Arheoloogilised leiud Rõhult ja Preedist

Rõhu küla territooriumil, seal kus tee keerab Kingule, asub pealtnäha suur kivihunnik. Kuid selle kivihunniku välimus on petlik, tegemist on vana kivikalmega1. Oleks vast pettumus kui see endas mitte mingisugust aaret ei peidaks! Uurisingi vahepeal Paides asuvast Järvamaa Muuseumist, kas, mida ja millal sealt leitud on. Tuli välja, et on aga mitte arheoloogiliste kaevamiste käigus vaid Kingu peremehe poolt, kes leiud muuseumile üle andis.

Et asi selgem oleks, vaatasin ineternetist järgi Rõhu kivikalme asukoha. Need kolm eset, mis ma alljärgnevalt ära toon, on leitud koha ligidalt, mis kaardil kannab nime “Kärdumägi” ja on tähistatud punase sümboliga. Seal arvan ma olnud olevat ka kõigi kolme eseme kirjelduses nimetatud triangulatsioonitorni. On nagu sellest midagi meelde jäänud. Aga kui eksin, palun parandage!

Eseme kirjeldus: “Hoburaudsõlg, pronks? oksüdeerunud, kaetud korrosioonikihiga. Hoburaudsõlg fassettimata nelinurksete otsanuppudega, geomeetriline kaunistus kulunud. Hoburaudsõlg pärit XII – XIV sajandist. Mõõdud: läbimõõt 5,6 – 4,2 cm, laius 0,7 – 0,3 cm, paksus 0,2 cm. Leitud Rõhult triangulatsioonitorni juurest kalme kohast. Saadud Udeva sovhoosist Rõhult Anton Kingalt.

Fp. nr. 1375; v.v. akt nr. 64, 4. X 1964. a. Inventeeris dets. 1987. a. M. Hõbemägi.

Eseme kirjeldus: Tulekivi, mineraal, kvartsi mittekristalne teisend, pruunikas-hall, pealt sile. Leidub kriidi ja lubjakivi lademeis. Mõõdud: pikkus 5,5 cm, laius 3,2 – 1,9 cm, paksus 1,3 – 0,3 cm. Leitud Rõhult triangulatsioonitorni juurest, kalme kohast. Saadud Udeva sovhoosist Rõhult Anton Kingalt.

Fp. nr. 1358; v.v. akt nr. 64; 4 X 1964. a. Inventeeris dets. 1987. M. Hõbemägi.

Eseme kirjeldus: Ripats, vasest ? Kujult ümmargune, milles nuppudega lõppevad ristid. Läbimõõt 2,2 cm, paksus 0,3 cm. Keti otsa riputamise aas ovaalne, auguga 0,8 – 0,6 cm. Ripats tuhmunud, kulunud, mustunud. Pärit XIV – XVIII saj. Leitud Rõhult triangulatsioonitorni juurest. Saadud Udeva sovhoosist Rõhult Anton Kingalt.

Fp. nr. 1359; v.v. akt nr. 64; 4 X 1964. a. Inventeeris dets. 1987. M. Hõbemägi.

Nüüd vahetame vahepeal kohta ja siirdume Rõhult Preedisse. Ka sellest pika ajalooga külast on üht-teist päevavalgele tulnud. Järvamaa Muuseumil oli pakkuda kaks leidu.

Eseme kirjeldus: Mõõgatupe otsik, pronksist, üks kinnitusharu murdunud. Hiljem on eset viilides puhastatud. Ese pealt täpikeste ja joonekestega kaunistatud, muster ebakorrapärane. Pärit arvatavasti XI sa. Otsik kohati oksüdeerunud. Saadud Karl Kranichilt “Kalevipoja” kolhoosist. Mõõdud: p. 6,0 cm, l. 3,6 cm – 0,3 cm, p. 0,2 cm.

Fp. nr. 1777; v.v. akt nr. 21, 14. IV 67. Inventeeris dets. 1987. a. M. Hõbemägi.

