Jõeküla sild

Lugejatel oleks kindlasti põnev lugeda kuidas täna üks Nahkanuia tainapea Paides Õlitähe tanklas püstol paagis minema sõitis aga mina tahaksin teiega jagada hoopis üht hiljutist huvitavat fotoleidu, mille eest pean ilmselgelt tänama Eesti Filmiarhiivi.

Foto eellugu ongi imelihtne. Tegin möödunud aasta lõpus Eesti Filmiarhiivi päringu “Preedi mõisa ja selle külade (Vahuküla, Lahu, Preedi, Rõhu, Nahkanuia, Liusvere) kohta Järvamaal, Koeru vallas ning samas olnud Norra mõisa ja selle külade (Jõeküla, Liusvere, Metsanurga) kohta”. Saanubud vastus hõlmas järgmist loetelu:

Eesti Filmiarhiivis järgmised fotod:
0-39533 – Norra Karskustoimkonna “Kündja” õppering,1935/36
0-138026 – Norra-Oostriku karstiallikate piirkond,1986
0-138040 – Norra-Oostriku karstiallikate piirkond,1987
0-182743 – Rõhu 6-klassilise algkooli hoone,1938
0-186476 – Jõeküla silla ülevaatus,1935 (on Järvamaal, kuid kas on soovitud Jõeküla?)
2-2317 – Mõisatööliste elumajad endises Preedi mõisas,1930

Hiljuti saigi kolmele nimetatud fotost tellimus esitatud. Omalt poolt ning Filmiarhiivi soovil edastasin ka nägemuse fotode kasutusvaldkonnast: “Piltide võimaliku kasutusvaldkonnana näen avaldamist Nahkanuia ja Rõhu küla tutvustavas infovoldikus ning MTÜ Nahkanuia poolt hallatavas ja külaelu kajastavas veebipäevikus www.nahkanuia.net.

Üks foto väärin minu arvates eraldi esiletõstmist! See on foto 0-186476, Jõeküla silla ülevaatus 1935. aastal. Vaadake seda fotot ise ja need kes Jõeküla silda ja selle praegust ümbrust teavad, ilmselt nõustuvad minuga!

Foto on tehtud praeguse Võlingi talu kohalt. Taamal on näha kaks võimsat majapidamist, millest teeäärne alles hiljuti päris maha tõmmati. Jõekaldad on puhtad ja tarastatud. Tee ääres kasvavad kenad puud. Kõigest sellest pole tänaseks alles jälgegi. Minu arust pole ka neid kuuski, mille vahelt sild paistab. Jõekaldad on võssa kasvanud ja majapidamised lagunenud.

Umbes samasuguse pildi maalib silmade ette foto, mis on tehtud samas kohas kümmekond aastat hiljem. Vabariigiaegse silla lasid taganevad venelased õhku, mistõttu foto järgi toimub jõest üleminek paatidega. Ma arvan, et olen seda fotot siin ajaveebis juba kusagil varem näidanud aga ma ei hakka seda otsima. 

Huvitav kui palju ma puuse panen kui ma mõtlen, et kui ilus kõik sel ajal oli? Muidugi, teed olid porised, riided lohvakad, poed polnud nii säravad ja kaupu täis kui tänapäeval. Tööd tuli teha ja kõik see mis pildil ilus, ei tulnud kätte kergelt. Ja ehk ka polnud seda. Aga vaadake neid fragmente jõeäärsetest heinamaadest! Põlispuudest! Alleedest! Külamiljööst! Ma ikka vahetevahel mõtlen, et kui kahju, et see kõik on kadunud! Pole enam sellist paadiga jõe ületamist, ootamist ja omavahelist suhtlust. On kiire!

Hea kui siis on olemas arhiivid ja neis leidub mõni põnev mälestus möödunud aastakümnetest! Ja mõned vanad mehed ja naised, kes veel midagi mäletavad …

Jõeküla sillast tahaks kuulda rohkem. Aga materjali pole just ülemäära palju käepärast. Äkki leidub lugejate hulgas inimesi, kes sellest midagi teavad ja tahaksid oma teadmisi jagada. Neil palun endaga ühendust võtta.

10 kommentaari to “Jõeküla sild”

  1. Kalle Kroon Says:

    Väärt materjal!

    Mind vaimustab hoopis, kui palju oli vett tollal!

