aga nagu elus ikka, ei tähenda üks kordaminek veel ideaali saabumist. Mõneti võiks öelda, et meie mured sellega alles algavad. Küsimus on iseenda tegemiste ajastamises laste vajadustega, kus kõik näikse töötavat mitte ainult meie vaid ka üksteise vastu.

Kui räägitakse, et elu koondub linnadesse, siis maal kehtib see põhimõte samuti. Elu koondub keskustesse. Väljaspool olijad tembeldatakse lollideks, kes on endale ise selle elukoha ja eluviisi valinud (mis pole ju ka läbinisti vale), või siis hädapätakateks, kes oma asjadega hakkama ei saa. Kas see ikka on nii?

Ühesõnaga, veel pole midagi otseselt pahasti aga ilma praeguse töökohata, mis võimaldab Maarjal kodus olla, me hakkama ei saaks. Küllap leiavad siit mõtteainet kõik need, kes muretsevad maaelu jätkusuutlikkuse pärast või plaanivad lähiajal maale kolida.

Meie päev algab laste kooli ja lasteaeda viimisega. See on vist ka ainus hetk, mil kõik klapib. Mati kool algab 8:30 ja lasteaed on lahti veelgi varem. Esimene ebakõla tekib laste kojutoomisel. Matil koolipäev lõpeb 13:10, ajal mil lasteaias peetakse lõunauinakut. Et mõlemad lapsed ühe hooga koju tuua, tuleb tüdrukule järele minna ca 12:15, siis saame ta veel enne magamisaega kätte. Seejärel tuleb ca tund aega poisi päeva lõppu oodates Koeru vahel parajaks teha. Kui toimida vastupidi, oleks ebamäärasust isegi rohkem. Eile kui Maarjal oli vaja ära olla, võttis laste Koerust koju saamine minul 1,5 tundi tööpäevast!

Mati tahab hakata trennis käima. Maadlustrenn algab kell 15:00. Mida teha Koerus kaks tundi? Pikapäevarühma oleme proovinud ning vastutustundlik lapsevanem oma last sinna ei jäta. Võib olla keegi seal ka õpib aga üldiselt leidsime oma poja iga kord hõlmad laiali õues sisutult seismas või lihtsalt aega surnuks löömas. Kusagile mujale meil teda aga panna pole ja nii tähendabki trennis käimine eraldi Koeru sõitmist ja seal tunnist ootamist, sest tagasisõit ei tasu ennast ajaliselt ära. Seda eriti siis kui treenerit pole ning asendustreener otsustab ette hoiatamata treeningu pikkuseks 30 minutit!

Koolibuss sõidab õhtust ringi viie paiku. Kuidas peaksid 12-13 oma päeva lõpetavad esimeste klasside koolilapsed, need kes kaugemal elavad, koju saama? Ainult vanematega. Aga kui vanemad on tööl? Meil on õnneks veel võimalus aga kui poleks? Jääkski ainult üle pikkkk pikapäevarühm ja halvimal juhul kivist porgandeid ümberlükkav poeg. Saadaks lapse rattaga kooli aga nii väike ei tohi üksi suurel teel liikuda, isegi kui ta sellega ise nõus oleks. Või kuidas saaks 7-aastane koju talvel lükkamata teedega? Lumi Vardja teel puusadeni või kõrgem. Tuletage meelde, millise aja jooksul tuli kõrvalistel teedel tagada lumelükkamine!

Olen kuulnud, et lasteaialast ei tohi lasteaiast ära tuua tema väike koolilapsest õde või vend. Saan aru, millest see (iseenesest väga mõistlik) piirang aga kuidas siis hakkama saada? Kui vanemate töökoht on kaugemal, sellist pausi ei võimaldata või puudub võimalus operatiivselt liikuda ning pikki vahemaid läbida. Jääb üle lasteaiakoha nimel töökohast loobuda või kolida lasteaiale piisavalt lähedale ning valida ka töökoht (eirates oma kvalifikatsiooni ning tööturu pakutavat) vastavalt. See ei ole mõistlik ning majanduslikult tark otsus.

Näiteid võib tuua veelgi. Nagu näiteks esimese ja teise klassi laste kohati täiesti mõttetuna tunduv jooksutamine kahe kooli vahel. Mõnel päeval tuleb suurde kooli minna väike vahega kaks korda. Lisaks riiete vahetus pärast kehalist kasvatust, mida nad tundi hiljaks jäämata teha ei suuda. Või siis näiteks postkontori avamisaeg, mis vähemalt eelmisel aastal oli 9:00. Et hommikul ühe soojaga pärast laste äraviimist, ajal mil inimesed tööle lähevad, ka postkontoris käia, tuleb kohapeal pool tundi surnuks lüüa. Või siis raamatukogu, mis avatakse 11:00 kuid mis võiks olla see koht, kus hommikul istuda ja aega parajaks teha. Muidugi, pole majanduslikult efektiivne hoida raamatukogu ja postkontorit pikalt töös aga ega kulu sellepärast ei kao kusagile. Nüüd maksab selle kinni tarbija, antud kontekstis niigi keskmisest vähem teeniv kohalik elanik.