Eseme kirjeldus: Odaots, rauast, konserveeritud, servad murdunud, odaots madalate augukestega, urbne. Odaotsa pikkus 27,5 cm, laius nurkade juurest 3,5 cm. Kuulub arvatavasti pika õõsikuga ovaalse lehega odaotste hulka. Pärit XI – XII sajandist. Valmistatud kohalike meistrite poolt. Leitud Preedi külast 200,0 m lõuna pool. Saadud Karl Kranichilt “Kalevipoja” kolh.

Fp. nr. 1778; v.v. akt nr. 22, 07.07.VI 67 a. Inventeeris dets. 1987. a. M. Hõbemägi.

Kõnealune odaots on pildil näidatud punase noolega. Pilt ise on pärit PJärvamaa Muuseumist!

Ja ongi kõik! Rohkem ametlikult registreeritud leide pole. Võime muidugi lisada kolm minu poolt leitud münti Nippi Kõrsi elumaja akende alt aga nendel puudub seesugune väärikus nagu ripatsil või odaotsal. :) Lihtsalt raha!

Järeldusi saame teha siit niipalju, et kui eseme kirjeldustes toodud hinnangulised ajamäärangud paika peavad, elas Rõhul ja Preedis inimesi liikunud juba XI sajandil. Ja mõni on neist kalli mõõgatupe kaotanud.

  1. tunnistatud arheoloogiamälestiseks Kultuuriministri 1. septembri 1997. a. määrusega nr. 59 []

30 kommentaari to “Arheoloogilised leiud Rõhult ja Preedist”

  1. hall arheoloog Says:

    kalli mõõgatupe kaotanud… irw.

  2. Kalle Kroon Says:

    Arheoloog Tanel Moora teadis rääkida, et kalme ise on pärit 3-4 sajandist p.Kr., seega vanemast rauaajast. Minu arust peab seal ka viitega silt veel püsti olema, mis seda näitab.
    Tuleb veel täpsustada, kas seda kalmet on kaevatud, mu arust Moora nii ütles.

    Seda kalmet tuleb vaadelda koos teise kalme, Metsanurga kalmega, mis asub Oostriku jõe lähedal ja pärineb samast ajast.
    Nii et vanim asustus Nahkanuias jääb ikka tunduvalt varasemasse, 3-4 sajandisse Moora hinnangu kohaselt.

    Mõõgatupe ots on küll priima- tehke koopiaid peenseppade juures, pretendeerin ise ühele:)

  3. Kalle Kroon Says:

    Tegelikult asus ka Preedis kivikalme(tarandkalme), nn. Kuningamägi 1 km Preedi mõisast Piibe mõisa suunas, teest lõuna pool põllumaa keskele jääval kühmul. Kalme kaevas läbi Tanel Moora 1967-68.a. Kalme on olnud kasutusel alates 4 sajandist ja kuni 11. sajandini. Preedi on ainus kalme, kust Järvamaa alalt on leitud arvukamalt keskmise rauaaja esemeid-
    vt. Lõugas,V. , Selirand, J. Arheoloogia eestimaa teedel. Tallinn, 1977, lk. 220.
    Seega peaks kusagil neid leide Preedist ikka rohkem olema kui ainult juhuleiud. Arvatavasti Paides muuseumis.

  4. Kalle Kroon Says:

    Võtsin Tanel Moora toru otsa- Rõhu-Nahkanuia kalmele annab ta ikkagi dateeringu 3-4 sajand, kivi on vanem kui kalme. Sellel kalmel kaevamisi tehtud ei ole. Preedil kaevas ta küll. Tal on vanemast asustusajaloost Järvamaal väga palju materjali, kuna ta on siin enim kaevanud.

    Rohkemat teavet saab siis kui tal op. on läbi, nii dets. keskpaiku.