    Veesooned olid veel rikkumata, tobedad kraavid kaevamata, allikad alla laskmata. Norra allikate veesurve oli veel 300 l/s, mitte 30 l/s. nagu praegu.

    Veel oli maksev allikahaldjas, ja võluvett võis sõnuda :

    Maa-esä
    Maa-emä
    seitse vellelast…

    (See oli nüüd öeldud pühendusega Endla lk hävitamise puhul reformierakonna poolt.
    Kes soovib lähemat infot, võib pöörata minu poole).

  2. Monika Says:

    Väga huvitav, isegi kui päriselus pole Sinu kanti sattunudki :) Ja taas väga hea vihje, kust ka oma kandi kohta materjale otsida :)

  3. Hillar Says:

    Jõeküla sild on põnev teema. Minule rääkis sellest ühte-teist Sauka talu perepoeg, nüüdseks siitilmast lahkunud, Endel Püss.
    Sauka talu on see viimane talukoht Tapiku poolt tulles, vasemal, enne silda. Veel kümmekond aastat tagasi seisid selle talu seinad püsti ja terasem vaatleja oleks märganud teepoolsest palkseinast läbi lastud 76 mm kahuri mürsu auku.

    1941. juulis a tahtsid punaväed oma Mustvee-Torma-Maarja-Magdaleena kotti jäänud 2 diviisi olukorda kudagi leevendada sellega, et saatsid Koeru-Väinjärve kaudu sakslaste tagalasse Tapiku-Lahavere-Aidu peale suure väekoondise. See pidi tulema üle Põltsamaa jõe. Kuna venelased olid juba varem sakslaste pealetungi kartuses silla puruks lasknud, siis mindi üle jõe Sauka talule kuuluva vesiveski juurest, mis asus tookord praegusest sillast ca. 300 m allavett. Vesiveski lõhuti maha ja palkidest tehti sinna ajutine sild.

    Enne selle väe tulekut oli Jõekülas kõva lahingut peetud, nõnda, et 9 talu maha põlesid, nende hulgas silla kõrval asuv Võlingi talu ja ehk 500 m Koeru pool vasakul asuv Holmide talu. Silla Tapiku poolne Sauka talu heinamaa ja tee olid mineeritud ja Endel Püss tegi miine nõnda kahjutuks, et konstrueeris miini kohala harkjala, mille kohale riputas raskuse ja lasi selle raskuse nööri abil kaugemalt miinile peale kukkuda.

    Mis aga sillasse puutub, siis peale sõda seda enam kapitaalselt ei taastatudki, oli vaid mingi hädapärane ülekäik.

  4. Hillar Says:

    Maa-esä
    Maa-emä
    seitse vellelast…

    (See oli nüüd öeldud pühendusega Endla lk hävitamise puhul reformierakonna poolt.
    Kes soovib lähemat infot, võib pöörata minu poole).

    Endla LK on endiselt täitsa olemas. Sõidan sealtmailt iga nädal korra-paar läbi. Tahaks teada, mida mõeldakse “hävitamise” all. Ja kuna see hävitamise teade on laiale auditooriumile suunatud siis ei peaks ka selgituse saamiseks pöörduma isiklikult teada andja poole vaid seda võiks sama moodi, avalikult, selgitada.

    Aga need “kaks võimsat” majapidamist foto tagaplaanil peaksid olema Sauka ja Kalamehe talud. Sauka oli Tapiku mõisa karjamõis, mille juurde kuulus ka mõisa kalamehe koht.

    Jõeküla silla kõrval olev Võlingi talu on peale maha põlemist uuesti, väiksemana, üles ehitatud. On olemas fotosid nii Jõeküla sillast, Wõlingi talust ja selle talu enne sõja aegse peremehe Perkmanni perekonnast kui peale sõja aegsetest elanikest Meistritest ja Allikheinadest kui ka Sauka talu vesiveskist Põltsamaa jõel.

  5. marko Says:

    Tänud Hillar asjalike kommentaaride eest!

    Kust võiks otsida neid Sinu mainitud fotosid Jõeküla sillast, Võlingi talust, Sauka vesiveskist, jne.?

  6. Hillar Says:

    Soovitan rääkida Evald Põldmaaga, Põltsamaalt ja Sauka talu järeltulijate Püssidega Nurga/Univilja külast Pajusi vallast. E. Põldmaa andmed saab Põltsamaa muuseumist Pr. Rutt Tänava käest.