Mina olen oma elukoha valinud teadlikult aga ma ei osanud olla valmis selliseks kakofooniaks, kus mitte miski ei näikse toetavat kaugemates külades elamist. Jah, saadakse hakkama aga mis hinnaga? See hind ei huvita kedagi, sest see on üks neist paljudest “eraasjadest”, millest keegi pealtnäha ei huvitu. Aga maapiirkondade tühjaksjäämisest räägitakse küll. Mure on aga põhjust sellele otsekui poleks.

Ma mõtlen, et kohalik omavalitsus peaks kõike seda koordineerima ning leidma mingidki läbivad ajalised pidepunktid, mis võimaldaksid erinevas vanuses olevaid lapsi harida ja treenida, tuua ja viia neid punktist A punkti B, selleks töökohast loobumata. Kas ja mis alustel see meil on tehtud?

7 kommentaari to “Ajad mis ei sobi”

  1. Arto Says:

    Eks ta tuttav probleem ole pea kõikjal, aga eks vastused on osaliselt Su enda blogikandes olemas. Esiteks soovitaks pikapäevarühma osas ettepanekuid teha ja suhelda õpetajatega, et see korralikult toimiks ning teise alternatiivina on olemas ju ka noortekeskus, kus noor saab huvitavalt aega sisustada. Aga noh, see on kõrvaltvallast pilk ainult.

  2. marko Says:

    Ma saan aru, et Su kavatsused on head aga ma juba tunnen kuidas ma lolliks hakkan jääma. Esiteks teavad õpetajad seda ise ka väga hästi ja kui ei tea, pole nemad või kool aru saanud, et pikapäevarühm (vähemalt minu arvates) ei ole kaugelt tulnud lastele koht, kus vihma eest varju otsida või kuhu suvel palavaga koolikott jätta. Ja kuidas suudakski üks õpetaja mitmekümnel eri vanuses lapsel silma pead hoida ja neid midagi asjalikku tegema panna? Ja niimoodi tundide kaupa? Noortekeskusel tunduvad olevat samad probleemid kuigi minu kokkupuude selle asutusega on minimaalne. Ainus kord kui Mati sinna oma jala tõstis, võttis suurem poiss neilt oma raha eest ostetud krõpsud ära. Ma ei saa aru, kas neid probleeme ei taheta näha või?

    Mis kasu minu rääkimistest on olnud? Olen seda teinud nii ja naa, kui ikka ei taheta, siis leitakse põhjus, et eirata või mööda vaadata.

  3. Margit Says:

    1. Kuidas sisustada pool tundi , mis jääb lasteaialapse ja koolilapse kojutoomise vahele? Leppige kasvatajatega kokku, et lähete tüdrukule järgi 13.00 , siis kui teised lähevad magama. Või teine võimalus – 5st tööpäevast 2 on kindlasti ka hea planeerimisega vajadus poes käia. Üle jääb 3- ühel raamatukogu , siis korra nädalas postkontorit külastada (mõeldud siis seda lõunast ülejäävat poolt tundi) ja korra Noortekeskuses mõni lauamäng mängida ja ongi 5 tööpäeva pooltunnid sisustatud 
    2. Pikapäevarühm on ülerahvastatud, olen nõus. Kui peale õppimist on lastel võimalus õues palli mängida, raamatukogust raamat laenata või kümneid erinevaid lauamänge mängida, joonistada, vahetustega soovi korral arvutis 20min olla- peaks nagu päris suur valik olema.
    3. Eks bussiringid ole sätitud selle järgi, et lastel oleks võimalus trennis käia. Ja kui vahepealse 2-3h sisustamine on suurem mure, siis on valikuvabadus kodus õues matkata-maadelda  Treenerite osas olen kuulnud sama, ise ei ole kokku puutunud, seega ei oska kommenteerida.
    4. Lasteaiast õe-venna äratoomine on iseenesest arusaadav, aga … Isegi kui lapse kodu on lasteaia hoovil, ei lasta teda ise koju. Samas lõpetab kevadel lasteaia ja koolist peab sügisel hakkama ikka ise koju minema …?!
    5. Laste majadevaheline jooksmine on tüütu kindlasti, aga sul on võimalus ju oma abi pakkuda parema tunniplaani koostamisel ;) Või pakkuda välja lahendus, kuidas kõik õpilased mahuksid ühte koolimajja ära. Eks jooksevad õpetajadki 
    6. Sinu väljatoodud kitsaskohtadele lisaks veel apteegi lahtioleku aja :D Meile jõudis eile perearst 16.15, aga apteek suletakse teadupärast 16.00, seega peab hoidma kodus teatud varu ravimitest või peab võtma ette sõidu Paidesse, või lükkama lapse ravi alustuse reedelt esmaspäevale, viimane ei tule muidugi kõne alla.
    7. Ning selle, et eriti suvel tekib vahel soov-vajadus külastada poodi kell 20.30, aga näe ei saa 

    Lõpetuseks on maal elamine meie oma valik ja püüame siis kohaneda ;) Päikselist sügist Teie perele!

