Eratee omaniku õigustest

Postituse seaduste osa on värskendatud 19.05.2013.

Võtsin ennast kätte ja otsisin välja seadused, mis reguleerivad eratee kasutamist ning dokumedid, mis tõestavad, et minu maale jääv tee on eratee. Tegin seda kahel põhjusel: esiteks seepärast, et olla järgmisel korral paremini ette valmistatud ning teiseks, et anda viimati siinkäinutele üle pakk ettevalmistatud dokumente kodutööks. Ehk toob see nemad ja kõik teised taevast alla maa peale tagasi ning muudab ülbitsejad koostööaltimateks.

Erateega seonduvaid küsimusi reguleerib Eestis kaks seadust, üks neist on Teeseadus ja teine Asjaõigusseadus. Mõlemad seadused on vabalt saadaval Elektroonilises Riigi Teatajas.  Siinkohal valik erateed ja selle kasutamist puudutavaid punkte mõlemast seadusest. Rasvane tekst on minu valikul.

TEESEADUS

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 2. Tee
(1) Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis.

§ 4. Avalikult kasutatav tee
(1) Avalikult kasutatavad teed on riigimaantee, kohalik tee, üldiseks või kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud piirangutega.
(2) Avalikult kasutatava tee kasutamisele ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsule kohaldatakse asjaõigusseadust (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 17, 95; 78, 523; 2004, 20, 141; 37, 255).
(3) Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning Maanteeameti ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku majandus- ja kommunikatsiooniminister riigi huvidest lähtudes. Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku valla- või linnavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad.
[RT I 2005, 11, 44 – jõust. 27.02.2005]

2. peatükk
TEE LIIGID

§ 5 2. Eratee
Eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Käesoleva seaduse § 33 lõikes 8 nimetatud juhtudel võib erateed kasutada kinnisasja omaniku loata.
[RT I 2005, 11, 44 – jõust. 27.02.2005]

4. peatükk
TEEHOID

§ 25. Teehoiu korraldajad

(4) Eratee omanik korraldab tema omandis oleval teel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema teel.

5. peatükk
TEE KASUTAMINE JA KAITSMINE

§ 32. Tee kasutajale esitatavad nõuded
(1) Teed ja tee kaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud. Tee omanik ja tee kaitsevööndi omanik võivad nõuda tee või tee kaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiukulude katteks hüvitist.
(2) Veoste või sõitjate veoga tegelev ettevõtja peab andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ning sõitude sageduse kohta.

§ 33. Veoste ja sõitjate vedu

(8) Erateed ja reaalservituudiga erateed ning tasulist teed peab tee omanik lubama tasuta kasutada alarmsõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaitseväe sõidukil. Muudel sõidukitel peab tee omanik lubama teed tasuta kasutada ainult juhul, kui avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud.
[RT I 2003, 88, 594 – jõust. 08.01.2004]

6. peatükk
KOHUSTUSED
[RT I 2002, 63, 387 – jõust. 01.09.2002]

§ 37. Tee omaniku õigused ja kohustused

(3) Tee omanikul on õigus nõuda eratee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist.

Minu kommentaar Teeseadusele:

Ega siin tegelikult midagi kommenteerida olegi. Kõik on selgemast selgem. Erateed võib kasutada ainult omaniku loal ning sellise tee kasutamine võib olla ka tasuline. Viimane on loogiline, sest eratee hooldamine on täielikult tee omaniku kohustus. Tee omanik võib nõuda selle kahjustamise eest hüvitust. Samas ei ole erateel liikumise tasustamine kohustus vaid õigus, mida ei pea rakendama. Igal juhul kehtib see Teeseaduse kontekstis kõigile, ka neile, kes peavad oma kinnistule pääsemiseks kasutama mõnd erateed. Tasuta saavad erateed kasutada ainult seaduses sätestatud sõidukid või kõik sõidukid seaduses nimetatud olukorras. Eratee saab eraomaniku nõusolekul ja tingimustel muuta ka avalikuks teeks, mida Koeru Vallavalitsus ka teha püüdis, saates 2006 aasta novembris mulle minu kinnistut läbiva eratee avaliku kasutamise lepingu. Mina seda ei allkirjastanud, seega on tee endiselt eraomandis ning sellega võib talitleda Teeseaduses sätestatud viisil.