  5. marko Says:

    Järvamaa (Paide) Muuseumis rohkem leide ei ole. Seega peavad Preedi leiud paiknema mujal. Tanel Mooraga oleks kindlasti huvitav sellel teemal pikemalt rääkida.

    Mul endal tekkis mõte kopeerida see ripats. Oleks päris lahe Nahkanuia “premium” kingitus ja midagi, mis eristab või eristub. Kui satun mõnele ehtekunstnikule, kes on valmis mõõgatupe otsikut või ripatsit järele tegema, uurin hinna järgi.

    Juhan alias “hall arheoloog”, kas Sinu tutvusringkonnas pole mõnd sellist tüüpi, kes on võimeline need välja taguma!?

  6. Kalle Kroon Says:

    Neid meistreid leidub, ja selliseid muinasasju on üks-ühele kopeeritud nii mujal kui ka meil. Tallinnas peaks meistreid olema

  7. Kalle Kroon Says:

    Preedi leiud peavad siis olema Arheoloogia intituudis Tallinnas Niguliste kiriku taga on neil hoidla.
    k

  8. hall arheoloog Says:

    Tallinnat nuumata sellisel teemal oleks lame… püüan mõne kesk-eesti ehtekunstniku siia toru otsa saada…

  9. marko Says:

    Ma arvan ka, et Tallinnast võiks hoiduda. Seega loodan 100% praegu Sinule Juhan. Ripats (neid rohkem, min 5 tk) ja mõõgaots Kallele. Hind on muidugi oluline aga mitte ainus otsustamise kriteerium. Anna teada!

    Preedi leidude otsimisega tegelen kindlasti! Proovin kas tuleval või ülejärgmisel nädalal Arheoloogia instituudiga kontakti saada ja need esemed üles leida.

  10. Wader Says:

    Tallinas Niguliste kiriku taga asub Ajaloo Instituut, mille yks osa on arheoloogia keskus.
    Kuna esemetel on tähistus PM-jne. siis tasub neid leide otsida hoopis Pärnu Muuseumist.
    Muuseumis võib väikese raha eest neid leide valgetes kinnastes tädide valvsa pilgu all vaid nuusutada.
    Nii ripats kui tupeots ;) on pronksist valatud, mis eeldaks antud esemetest kipsi või kummi-vormi võtmist.
    Arvan et see 1:1 copy/paste teema on nats kahtlane.
    Ripatsist aga võiks teha ilusaid vabakäe koopiaid.
    “pronks premium” meestele, “silver elite” naistele..
    Viiliga ärraneeddud möögatupeotsast loobuks esialgu..

  11. Wader Says:

    Üks parandus.
    PM on ikkagi Järvamaa(Paide)Muuseum
    Pärnu Muuseumi lühend on PäMu .

  12. Kalle Kroon Says:

    Tore! Jään koopiat ootama, ja eks tasustatud saab ka. Saan endale Preedi kandis kalalkäiguks noale adekvaatse tulekaunistuse.

  13. Rainer Says:

    Või siis tee ise! Kasuta traditsioonilist valumeetodit. Mesilasvahast teed positiiv-vormi, mille küljes ka vahast nn varred, et ühelt poolt pronksivalu sisse valada ja teisest õhk välja pääseks. Selle paned savist, liivast ja hobusesõnnikust segu sisse või õigemi mätsid selle möksi vormi ümber ettevaatlikult (aga samas nii et õhuvahesid ei jääks). Siis tee väike sulatusahi: samott-tellised ja leppadest tuli keskele, lõõts abiks. Selle peal sulatad tiiglis näiteks messingi sulametalliks. Siis vorm ahju, et vaha välja sulaks ja valu asemele. Jne. Saad sedasi muinaskombel muinaskoopiaid ise vorpida.