  4. marko Says:

    Head ettepanekud. Täiendan ja vaidlen mõnele vastu:
    1. Kokkulepe kasvatajaga, Sa ise tead ju küll, et tegemist on küllaltki ebamugava lisatööga ja seda mitte ainult isiklikus mõttes. Sinu poolt pakutud planeerimist juba teemegi ainult ma ei ole nõus, et seda võidakse vaadelda kui midagi loomulikku. Ja kuigi ma tõin raamatukogu teemasse, eelistan nii mina kui Maarja raamatut õhtul kodus lugeda, mitte päise päeva ajal. Postkontoris üle 10 minuti reeglina ei lähe.
    2. Margit, kuidas Sa kujutad ette, et 7-9 aastane “laenutab raamatukogust” raamatu ja loeb seda kui klassivend on just tulnud Aruküla poest (keelatud ju!) ja sööb väljas teiste jõmmidega krõpsu. Pallimängu pole ma seal kah näinud. Usun, et asja aitaks lahendada kooli juhtkonna definitsioon pikapäevarühmale. Minu jaoks on see siiski koolipäeva kergemas vormis jätk, kus muu hulgas tehakse ära ka kodutööd.
    3. Olen ka ise Mati treeneriga aegadest rääkinud. Tõepoolest, temale paremat aega ei pakuta ja seega ei saa ka tema midagi ette võtta. Usun siiski, et üks lõunane väikestele suunatud bussiring võiks olla lisaks.
    4. Viimane lause on hea märkus. Tõin selle probleemi välja pigem seepärast, et näidata kui keeruliseks on tehtud suhteliselt väikeses kogukonnas inimeste tööl käimine ja raha teenimine.
    5. Kui minu toodud “probleemid” on probleemid selle sõna otseses mõttes, eeldan, et parema tunniplaani pakuvad välja oma ala spetsialistid. Mina seda ei ole. Ei saa olla nii, et kui näed kusagil viga, peab ise omama ka lahendusi. Ma ei ole pedagoog, teemeister, psühholoog, huvijuht ega tea veel kes. Samas, ehk siis oleks otstarbekas hoopis väikeseid hoida suures majas ning suurtel lasta edasi-tagasi joosta. On ettepanek.
    6. Nõus.
    7. Nõus.

  5. marko Says:

    Ma ei tahaks väga, et edasine vaidlus keskenduks võimalikele ajaveetmisviisidele Koerus. Oma postitusega püüdsin ma esile tõsta ühe suure probleemi, milleks on koostöö puudumine erinevate kohalike era- ja munitsipaalasutuste vahel. Pean silmas eelkõige aja planeerimist. Usun, et hea tahtmise korral ning vallavalitsuse koordineerimisel saaks siin olukorda parandada küll. Kas eraldi või sama teema raames on oluline ka pikapäevarühma töö kvaliteet ning sisu.

  6. Margit Says:

    2. pidasin silmas kooli oma raamatukogu, seal on ju ka võimalus lugeda kohapeal.Omal ajal ei võinud lapsed minna poodi enne lõunasööki ja ei tahaks pikemalt peatuda sellel, mis juhtub siis kui keelata lapsel poodi minna (mis sõnaõigus on õp või koolil, kuidas laps vanema poolt talle antud taskuraha kasutab). Ja õppimisega tegeletakse seal ka.

    3. Kas on teada, palju on neid lapsi, kes seda varasemat bussiringi vajaks? Ilmselge, et 2-3 lapse pärast seda käiku ei panda. Ja kui lapse trenn või muusikakool lõppeb 18.30ja vanema tööpäev nt 20.00, ka siis tuleks ka 3. bussiring?
    5. Paraku on suures koolimajas klassikomplekte rohkem kui väikses, seega täiesti ära vahetada vist ei saa. Aga lahendus ei oleks seegi, kui 1.kl oleks suures majas ja 2st klassist tuleks mõisa. Tundub, et kõiki osapooli rahuldavat võimalust hetkel ei ole, vist…

    Meil tuleb varsti mõnel päeval käia 3korda alevis- viia poiss lasteaeda, minna ise 2-3h hiljem tööle ja pärast tööpäeva lõppu 2-3h koju ja kutile järgi :)Valikuid on 2-kas jätta poiss koduseks või jääda ise koduseks- meie valikutega kaasnev võlu ja valu ;)

  7. Margit Says:

    Olen sinu viimase postitusega nõus:)

Leave a Reply