Ainus küsimus, millele Teeseadus ei vasta on see, millised õigused on kinnisasja omanikul, kes peab sellele pääsemiseks kasutama erateed. Seda küsimust käsitleb Asjaõigusseadus.

ASJAÕIGUSSEADUS

3. jaotis
Teed ning tehnovõrgud ja -rajatised
§ 155. Avalikult kasutatav tee
(1) Omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena.
(3) Eratee määratakse avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud korras.

§ 156. Juurdepääs avalikult kasutatavale teele
(1) Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

Minu kommentaar:

Kui minu kinnistut läbiv tee oleks avalik tee, poleks mul selle sulgemiseks õigust! Õnneks see nii ei ole. Tee kasutamisest huvitatu maaomanikel, kelle maatükile pääsemiseks tuleb kasutada erateed, omavad  “õigust nõuda juurdepääsu”. Igal juhul peavad tee kasutajad arvestama tee omaniku huvidega, olgu selleks siis liikumiskiirus, tihedus vms.

Mul pole olnud mõtteski hakata maaomanike juurdepääsu oma kinnistutele piirama aga oma õiguste teadmine on kasulik igal juhul. Saan ka aru, et see kiri, mille saatsin välja teega piirnevate kinnistute omanikele minust tagapool, oli pigem märk heast tahtest ja soovist koostööd teha, kui alus tee sulgemiseks. Seadus eratee omanikku tee sulgemist kellegagi kooskõlastama ei sunni. Kohustab tagama läbipääsu teistele maaomanikele.

Nüüd jääb üle ainult tõestus sellele, et minu kinnistut läbiv tee ON ERATEE. Jätan lisatöö neile huvilistele, kes soovivad minuga kohut käia ja lähtun ise kahest pädevast ja 100% vettpidavast argumendist, millest üks on a) Koeru Vallavalitsuse Eratee avaliku kasutamise lepingu sõlmimise ettepanek ja teine b) katastriüksuste kaart maaameti kaardiserverist.

Koeru Vallavalitsus saatis 2006 aasta novembris välja sajad kirjad valla erinevatele eratee omanikele, teiste hulgas ka mulle. Kirjaga oli kaasas leping, mille allkirjastamisel oleks minu kinnistul kulgenud eratee muutunud avalikult kasutatavaks teeks. Vastu oleksin saanud riigi poolt finantseeritud teeparanduse. Keeldusin, sest selleks ajaks oli selge, et samas vaimus jätkates saab Vardja tee lõhutud nagu ka minu pere kodurahu. Tee jäi eraomandisse.

Mõlemad dokumendid, nii leping kui sellega kaasnenud selgitav kiri on mul alles ja kuna leping mingit konfodentsiaalsust ette ei näe ega delikaatseid isikuandmeid ei sisalda, on nad mõlemad siit pdf vormingus nähtavad. Seda ettepanekut POLEKS vald mulle teinud, kui tegemist ei oleks olnud erateega! Loogiline!

Kui vaadata kõne all oleva tee staatust alates Rõhu teeristist kaardil, võib näha ja maaameti kodulehel ka järgi kontrollida, et esimesed 840 meetrit kulgeb tee maatükkide vahel, olles neist välja lõigatud! Sealt edasi on tee kinnistu nr 31402:002:0059 sisse mõõdetud ning seejärel minu omasse. Minu maatüki piir jääb teest täpselt 1079 meetri kaugusele ehk siis vastab lepingus nimetatule. Korraks läbi tee ka kaht väiksemat kinnistut ja siis, umbes Kördi kohal, pole seda enam olemas. Kördi juures lõpeb aastate jooksul hooldatud tee ning algab metsatee, mida teede kaardil teena nimetatud ilmselt pole. On ainult rada. See rada kulgeb erinevatel kinnistutel, jäädes siiski valdavalt erinevate kinnistute piirile. Tegemist on igal juhul eramaade ja erateega!