  14. hall arheoloog Says:

    mina teeks ripatsi koopia ise Raineri meetodil (vt. kiruvere.ee (rauasulatus))või telliks ehtekunstnikult tema nägemuse, 1:1 copy on minumeelest mõtetum aga kindlasti väärtusetum (ei ole tegemist autoriehtega)

  15. Kalle Kroon Says:

    küsimus on taotlustes ja lähenemises. Ajaloolast huvitab ikka eeskätt see, nagu vana hea Leopold von Ranke ültes, “wie es eigentlich gewesen ist.”

  16. Kalle Kroon Says:

    Rõhu veski oli juba Liivi sõja ajast, vist oli ka Vardja, ei ole jõudnud ses suhtes süveneda.

  17. hall arheoloog Says:

    Ajalugu on üks igavesti subjektiivne teadus, uurija vaatenurk, ideoloogiad, taotlused erinevad. Nagu ei ole mõtet mingit vana juttu täävitada, ise sinna midagi lisamata.

    Waderi näol on tegemist ehtekunstnikuga, hingelt sepp. Oma kooli lõputöö tegi ka vist muinasaja ehetest, minu andmetel on see liin ka tema EKA magistri teesiks. Oman mitmeid tema tehtud ehteid ja sepiseid, hea arhaika joon on sees, tahuline. Praegu tellin temalt laastumasina ekstsenrikut – kõige keerulisem ja kriitilisem osa. Ma soovitaks tal mõne näidise ripatsist teha, jõulude eel poleks selle realiseerimine probleemiks, sobib minumeelest NN brändiga, kodarate pealt on loetavad tähed nii N, M, P kui ka E.

    Hall arheoloog on rääkinud.

  18. Kalle Kroon Says:

    Ajalooallikad on jäävad- neid ei võta ei vaatenurk, ideoloogia ega taotlused. Iseasi, kuidas neid väänata on püütud, eriti viimase viiekümne aastaga- seda küll.Tuleb vahet teha vea ja taotlusliku väänamise vahel.

    Subjetkiivne võib olla üldistus, mitte allikas. Allikas eksisteerib uurija tahtest sõltumata. Ideologiseeritud ajalugu ei ole enam teadus, vaid propaganda, olgu tegu NSVL või Eesti vabariigiga.

    Ja kahjuks on see jätnud eesti viimase viiekümne aasta põlvkondadesse ka oma jälje- kuna ajalugu on väänatud nii et aitab, siis on sugenenud arvamus, et nii ongi ja teisiti ei saagi. Nad ei saagi teisiti arvata, sest nad pole teistsugust (teadus)maailma näinudki.

  19. hall arheoloog Says:

    jutt jumala õige.

    Vaatasin veel ripatsit. Kui traditsioonilised rinnalehed (tavaliselt jaotusega neljaks), variatsionidega, peaksid kujutama kalendrit, nelja aastaaega, päikese teekonda, päikesesüsteemi, siis antud ripatsi kuju, kuueks jaotus peaks tähistama ruumi kui sellist, kasvõi eukleidilist, kui soovite: kuubiku isomeetriline projektsioon. ja väga palju erinevaid tähekujusid loeb sealt välja: lisaks R ja K, ilmselt kõik muu tähestiku. geniaalne ehe, kui süveneda. Lisaks ring.

  20. marko Says:

    Oleme Waderiga juba kokkuleppele jõudmas. Jätan tehnoloogia tema teha, sest ei oska siin kaasa rääkida. Soovin ainult, et uus ehe vanaga võimalikult sarnaneks. Kui teha neid Juhani mainitud vabakäekoopiaid, siis tingimusel, et eseme vorm, kuju ja proportsioon sellest ei muutuks.

    Kuidas kõlab vana hea Leopold von Ranke ütlus, “wie es eigentlich gewesen ist” eesti keeles?

  21. Kalle Kroon Says:

    See tähendab tema esitatud taotlust ajaloo uurimisel-sündmuste ja taotluste uurimisel tuleb püüda selgitada, “kuidas see tegelikult olnud on.”

    Sellest mehest saab alguse ka ajaloo uurimisel teadusliku lähenemise algus.

