Lauda taastamine – I osa

Jaanituli 2006 ©Nahkanuia

Kindlasti imestavad paljud lugejad postituste vähesuse üle Nahkanuia ajaveebis ja ootavad selgitust. Selgitus on lihtsamast lihtsam, mõneti lausa etteaimatav – olen õhtul nii väsinud, et mõte ka ei liigu. Päris palju aega ja energiat on viimastel nädalatel võtnud lauda vundament. Nimelt otsustasin võtta käsile lauda taastamise miinimumprogrammiga teha valmis hoone põrand ning kindlustada sellega ka olemasolevad müürid.

Mõtlesin, et enne värskelt tehtud tööde näitamist alustan päris algusest ja püüan aastate jooksul tehtud fotode abil anda pildi töö tegelikust mahust kui käepärast pole piiramatult finantse või oma ehitusfirmat. Mina ja Maarja oleme vast ainsad, kes oskavad võrrelda seda mis siin oli ja kui suur on toimunud muutus. See on ka põhjus, miks ma teinekord põlglikult mühatan kui keegi püüab kas siiralt või siis lihtsalt pererahvale meeldides teha näo nagu oleks toimunud muutus talle mõistetav. Teisalt jällegi on see Nahkanuial olemine aidanud mul mõista, miks oli mõni aastasada tagasi eestlase keskmine eluiga 20 aastat, või kui sõjad välja jätta, pisut kõrgem ning mida kujutas endast “tegelikult” küüditamine. Jääda oma kohati üliinimlike pingutustega rajatud kodust ilma murdis ka kõige tugevamad. Tuleb meelde Kivikase “Karuskose”, kus ühel hetkel tuli ka vabadussõja taustaga peategelastel nentida, et “maa nõuab vereohvreid ka siin, mitte ainult lahinguväljadel.” Aga olgu, nüüd tagasi lauda taastamise alguse juurde, mis seni pole veel ühtegi vereohvrit (õnneks) nõudnud.

Nipi Kõrsi laudast algsel kujul pole säilinud head ülesvõtet. On olemas paar pilti, kus hoone on osaliselt näha. Valik fotosid on säilinud 1986 aasta suvest, kui meie majas peatus Väinjärve malev. Midagi on laudast näha ka ühel fotol Palm’ide fotoalbimist, kes samuti siin mõnda aega elasid.

Kui veel 80-ndatel oli laut püsti, siis 2005 aasta detsembris esmakordselt Nahkanuiale jõudes nägi laut ehk lauda vundament välja selline, puitkonstruktsioonist polnud midagi järel, ilmselt lõpetas viimaste omanike poolt ahjus …

Laut ja selle kõrval olnud saun 18.12.2005  ©Nahkanuia

… ja mõni kuu hiljem suvel, kui olime alustanud maja puhastamisega selline:

Laut ja selle kõrval olnud saun 13.06.2006  ©Nahkanuia

Lauda ette on kantud majast pärit puidumaterjal ja näha on otsapidi ukseavas olevad “sillused”, mis aastaid hiljem leidsid osaliselt kasutust majaesise veranda ehitusel.

2007 aasta kevadel, täpsemalt märtsis, paigaldati Nahkanuiale kanalisatsiooni ning kaevati selle käigus lahti pool õuealast. Täpselt ei mäleta aga ilmselt tingituna asjaolust, et kohal oli küvliga väiketraktor, lasin lauda põrandalt koorida mullakihi ning tõsta see hoone taha hunnikusse. Vaatepilt oli troostitu.

Laut 11.03.2007  ©Nahkanuia

Laut 11.03.2007  ©Nahkanuia

2007 aasta detsembris (!) jõudsime majasiseste töödega niikaugele, et otsustasime Margusega kindlustada olemasolev lauda vundament betoonist vööga. See aeg tundus esmapilgul kahtlane aga Mann otsis üles vana kviitungi, millega sai ostetud vajaminev betoonisegu ja ka see kandis kuupäeva 09.12.2007. Kuidas iganes selle ajaga oli, mäletan, et tegutsesime (öö)külma hirmus. Mul oli juba toona kindel eesmärk vormistada vundament hooneks.

2007-12-09 laut ©Nahkanuia

2007-12-09 laut ©Nahkanuia

2007-12-09 laut ©Nahkanuia

Siin on värskelt valatud vöö, mille teostus sai tänu Marguse põhjalikkusele ja oskustele tehtud väga korralikult, koos sügavale müüri nurkadesse ja otstesse puuritud jämeda keermelati ning nende külge kinnitatud armatuuriga. Vöö on pragudeta säilinud tänase päevani! Mäletan, et kogu see töö koos vajaminevate materjalidega läks maksma toonases vääringus 10 000 krooni!

2007-12-20 laut ©Nahkanuia

2007-12-20 laut-4 ©Nahkanuia

2007-12-20 laut-3 ©Nahkanuia

2007-12-20 laut-2 ©Nahkanuia

Sellisel kujul jäi laut seisma mitmeks aastaks. Sisse kasvas muru ning seal sai niita. Kuna tegemist oli tuultele varjatud aga siiski hea nähtavusega kohaga, paigutasime sinna koera kuudi.

