Õnnetusjuhtum Vardjal

Vardja on Nahkanuia küla majapidamine, millest olen ilmselt kõige enam kirjutanud. Minu algsed kartused, et ma ei suuda veskitalu visualiseerida ei pidanud õnneks paika ning lisaks päris mitmele ülesvõttele on mul õnnestunud koguda ka põnevaid mälestuskilde elust Vardjal. Seekord üritan likvideerida ühe endale antud vana lubaduse avaldada kunagi vestluse käigus saadud vihjest välja kasvanud huvi ning aja jooksul saadud materjal ühe õnnetu armastuloo kohta.

Alustuseks ehk niipalju, et Vardja pole selle elanikele õnne toonud. Muidugi on õnn suhteline kuid otsustage ise:

  • millalgi 20. sajandi alguses müüb Wend nimeline mölder veski maha ning läheb Valget Laeva ootama. Laeva ei tule ja pere on kodust ilma;
  • 1929. aastal põleb Vardja veski õnnetu juhuse tõttu maani maha, kindlustus katab kahju osaliselt;
  • Sõjategevuse käigus lastakse 1941. aastal Vardja veskitalu köögis, pere silmade all, taganevate punaarmeelaste poolt maha Limbervek (Leheste?) ning veskitammil mölder Pruus;
  • August Ehrenbuschi naine Rosalie koos poegade Uno ja Leo’ga küüditatakse 1949, mees küll pääseb (samuti tütar) kuid on sunnitud ennast Stalini surmani varjama. Veski jääb võõrastele;
  • 1951. aasta suvel upub maja taga vesikanalis väike Virve, Vardjale möldriks kutsutud August Bremeti pere pesamuna, kes on hetkeks jäänud järelevalveta.

Kuid see pole kõik. On veel vähemalt üks õnnetu juhtum, millest räägitakse vähe, sest sellest teatakse vähe ja see vähene on ka vastukäiv.

On säilinud üks foto, kus koos pererahvaga on jäädvustatud kolm noort inimest. Siin see on:

Varja veskirahvas sulastega

Noored pererahva taga peaksid olema veski sulased ja tüdruk, nimeliselt (vasakult) Leo Mändla, Meeri ? ja Elmar Lahe. Foto on tehtud millalgi 30-ndate teises pooles, ehk 1936-1937, arvestades asjaoluga, et fotol olevatest lastest vanim, Õie (keskel), on sündinud 1932.

Lugu ise on järgmine, lühike kuid traagiline. Elmar, veski sulane, oli armunud Meerisse. Kui Meeri 1940 aasta suvel Augustile kuulunud isesõitja juhi Rihoga abiellus, “lasi Elmar ennast veski vahele”. Et Elmar noore mehena tõpoolest maeti, kinnitab allolev matusefoto.

Elmar Lahe matus 1940

Olen kuulnud kaht versiooni Elmari surmast. Esimene neist selgitab Elmari surma õnnetusjuhtumi läbi, jättes detailid täpsustamata. Teine versioon aga, räägituna kahe esimesel fotol olnud inimese poolt, kinnitab, et tegemist oli enesetapuga. Nimelt olla Elmar ennast kättpidi veskivõlli külge sidunud, mis ta vette vedas ja nii tappis. Väidetavalt viidi veskis läbi lausa ekspertiis ning õnnetusjuhtumi välistas täielikult Elmari käe ümber olnud silmus. Kuid nagu ikka, võivad inimesed mäletada asju erinevalt või siis kuulsid toimunu “kallutatud” versiooni.

Püüdsin leida õnnetusjuhtumi kohta lisamaterjali tolle aja meediast kuid 1940. aasta oli piisavalt segane ning just sel ajal ei ilmunud pikalt ka minu peamine infoallikas Järva Teataja. Kindlasti oleks enesetapp Vardjal ületanud uudiskünnise. Ilma ametlikust allikast pärit kinnituseta, jääb kogu see lugu pisut ebamääraseks kuid sobib ka sellisena Vardjaga seotud mälestuste hulka. Loodan, et keegi ei võta seda pahatalikkusena.

Teine esimesel fotol olnud noormees, Leo Mändla, teenis väidetavalt Saksa sõjaväes ning hukkus rindel. Püüdsin ka tema kohta infot leida kuid  tulutult.

2 kommentaari to “Õnnetusjuhtum Vardjal”

  1. Hillar Ümar Says:

    Ehk siiski sügis, väljanägemise järgi septembri – oktoobrikuu: inimesed sügisriietuses, kased hõredad…

  2. Indrek Says:

    Päris huvitav kirjatükk lugeda, kui oled 24 h tagasi täpselt samas kohas viibinud.

Leave a Reply