Kiri Ida Persmannile

Kui Martin S. Kull esitles Koerus oma värskeltilmunud raamatut Koeru kandi metsavendadest, sattusin vestlema raamatu alguses mainitud Ferita Pärismaa tütrega. Selgus, et Ferita on pärit Nahkanuialt, Vahemetsa talust, mis omal ajal oleks meie tagumiste tubade akendest kenasti näha olnud. Ferita ja tema õe albumeid sirvides torkas seal mulle silma üks Martin Öömanni poolt tehtud portreefoto, mille tagant avastasin Rõhu külla saadetud kirja. Huvitav, et 1914 aastal, mil Nahkanuia veel täiesti elujõuline küla oli, saadetakse siinsete talude elanikele kirjad Rõhu aadressiga!

Kiri Rõhule 1914

Huvi pärast hakkasin siia ajaveebi üles pandud esimene vabariigi aegse maaüksuste loetelust ja omaaegsetest kirikuraamatutest otsima teavet perekond Pärismaa kohta. Kui esimesest leidsin otsitava suurema vaevata üles, siis kirikuraamatutega tekkis tõrge. Nimelt pidas Pärismaa Eduard esimese vabariigi ajal 37,13 hektari suurust Vahemetsa talu (nr. 11).  Samas 1911-1932 aasta personaalraamatus Pärismaa nime ei esine. Toksisin nime “Eduard Pärismaa” Google otsingusse ja sain tulemuseks paar viidet nimele “Persmann”. Kuigi tegemist ei ole või ei pruugi olla Nahkanuia Pärismaade sugulastega, eestindati “Persmanni” nimi “Pärismaaks”. Kui ma selle teadmisega personaalraamatut vaatasin, leidsin otsitavad kenasti üles.

Mainitud on Jaani poeg Juhan Persmann, sündinud 1848 Rutikveres ja tema poeg Eduard, sündinud 1882 Tapikul. Eduardil on viis last, kes kõik on tema sünniaastat arvestades hilised aga tema naise Adele Johanna sünniaastat, mis on 1896, arvestades, ei midagi erilist:

  • Johannes / Preedi / 1923
  • Õie / Preedi / 1925
  • Harald / Rõhu / 1926
  • Helgi / Rõhu / 1928
  • Feriita / Rõhu / 1929

Kui minu lühikene “uurimus” kokku võtta, siis tundub nagu oleks Juhan Vahemetsa talu ostnud või siia koduväiks tulnud 20. sajandi vahetuse paiku. Aga alustasin oma juttu kirjast, mis saadetud Idale. Ka Ida Marie on 1911-1932 aasta personaalraamatus mainitud ning tegemist peaks olema Eduardi õega, kes samuti on sündinud Tapikul kuid aastal 1892 (kümme aastat vennast noorem). Aastal 1914, mil kiri on saadetud, on tegemist noore naisega vanuses 22 aastat. Saatja kohta pole muud teada kui tema foto esiküljel. Tegemist on ilmselt koerukaga, millele viitab Martin Öömanni tempel. Kui keegi tunneb fotol oleva naisterahva ära, andke kindlasti teada. Samuti palun aidake kindlaks teha, kust kiri on saadetud – tempel on helvasti loetav.

Kiri Rõhule 1914

 

One Response to “Kiri Ida Persmannile”

  1. marko Says:

    Parandus: Olen segamini ajanud Vahemetsa ja Seljamäe talud. Seljamäe asus Nahkanuial, Vahemetsa aga pisut eespool ja jäi tõepoolest Rõhu küla alla. Just Seljamäe hooned olid minu kodu akendest kenasti näha.

Leave a Reply