  7. Kalle Kroon Says:

    Soovitan sul end asjadega kurssi viia-

    Endla looduskaitseala on organisatsiooniliselt hävitatud-

    seal pole enam ühtki töötajat!

    Eesti riik on reformarite arust nii rikas ,et saab asja eest, teist taga lahti lasta kompetentsed inimesed, kes on seal aastakümneid töötanud, ja asemele jätta tühja augu, või siis hakata jälle kalli maksumaksja raha eest koolitama uusi!

    Niisamuti on kõik projektid nullitud!

    Vaata Endla lk. kodulehekülge-

    Nagu te näete- kodulehel Töötajate all enam mitte ühtki nime!

    http://www.endlakaitseala.ee/?id=611

    Minevikku on haihtunud terve, tugev ja organiseeritud teadus- ja õppetöö- mida võite näha vaid möödaniku piltidelt:
    http://www.endlakaitseala.ee/?id=583

    Tagasi seda enam ei tule- Endla lk. on allutatud vastloodud Keskkonnaameti Jõgeva- Tartu ja jumal teab mis regioonidele, millistel puudub pädevus teadus- ja õppetööks-

    vt. http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?option=com_wrapper&view=wrapper&Itemid=44

    Tegu on ka rahvusvahelise Ramsari alaga, kuhu ma teatasin olukorrast.

    Ma ei saa õnneks isegi häbi tunda, sest ma pole eestlane.

  8. marko Says:

    Mul endal ei ole teemas kaasa rääkimiseks piisavat ülevaadet reformist ja selle tagajärgedest üldiselt. Küll aga on mul seisukoht seoses olemasoleva Endla kaitseala struktuuri lõhkumise elik laialisaatmisega.

    Olen kaitseala nüüdseks juba endiste töötajatega rääkides tajunud küll teatavat kurbusenooti, mis samas on peidetud (minu arvates) näilise optimismi ja usu taha, et kõik siiski laabub ning Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu Regiooni töötajad suudavad haigutava tühimiku täita.

    Samas ei mõista ma seda, kuidas on võimalik distantsilt senisest veelgi efektiivsemalt korraldada tegevust 10 110 hektaril kaitstaval territooriumil, mis vajab pidevat järelevalvet ja hoolt!? Kui põllumees mõistab vajadust regulaarselt käia ära kõigil oma erinevatel maatükkidel, siis kuidas looduse- ja keskkonnakaitsjad seda tegema ei pea?

    Kui reformi eesmärgiks oli kulude kokkuhoid, peaks varade säilitamine olema sama oluline. Tegemist on ju “ettevõtte” varadega! Kui tegemist on on struktuuri haldussuutlikkuse tõstmisega, siis miks kannatab selle arvel kaitseala reaalne, igapäevane kaitse? Nii see mulle vähemalt paistab. Sest kui varem käisid looduskaitsjad Vardja ja Haava kandis kolme minu siinoldud aasta jooksul mõne korra, ei oska neid tulevikus enam oodatagi. Pargivahte ju pole (või on?), kes veel seda teha võiks?

    Selles mõttes olen ma kah hetkel pigem meelestatud tehtu suhtes negatiivselt kui positiivselt. Aga nagu öeldud, pole ma reformiga hästi kursis ja ei taha asjatult sõnadega lahmida. Äkki, äkki on siiski tegemist jätkusuutliku ideega.

  9. Kalle Kroon Says:

    Ilmarine või Dvigatel!

    Eesti aeg, aga Moskva kell…(või oblastid- odin h..)

  10. Kalle Kroon Says:

    Asi on õieti selles, et selle reformi eesmärk EI OLNUD kokku hoida kulusid, sest seda valmistati ette juba poolteist aastat ENNE kriisi saabumist eestisse.

    Ja mismoodi siis nüüd hoitaks tagasi kuluasid spetsialistide arvelt-

    Toomas Võime- juhatajast tehnikuks.

    Kai Kimmel- kupatati Tartu-Jõgeva regiooni

    Katrin Möllits- kupatati teadmata suunas-oli parimaid spetsialiste, lugege Eesti Looduse erinumbrit Endla lk. kohta 1997.a. ja tead. tööd.

    Erika Purgel- kupatati RMK-sse ekskursioone juhtima.

    k

Leave a Reply