Lihtne, kas pole? Muu hulgas tõestab kaart jõuliselt, et mitte kellelgi eespool kinnistut 31402:002:0059 pole õigust teed sulgeda! Peale valla muidugi, kelle omandis see tee tõenäoliselt on.

7 kommentaari to “Eratee omaniku õigustest”

  1. Nahkanuia ajaveeb » Blog Archive » Oru Pearu Says:

    […] hulgas ka seadustele, maaameti infobaasile ja(NB!) VALLA poolt väljastatud dokumendile (vaata http://www.nahkanuia.net/?p=223)! Juba viimane tõestab mingisuguse kahtluseta, kellele nimetatud tee kuulub ja kes seal […]

  2. Lauri Says:

    Targutage palju tahate oma erateega, aga ma sõidan ikkagi teie tee peal ja mulle peab olema võimaldtud juurdepääs tehnorajatistele(asjaõigusseadus 158)

  3. marko Says:

    Asjaõigusseadus – “§158. Tehnovõrgud ja -rajatised
    Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) ei ole kinnisasja oluline osa.”

    Ainus selle punkti alla käiv tehnovõrk või -rajatis Nahkanuial (Vardja teel) on Männi kinnistuni ulatuv elektriliin, mille rajajale, Eesti Energiale või selle volitatud esindajale, on tagatud ööpäevaringne juurdepääs (NB! Kui kommenteerija esindab EE-d, järgnev teda ei puuduta!). Juurdepääsu tagamise kohustus tehnovõrgule ei laiene suvalisele kala-, jahi- ega muidumehele. Kui tähelepanelikult lugeda, ei ole eratee viidatud seaduse järgi tehnovõrk. Kui nüüd edasi mõelda, siis äkki sellepärast on seda samas viidatud asjaõigusseaduses eraldi käsitletud!?

    Tegelikult on see viide nii jabur, et raske kommenteerida.

    Mulle hakkab see vaidlus juba tõsiselt närvidele käima. Tehku mittenõustujad vähemalt seadused endale selgeks. Kas Sulle ei tundu Lauri, et sinusuguste pärast eraomanikud oma õigusi näpuga taga ajavadki? See “targutage palju tahate ma sõidan ikkagi teie tee peal” suhtumine ajab ka kõige flegmaatilisema maaomaniku tagajalgadele.

    Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006” annab sõna “targutama” tähenduseks “heietama, tarbetult arutlema” ja toob sõna kasutuse näitena “Räägi otse, ära targuta”.

    Kui EV seaduse tsiteerimine on targutamine, siis mis ei ole targutamine? Targutama on vastand otse rääkimisele. Milline osa minu postituses jääb segaseks ja ei vasta sellele tingimusele? Kui ei meeldi ära loe! Kui EV seadused ei meeldi, koli mõnda sellisesse riiki kus need Sulle sobivad. Äkki saad ajas tagasi rännata, teatavasti oli meil siin maal aeg kus kõik kuulus rahvale.

    Ja veelkord meeldetuletuseks kõigile Nahkanuia ajaveebi lugejatele! Eriarvamused on teretulnud aga lahmimine mulle ei meeldi. See ei ole intriigide punumise koht. Kõik tulevikus saabuvad sarnase sisuga kommentaarid administraatori sõelast läbi ei pääse!

