Nahkanuia Pertelsonid

Täiendan oma eelmist postitust Nahkanuia Pertelsonide päritolust nende fotodega, mis jõudsid minu kätte tänu Helle-Maile. Alustan Jaan ja Anna Pertelsonist.

Jaan ja Anna Pertelson

Jaan Pertelson (1861-1935), elas Nahkanuial, pidas Arupealse talu ning oli lisaks ka rätsep. Võib olla viitab tema elukutsele ka mehe väljanägemine fotol, oleks nagu mõne tolleaegse moeajakirja kaanelt maha astunud. Kui ma 2013 aasta mais leidsin Sarapiku talu ülesküntud õuelt kaunilt graveeritud sildi nimega J.Pertelson, arvasin, et see kuulus Johannesele, Jaani pojale. Kuid nüüd arvan, et tegemist võis olla rätsepmeistri enda sildiga, mis eesnime initsiaali poolest sobis ka pojal alles hoida. Anna Maria Pertelson, neiupõlves Krünler, sündis SAAGA andmetel Vao külas aastal 1969 ning oli seega oma mehest mõned aastad noorem. Ta ka elas kauem kuigi täpset surmaaega ma hetkel ei tea.

Jaanil ja Annal oli kokku neli last, kaks poissi ja kaks tüdrukut. Kõige vanem laps peres oli poeg Jakob, sündinud 1889 Rõhul. Temast on ka foto aastast 1917, ilmselt tehtud kusagil mujal kui kodukandis:

Jakob Pertelson s. 1889

Jakob sureb küllaltki noore mehena 1935 aastal, olles jõudnud enne siiski abielluda ja lapsi saada. Tema abikaasa on Aliide Johanna Waakmann, sündinud 1898 Porkunis. Ilmselt abiellutakse aastal 1921 (ma ei loe seda hästi välja), sest esimene laps sünnib perre juba 1923. Evald Johannes sünnib “Preedis” ja on ainuke, kes vanematele toeks jääb. Kuigi perre sünnib veel kaks last, Lehte Marlene (s. 1931 Rõhul) ja Erich (s. 1934 Nahkanuia), surevad mõlemad noorena, Erich lausa imikuna. Haigestub ka Jakob ja sureb mõni päev enne tütart. Nii et matuselised, kes tulid Jakobit ära saatma, leidsid kohale tulles eest hoopis kaks kirstu.

Säilinud on hoopis Erich Pertelsoni matusefoto aastast 1934, kus on näha kogu Jakobi pere: Aliide tumeda mütsiga foto keskel, tema vasakul käel peaks olema Evald, siis väike Lehte ja nende taga isa Jakob. Fotol on veel Jakobi vend Johannes (vasakult teine) ja ema Anna (valge pearäti ja prillidega). Ma ei tea, kas Anna taga olev mees on Jaan, kes sureb aastal 1935.

Erich Pertelsoni matus 1934

Oma eluajal hakkas Jakob ehitama Arupealsele oma majapidamist ning tema nime võib leida ka EW aegsest maaüksuste loendist. Kui tema isale Jaanile kuulus Arupealse (hiljem Sarapiku!?) talu, siis Jakobile Paju talu. Millegipärast ei saanud Jakobi lesk ja Johannes omavahel läbi ning käidi kohtuski. Täpset põhjust ei tea keegi aga seotud võis see olla perekonna varade jaotusega. Aliide Pertelson kandis hiljem, pärast eestistamist, nime Pärnpuu.

Vanuselt teine laps peres oli vend Johannes, sündinud 1893 Rõhul. Allolevatel fotodel on ta noor mees, üks fotodest, parempoolne, on kingitud õele Elvinele aastal 1917.

Johannes Pertelson ca 1917

Minu jaoks on tema kõige paremini tuntud ja võiks öelda lausa legendaarne Nahkanuia mees. Johannese abikaasa nimi oli samuti Aliide kuid jään hetkel võlgu nii naise päritolu kui abiellumise aja. Koos olid nad igatahes oma elu lõpuni ja kuigi olen kuulnud, et vahetevahel hüüdis Johannes oma naist “vanaks konnaks”, olid nende omavahelised suhted õetütre sõnul head ning Johannes manitses tüdrukut ikka Liide sõna kuulama. Seda paari võib näha ka paljudel Nahkanuia ja Rõhu külade fotodel. Lapsi neil ei olnud kuid see eest veetis Nahkanuial onu juures oma suved Johannese õetütar Helle-Mai.

Nagu öeldud, elas Johannes algselt Arupealse (või Sarapiku) talus Nahkanuia idaservas kuid kolis hiljem teele lähemale ning ostis endale Kangelase asundustalu Nipi Kõrsi talu “väravas”. Sinna istutas ta Sarapikult toodud õunapuud, mis on alles ja kannavad tänapäevani.

