Teemaks Kördi

On asju, mille juhtumist ma poleks uskunud ega lootnud. Tegemist ei ole võimatute asjadega, mis mingil hetkel müstilisel moel realiseeruvad vaid lihtsate probleemidega, mille lahendustest me kõikvõimalikel eri põhjustel lihtsalt mööda vaatame.

Nahkanuia küla Kördi talukoht on mind huvitanud alates sellest hetkest, kui see sai koos Nipi Kõrsi ostmisega minu omaks. Küla kõige suurem ja jõukam talu, ligi 1 ha suur õueala, värvikad elanikud, alates Jakob Wirthist kuni Kördi Anna ja tema lombaka poja Arnoni välja, kohaga seotud legendid ning pererahva kõrtsmikuamet ju lausa kutsuvad uurima. Mul on olemas koopia talu toimikust, olen ajanud Arno jälgi Kukruse kaevanduses ja muidu mõtisklenud võimaluste üle leida midagi täiendavat selle vana talu kohta. Kuid kõik see vähene, mis mul on õnnestunud hankida, mahub ära mulle endalegi üllatusena vaid mõnda postitusse (vaata rubriik KÖRDI).

Ma oleksin ju võinud uurida pisut enam Kördi Anna ehk Saar Anna pere ja päritolu kohta aga nagu öeldud, mingil põhjusel ei tulnud selle peale. Aga kui ma oleksin seda teinud, poleks mulle tulnud üllatusena, et Eestis elab Luule nimeline inimene, kelle vanaema isakodu on Kördi ning kelle ema on saatuse keerdkäikude tõttu sündinud samuti siin Nahkanuial. Ma poleks üllatunud, et:

  • Anna-Maria Saar (sünd. Wirth) Jakobi tütar sündis 31.01.1885 (vana kalendri järgi) Silmsis ning abiellus Juhan Saar’ega arvatavasti  ajavahemikus 1912-1914 Koeru või Järva-Peetri kirikus.
  • Anna-Maria elas oma elu lõpupoole Koeru vanadekodus ja on maetud Põltsamaa kirikuaeda.
  • tema õde Amalie – Vilhelmine Waldmann (sünd. Wirth) Jakobi tütar sündis 03.01.1893 Väike-Karedal laulatati 01.11.1914 Koeru kirikus Karl Waldmanniga, suri 11.03.1965 Sürgaveres ning on samuti maetud Põltsamaa kirikuaeda.
  • Amalie-Vilhelmine tütar Benita-Erviide Waldmann sündis 23.10.1930 Kördil. Waldmannide kodu oli tegelikult Tapiku lähedal Tamsi külas, Toomas talus, aga pereprobleemid viisid Amalie-Vilhelmine oma isakoju Kördi tallu, kus siis laps sündis. Hiljem mindi ikka Toomale tagasi. Kördil sündinud Benita-Erviide suri ootamatult 1996.a. ja on maetud Suure-Jaani kalmistule.
  • Benita-Erviide rääkis oma tütrele kuidas tema vanaema ja vanaisa Jakob pidasid kõrtsi. Vanaema olevat tihti meenutanud öiseid ülestõusmisi kui teelised soovisid pruukosti ja öömaja.

Ja nüüd siis on Benita-Erviide tütar leidnud oma ema sünnikodu, sattudes täiesti juhuslikult Nahkanuia ajaveebi peale. Ta kirjeldab oma esmast emotsiooni nii:

Ootamatu tutvumine oma üliarmsa vanaema Amalie ja ema Benita kodust rääkivate lugudega on teinud selle nädala mulle väga huvitavaks ja emotsionaalseks.

Ka minul on äärmiselt hea meel, et Luule mind ja minu ajaveebi leidis. Hellitan lootusi kuidas mul tema kaudu õnnestub heita palju sügavam pilt Nahkanuia viimase kõrtsmiku Jakob Wirthi pere ellu ning ehk isegi saada mõned fotod neist inimestest, kes minu jaoks ja minu kaudu on kuulsaks räägitud aga kellest olemasolu tõestus piirdub tänaseks vaid talu toimiku, rahvajuttude ning hoonete vundamentidega.

Nii et oleme Luule abiga astumas suurt sammu edasi seoses Kördiga. Võtan ka oma materjalid uuesti lähiajal käsile ning võib olla, et panen vahepeal midagi ka üles.

Leave a Reply