  4. Taits Says:

    Ka probleem eratee ja selle kasutusega. Nimelt on nõuka ajast seda teed kasutanud minust kaugemal asuvad elanikud. Ja kuigi tee kuulub 400 meetri ulatuses mulle, ei ole kunagi sellest naabritele probleemi tehtud. Kuid nii olid asjad varem. Nüüd mõned aastad tagasi juhtus ,et koerakutsikas pääses lahti ja sattus naabri juurde, kus koerad purelema läksid.Naabri mutike muidugi kukkus kutsikat arutult peksma, aga koer peab sellised asjad meeles ja nüüd ei saa koera ketist lahti lasta, sest kui mutike mööda läheb (minu erateed mööda) lendab koer talle selga ja siis tuleb mutike erateel, minu õuele, mind sõimama ja ähvardama.Ühegi teise naabriga erilist probleemi pole. Samas on teel ka teine ots, mida mööda saab avalikule teele, aga meie poolne on otsem. Tee sulgemine keeraks ilmselt kõik naabrid minu vastu. Olen mõelnud vihahoos tee lihtsalt üles künda ja kõik, aga sellise teo seaduslikkus on küsitav ja tagajärjed on ettearvamatud.Samuti on mind just viimasel ajal hakanud häirima kasvav liiklustihedus sellel teel, kuna tee möödub majast väga lähedalt. Nii, et suht ebameeldiv olukord (hädaks kaelas see tee). Aga kui keegi tuleb minu õuele mind sõimama siis on selge, et isegi minusugune flegmaatik läheb väga kurjaks. Praegu siiski sõdida ei taha ja hoian sõpra lihtsalt koguaeg ketis, kuigi kahju on. Aga seadustega viin ennast tasapisi siiski kurssi ja seda selleks, et järgmiseks korraks valmis olla. Senikaua aga säilitan pikka meelt ja lähtun põhimõttest, et targem annab järele. ;) Kuna eelpool olevad seaduse sätted puudutavad ka minu juhtumit, oli sellest infost palju abi. Aitäh, head aega. ;)

  5. Jaak Says:

    Jutt Jumala õige! Erateega on probleemid lihtsad tekkima!
    Saime teed koos naabriga kasutad kuid hetkel kui tuli maksta tee lumest puhastamise eest, teatati mulle kui eratee omanikule oma maksejõuetusest. Lihtne ja selge, Sinu tee puhasta ja maksa ise. Vald peab tagam ka meie väljapääsu!
    Ongi olukord kus ma kellegi ligipääsuõigusi ei kitsenda, kuid kui minul ei ole vajadust tee lahtilükkamiseks /auto natuke kobedam/ siis ei kavatse ma ka kellegi ukseni teed lahti ajada. Aga maksujõuetud keelduvad lumelabidat kätte võtmast_vald peab tagama nende väljapääsu ja kogu lugu!
    Vot sellised lood Võrumaal, Piusa ääres!

  6. Ilmar Says:

    Jah kui saaks siis keelaks õhu hingamise ka ära mis minu kinnistu poolt puhub aga tegelikult on ju jabur.
    Jabur on sulgeda ka teed mis läbides minu kinnistut jõuab naabrimehe hoovi…helikoptereid me kõik osta ei jõua siis peaks teed olema ikkagi niinimetatud ühiskasutuses.
    Muidugi tee mis viib ainult maaomaniku hoovi ja ei kuskile mujale on arusaadavalt eratee ja suletud. Tee mis läbib mitmeid kinnistuid peab olema nende kinnistute omanikele võrgselt kasutatav.

    vabandan hilise kommi pärast.

  7. marko Says:

    Tee millest jutt käib, ongi kõigile omanikele võrdselt kasutatav. See oli algusest peale üks tee sulgemise eelduseid. Samas pean tunnistama, et mitte kõik omanikud ei taha selle eest võrdselt hoolt kanda. On need, kes hoolivad ja need, keda see üldse ei huvita. Õnneks satuvad viimased siiakanti ka väga harva.

Leave a Reply