  22. Wader Says:

    Fotorealistlik kujutis Päikesest on sama kaugel tegelikusest kui lapse joonistatud sigri-migri-päike..

  23. hall arheoloog Says:

    paistab tõesti, et on olemas kaks tõde:

    1. dogmaatiline: on olemas objektiivne tõde, asjad on tegelikult nii, nagu nad on. (Krooniline vaatenurk)

    2. mõõk iseennast ei lõika, samasse jõkke kaks korda astuda ei saa, objektiivset reaalsust ei ole olemas.

  24. Kalle Kroon Says:

    Päikesest tehtud foto põhjal kui see on tõestatud, saame öelda, et tegu on päikesega. Nagu ma eelpool juba mainisin, kui me teeme selle põhjal üldistusi, siis võivad need olla subjektiivsed, sõltuvalt uurija-vaataja vaatenurgast.

    Asi on aga ideoloogiliselt kallutatud, kui väidame, et fotol on tegu kuuga.

  25. Kalle Kroon Says:

    Triigi mõisa ei ole ju tegelikult olemas, ta on lehekülje omaniku ettekujutuse vili!

    :)

  26. Kalle Kroon Says:

    Kriminaalpsühholoogiast on teada, et kurjategijate psühholoogiat üheks iseloomustavaks teguriks on nihilism ja varielu ümbritseva tunnetamises.

    Kuulutades kõik suhteliseks, on järgmine samm seadusteni. Nii on nii mõnigi hall arheoloog jõudnud sinnamaani, et on hakanud irvitama ka riiklike seaduste üle, kuna kõik olla ju suhteline. Sealt edasi on kohtupingini mitte just lühike tee.

  27. marko Says:

    Pole see asi nii hull midagi! :) Kahju oleks Juhani sarnast toimekat keskkonna- ja külaeluaktivisti kohtupingis näha!

    Ka mina kuulun nende hulka, kelle jaoks on olemas objektiivne tõde. Tunnistan, et mõneti jäävad tänapäeva kaasaegsete filosoofide mõttekäigud mulle segaseks ja tunduvad lihtsalt hägustavat olukorda. Näiteks ei saa ma aru, miks on vaja objektiivse tõe olemasolu tõestus siduda staatiliste nähtustega. Jõgi on ju ikka olemas, see on fakt, ja voolab ka, see on teine fakt. Jõkke astudes viib vool mu minema, seda sõltumata sellest kas tegemist on “sama jõega” või mitte.

    Hindan selliseid “objektiivset reaalsust” eitavaid mõttekäike ainult niipalju kui need võimaldavad mul teinekord oma halli massi vormis hoida.

  28. hall arheoloog Says:

    Eks kunagi viidi kohtupinki ja hiljem giljotiini alla ka mees, kes oma nihilismist lamedat maailma ei tunnistanud, võime vaid takkajärgi öelda: f u dogmaatikud!

    Mis Triigi mõisa puutub, siis selle projektsioon kuskil leheküljel omab vaid õhkõrni seoseid tegeliku Triigi mõisaga, p.s. lugudeseeria eelviimases osas saab teada varinguohust, kui see praeguseks realiseerunud ei ole, ehk Triigi mõisa ei pruugi praegusel hetkel üldse olemas olla.

    p.p.s minu alias “hall arheoloog” on tulnud ühest humoorikast seigast st. võimalik otsetee kohtu alla käiks mul kindlasti mitte läbi arheoloogiliste pattude.

  29. hall arheoloog Says:

    samamoodi saame tõestada, et lapse joonistatud päike on tõeline päike.

    Kas mulle on õieti meelde jäänud, et teaduse üks alustest on skepsis?

  30. pseudo arheoloog Says:

    Müün kasutajanime “hall arheoloog”, kahe päeva jooksul 43x guuglist otsitud, võimalik aines meediastaariks aretamiseks.

Leave a Reply