Muljeid 27.03.2014 vallavolikogu istungilt

Mõned mõtted tänaselt Koeru vallavolikogu kogunemiselt, mille peamiseks teemaks oli Koeru Keskkooli ümberkorraldamine. Nagu ikka, kujunes arutelust tsirkus koos kohustusliku ironiseerimise, vastastikkuse paikapanemise ning igasuguse ühisosa puudumisega koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Osapooled tõstsid kätt nagu robotid, ainsaks ühisjooneks kuuluvus volikogu enamusse-vähemusse.

Valdavalt kalduti küsimuste ja kommentaaridega teemast kaugele kõrvale ja mulle tundub, et siin polnud küsimus mitte tahtmatuses, vaid suutmatuses mõista seda, millest jutt käis. Lühidalt ja nagu mina aru sain, oli eelnõu eesmärk moodustada komisjon, mis hakkaks tegelema Koeru KK säilitamisega riigigümnaasiumi või selle filiaalina. Minu jaoks on tegemist Koerule täiendavate võimaluste loomisega. Et me ei tea, millega see lõpeb, pole mingi argument – me ei tea seda 100% kindlusega mitte millegi kohta. Koeru “poliitikud” peaksid seda ise olema kogenud, et nii nagu siin kolkas, pole ka suures poliitikas olemas vettpidavaid kokkuleppeid (kui välja arvata need, mis tehakse isikliku kasu saamise eesmärgil). Isegi Kaarel Kutti kaks väga lihtsat, asjalikku ja asjakohast kommentaari ei suutnud vastaspoolele midagi selgitada.

Kaarel Kutti ütles ka välja selle, mis minugi huultel kipitas – “paneb muretsema, et pole ühtegi alternatiivettepanekut”! Rünno Lass küll üritas jätta muljet sellest, kuidas ta nahast välja pugedes Aldo Tamme eelmise ametiaja lõpus üritas toona tehtuid kokkuleppeid ja algatusi lõpuni viia, aga vähemasti mulle ei mõjunud tema etteaste veenvalt. Ülejäänud opositsioon keskendus tümitamisele kõikvõimalikke vahendeid kasutusele võttes. Tõepoolest, mingeid alternatiive ei pakutud.

Riina Lääne rõhus väga lühikesele etteteatamisele ning mahukatele materjalidele, mida ta polnud jõudnud läbi töötada ning tegi ettepaneku saata eelnõu teisele lugemisele. Kerli Sirila rääkis emotsionaalselt segaduses lapsevanematest. Tiit Kalda läks taas kaugemale kui oleks pidanud, seades kahtluse alla demokraatliku valitsemisviisi koalitsioonis ning eelnõu vastavuse valla arengukavaga. Esimese kohta ütlen, et demokraatiast teab praegune opositsioon küll vähem kui praegune koalitsioon ning teise osas, et väga kõnekas oli Tiit Kalda vaikimine Aldo Tamme küsimusele, millised need vastuolud siis on.

Rünno Lass omakorda seadis kahtluse alla vajaduse koostöökokkuleppe järele, mille lähipäevil allkirjastavad Aldo Tamm ja Paide linnapea. Kuna see kokkulepe pole “siduv”, puuduvat sellel mõte! Ei lugenud vallavanema selgitus, et sellised ühise eesmärgi nimel sõlmitud kokkulepped ei garanteeri mitte tulemust vaid ühiselt tulemuse poole püüdlemise. Antud juhul on eesmärgiks luua Paidesse Riigigümnaasium ja selle külge Koeru filiaal. Et kool on riigi omandis ja linnavalitsusel pole seal võimu, ei ole oluline, tähtis on selle institutsiooni Paidesse toomisel ühiselt ja mõtestatult pingutada. Hea käik vallavanema poolt!

Kindlasti ei nõustu ma nendega, kes arvavad, et Aldo Tamm ei suuda Koerus midagi saavutada tutvuste puudumise tõttu ministeeriumi(te)s või toetuse puudumise tõttu suures poliitikas. Kas nii ajas oma asja Ühtne Koeru? Mina isiklikult veel usun, et endiselt on Eesti riik, kus saab ajada asju (ja luua riigigümnaasiumi filiaali) tuginedes seadustele või tervele mõistusele, mitte läbi sobingute tagatubades. Ja kui tagatoad ongi tõde, on see häbiks tegijatele.