Vahepeal on vajadus kõrvalhoone järele kasvanud väga suureks. Meil ei ole asju palju aga aastate jooksul on üht teist kogunenud. Lisaks peaks iga maakodu juures olema koht väiksemate kodutööde tegemiseks, asjade parandamiseks või loomiseks.

Alustasin vundamendi edasiste taastustöödega 19.04.2014. Tellisin kohale Bobcat’i ning esimeseks ülesandeks sai kaevata vundamendi sisu välja kuni savikihini. Ehk võinuks kaevata isegi sügavamale aga siin sai määravaks esiteks töö maht, kühvliga oli see raskendatud ning kopaga oleks saviräbu koukimine võtnud ülemäära palju aega. Teiseks aga sügavamale mineku otstarbekus. Taaskord on vundament laotud sisuliselt maapinnale või üksikutele suurematele kividele sõlmpunktides ning kas hästi valatud vööst või muust tulenevalt, pole vahepealsete aastate temperatuurikõikumised vundamenti räsinud. Betoonvöös pragusid pole.

8 tunniga oli töö tehtud, väljakaevatud pinnas viidud osalt põllule, osalt õuele ja seal laiali lükatud. Vahele mahtus veel (kohustuslik) kinnijäämine põllul ja kivide koukimine Abramil. Tulemus:

19.04.2014 ©Nahkanuia

19.04.2014 ©Nahkanuia

Järgmiseks pidasin aru kogemustega ehitajaga edasise osas. Küsimus seisnes selles, kas üldse ja kui palju oleks mul vaja olemasolevat vundamenti valamise abil kindlustada. Otsustasime, et see pole vajalik kui siiani pole midagi juhtunud. Küll leppisime kokku, et vundamendi sisse tuleb valada neli posti, mille abil saab toestada laetalad. Hoone on 12 meetri lai ja 8 sügav, seega võib piisavalt pika ja tugeva puitmaterjali leidmine olla väga kulukas. Postide valamine jäi minu mureks nagu ka neile augu kaevamine. See viimane nimetatud töö võttis mult ära eluisu paariks õhtuks.

Ma kaevamisest pikemalt ei räägi, savi ja kivi kivi otsas. Paljakskraabitud ja päikese kätte kuivama jäänud savikiht oli kohati nii kõva, et mul kulus pool tundi ainuüksi selle läbiraiumiseks. Augud said mõõtudega 60×60 sentimeetrit, sügavusega 50 sentimeetrit. Arvestasin, et koos planeeritud killustikukihiga oleksid postid ca 90-100 sentimeetri sügavusel maa sees, üsna külmumispiiri lähedal.

Kastid tegin puitlaastplaadist valmis ja loodisin killustiku abil paika. Intuitiivselt sai konstruktsioon selline, mida oli hiljem lihtne ära kiskuda. Nagu öeldud, olin ma sellest nii väsinud, et kogu protsessist ei viitsinud ma teha ühtki fotot – nelja posti valasin kolm õhtut. On olemas ainult tulemusest.

02.05.2014 ©Nahkanuia

2. mai hommikuks olin tellinud taaskord Bobcat’i, seekord siis vahepeal Nahkanuiale toimetatud 50 tonni killustiku süvendisse vedamiseks. Tegin oma arvestused ca 30 sentimeetrise kihiga ja pisut pidi ka varuks jääma aga pärast esimeste kühvlitäite toomist oli üsna selge, et vajaminev kogus saab olema suurem. Õnneks oli sobiv auto Koerus olemas ja enne veel kui mõlemad hunnikud said ära viidud, jõudis kolmas koorem kohale. Kokku siis 75 tonni killustikku! Valisin peenema fraktsiooniga killu, mis on tihedam. Põranda tasapinna osas pidin arvestama ümbritseva pinnasega. On muidugi võimalik, et savise mullaga võrreldes tegin hoonele karuteene ja vesi voolab killustiku sisse kokku aga teisalt jällegi on maapind seal kaldega ning vesi võiks vähemalt teoorias edasi voolata.

02.05.2014 ©Nahkanuia

02.05.2014 ©Nahkanuia

02.05.2014 ©Nahkanuia

Põrand on esialgu kinni tampimata aga teen seda kindlasti, ehk isegi tuleval nädalal. Sealt edasi tuleb tegeleda hoonele seinte ja katuse ehitamisega. Ehitusmees on olemas, finantse esialgu mitte. Peab mõtlema. Seinte osas langes otsus puitkarkassi kasuks, seda eelkõige silmaspidades vundamendi konstruktsiooni ning maapinna võimalikku liikumist. Puu mängib, kivi läheb katki. Palgist seinad heitsin kõrvale, sest see oleks olukorda arvestades liigne luksus. Kas suve lõpuks on hoonel seinad püsti ja katus peal, näitab aeg.

Abi eest tööde teostamisel tänan Nelkeira OÜ-d (5234802) ja Androt!

One Response to “Lauda taastamine – I osa”

  1. ingi Says:

    see on kena…jõudu!

Leave a Reply