Pertelsoni Johannest ehk Jussi meenutatakse pigem kiusliku vanamehena. On säilinud mälestusi, milles Johannes jälgis Vardjale minejaid oma kodunt binokliga ning kandis ette kui midagi kahtlast nägi. Samuti on just talle ja Kõrtsi Karlale omistatud Vardja veskipaisu lõhkumise initsiatiiv, mistõttu muutus vesiveski kasutuskõlbmatuks, jäi tühjaks ja lagunes. Kas see just täpselt nii oli, ei oska öelda kuid mingi tõetera neis lugudes ilmselt on. Ameti poolest oli Johannes puusepp.

Tänu Helle-Maile on Johannesest säilinud palju fotosid. Kahjuks pole ühelgi neist tervikuna näha Arupealse või Sarapiku talu. Paremini on pildile jäänud Johannese elamine Kangelasel.

Mõnda aega, viiekümnendate keskpaigas, pidas Johannes Pertelson kolhoosi hanesid. Tegemist peaks olema sama karjaga, mida hoidis alguses Linda Bremet aga kuna Vardjal nende pidamine oli keeruline, anti linnud ära. Allolev foto on tehtud Arupealse heinamaal, mis jääb talust lõunasse kuid vasakut kätt Vardja teed.

Arupealsel hanekarjas

Arupealsel hanekarjas

Veel kaks fotot Arupealselt, millest ühele on jäänud elumaja nurk ja selle eest avanenud vaade. Teisel on maja lähedale kaevatud tiik, mille otstarve mulle hetkel ei meenu.

Arupealse

Arupealse

Kangelase talust on paremaid vaateid. On huvitav, et küla ainsast asundustalust on säilinud kõige rohkem pilte. Tegelikult kui Vardja välja jätta, siis puuduvad kõigi teiste Nahkanuia talude vaated täielikult.

Kangelase ajal, mil Johannes seal veel ei elanud ning hoone kuulus perekond Lillemaale.

Kangelase

Alloleval fotol elab Kangelasel juba Johannes oma naisega (trepil pearätiga). Taamal peaks paistma Arupealse ja paremalt servast Kördi.

Kangelase

Johannes Pertelsoni matus. See võis olla 70-ndatel kuid jätan selle veel lugejatele täpsustada. Taamal Kangelase. Täna jookseb umbes aia kohalt foto paremas servas meie kartulimaa piir. Õunapuud on suureks kasvanud ja kannavad maitsvaid vilju. Jakobi abikaasa Aliide (fotol valge rätikuga) elas veel kaua ja suri Tallinnas Helle-Mai juures vanadusse.

Johannes Pertelsoni matusmatus

Kuid Jakobil ja Johannesel oli veel kaks õde, Helene Marie (s. 1896 Rõhu) ja Elwine (s. 1905 Rõhu). Helene Marie suri u 1950, kui tema tütar Helle-Mai (s. 1940) oli 10 aastane. Tema elukäigust ja surma asjaoludest ei tea ma rohkem. Helle-Mai jäi kasvatada Elwinele, kellel endal samuti lapsi ei olnud (!?). Helene Marie:

Helene Marie Pertelson

Ka tädi Ellist on säilinud foto, kus ta on koos oma abikaasa Ärniga. Kuna Elli perenimi oli hiljem Mäletjärv, võis ta selle saada oma abikaasalt. Fotol on paar paremal, vasakul on Elli ristitütar Aino Rõhu külast Härma talust (!?). Ka Elli surmadaatumi jään võlgu kuid tean, et ta suri kõrges vanuses oma kodus Tallinnas.

Elli ja Ärni Mäletjärv

Selline on Nahkanuia Pertelsonide lugu alates Rupealse peremees Jaan Pertelsonist kuni tema lasteni. Siit edasi saan mina rääkida ainult Elli kasutütrest Helle-Mai’st, keda toodi regulaarselt Nahkanuiale onu juurde suvitama ning tänu kellele saan esitada selle küllaltki rikkaliku fotomaterjali Pertelsonide pere kohta. Ülejäänu on segu Helle-Mai mälestustest ja SAAGA andmetest.

Kõige lõppu panen kaks ilusat fotot, mis on mõlemad tehtud Nahkanuial. Ülemise foto tegemise asukoha juba tuvastasin, teise osas on vaja minna veel kontrollima, sest ega neid suuri kive siinkandis palju pole. Poseerib Helle-Mai, aasta on umbes täpselt 1955.

Suur kivi Pajul 1955

Sarapiku 1955

Leave a Reply