Põnevad leiud Nahkanuial

Täna tõmbasin endale jälle häda kaela. Mesinik Kallega läks jutt hommikul kuidagi maa seest asjade otsimise peale, mille peale ta teatas, et tal olevat kodus metalliotsija. Kutsusin ta siis Nahkanuiale, et vaadata mis meil siin olemas on (ja peaaegu, et kahetsesin seda pärast leidude päevavalgele toomist). :) Olen ju oma maja ümbrusest leidnud kolm vana münti.

Alguses katsetasime detektorit minu maja juures, aida otsas, seal kus omal ajal kõrts paiknes. Kui esimesed foolimuribad ja pudelikorgid olid maa seest välja kaevatud, liikusime edasi maja poole aga kuna tegutsesime süsteemita ja otsese eesmärgita, ei tulnud tulemust ka sealt.

Kuna oma õue labida sonkida ei taha, läksime edasi Abramile. Seal on maapind niikuinii piisavalt künklik ja mättaline, et mõned labidaga tehtud ja siis kinniaetud augud välja paistaksid. Alguses korjasime valdavalt vankrirataste rummuvõrusid aga leidsime ka ühe lehmavaia ja isegi labida (lisaks traaditükkidele, tühjadele tuubidele ja muule kasutule rämpsule).

Esimese mündi korjas Kalle üles sirelipõõsaste alt, see oli 1952 aasta 10 kopikat, mis sisuliselt lebas maapinnal. Järgmine mündileid oli juba pisut hinnalisem ning osutas, et Abramil on elatud ka esimese vabariigi ajal. :) Leidsime 1929 aasta 1 sendise. Kolmas ja viimane selle päeva münt tuli välja hoopis ootamatust kohast, päris tee äärest. Tegemist on tsaar Nikolai I kolme kopikalise vaskmündiga aastast 1841. Kokku seega kolm münti, millest kaks esimest jäid mulle aga viimane hakkab täiendama Kalle mündikogu. See ei olegi nii altruistlik samm minu poolt kui paistab :) aga hetkel ma meie kokkuleppe tagamaid ei ilmuta. Küll saabub ka selleks õige aeg.

Aga siin nad on, tänane mündileid Abrami talu territooriumilt.

Mul ei ole kavas hakata Saare Anna kulda otsima (ilmselt sealt see meie jutujärg detektorile läkski). :) On mis on aga sellised ambitsioonid ja mis parata, ka usk, mul täna puuduvad. Samas on ju hea kui asjad maa seest satuvad inimeste kätte, kes neist hoolivad ja kes ei tõtta neid esimesel võimalusel rahaks tegema!? Ka mitte teisel võimalusel.

Ka ei jäänud mulle tänasest päevast head tunnet! Otsimise käigus tekkiv hasart ja sellisel kombel asjade leida püüdmine jätsid mulle millegipärast kehva tunde. Leidmine oli muidugi mõnus aga tagantjärele on kuidagi imelik. Võib olla tuleb see puht inimlikust kadedusest või kartusest, mis teised leida/teha võivad? Ei tea. Detektoristi minust igatahes ei saa kuigi pole välistatud, et ma teinekord seda seadet oma eesmärkide saavutamiseks kasutan.

2 kommentaari to “Põnevad leiud Nahkanuial”

  1. Juhan Says:

    no tere hallid arheoloogid

  2. Heli Says:

    Juuni keskel oli Haapsalus KODUÕUEARHEOLOOGIA laager – ajaloolist osa viis läbi Jüri Kuuskemaa, praktiliseks tööks oli kaasatud 2 arheoloogi…..
    Ja kaevati vundamendi äärt ja põõsaaluseid ja kaardistati jne….leide oli vististi ka.
    Mul palja jutu peale hakkasid käed sügelema…..nii põnev tundus.
    Nii, et selline artikkel asjaarmastajatele ajaarvamise kindlakstegemiseks on täiesti olemas….ära muretse:):)
    ….Sa oled ju kultuuri- ja ajaloohuviline!!!!
    Äkki peaks laagri läbima:)??

Leave a Reply