Väga teravalt torkas silma opositsiooni vandeseltslaslik irvitamine löögirusika raskust kandnud Mati Seire eelnõud kahtluse alla seadvatele küsimustele. Ma imestasin korduvalt, miks esitas hr. Seire rea kooli arengutega seotud küsimusi jätkuvalt vallavalitsusele kui ta kõrval istus kooli juht, kes pole ühegi minu poolt külastatud volikogu koosolekul andnud ainsatki arukat ja selget vastust mistahes kooliga seotud teemadel! Mitte ühtegi. Kas selline mees ikka sobib juhiks?

Etteheite kooli juhtkonna tööle tegi ka Aldo Tamm, osutades, et gümnaasiumi säilimine sõltub väga selgelt kooli juhtkonna poolt koostatud konkurentsivõimelisest õppekavast. Väga huvitav oli sellele Mati Seire reaktsioon, kelle jaoks muutus Koeru KK ümberkorraldamine koheselt vandenõuteooriaks, eesmärgiga saada nii lahti kooli juhist. Kahtlen, kas koalitsioon võtaks ette sedavõrd keeruka teekonna aga las olla. Huvitav oli ka Mati Seire manitsus vallavanemale ja koalitsioonile, kui ta tsiteeris vanasõna “narri põldu üks kord ja põld narrib sind üheksa korda vastu”. Milline enesekindlus mehelt, kes koos mõttekaaslastega on suhteliselt värskelt täpselt sama põhimõtte vastu eksides kaotanud valijate usalduse ja võimu. Samas pean ma temaga nõustuma, sest …

… kui koalitsioon, suuremas osas Parem Koeru, ei suuda kinni pidada oma peamisest valimislubadusest, arutada kaalukad teemad vallarahavaga enne nende volikogule esitamist läbi, tuleks need jätta tegemata! Koalitsiooni lubadus olla avatud ning algatada arutelusid, suri pärast valimisi, tüüpiline ja mulle isiklikult väga pettumust valmistav. See on juba teine praeguse koalitsiooni poolt “aja survel” tehtud kaalukas otsus, mis jääb läbi arutamata. Tuletan meelde, esimene puudutas vallavanema konkursita ametisse määramist. Kuigi ma toetan Koeru keskkooliga seotud eelnõud, on selline käitumine lubamatu. Ja kindlasti ei tähenda “avatus” eelnõu seletuskirja avaldamist kahe lingina koerufoorum.net keskkonnas. Usun, et enamik koerukaid eelistab ametlikus sõnastuses keerulistele dokumentidele vabas sõnastuses selgitusi asjaosalistelt. Neid aga pole, kui välja arvata komisjonid, üksikud kohtumised huvigruppidega või tänane volikogu.

Lisaks soovitan koalitsiooni esindajatel olulised dokumendid enne ette kandmist läbi lugeda, et neid ei esitataks ebakindlalt ning vigadega nagu Ahto Härm seda täna tegi. Sedavõrd olulise teema esitlemisel on ettekandmise viis määrav! Andres Teppani “täpsustavat” küsimust Tiit Kaldale seoses renoveerimist vajavate ruutmeetritega koolis pean kohatuks ning provotseerivaks. See on vist ainus Tiit Kalda seisukoht (seega ka parandus eelpool öeldule), millega nõustun, ja nimelt, et sellistele küsimustele pole vaja vastata. Viskan väikese kivi ka Aldo Tamme kapsaaeda, sest ma ei suutnud aru saada, miks oli vajalik sissejuhatus, mis viis kuulajad aastasse 1690, kui Koerus asutati esimene kool, mis hiljem Põhjasõjas hävis? See ei ole oluline ning loob mulje keerutamisest ja vassimisest, soovist põigelda kõrvale vastusest küsimusele.

Pealtvaatajaist võttis antud teemal sõna Tiia Tippi. Tema poolt esitatud küsimus oli asjalik aga toon reetis emotsioone. Ta küsis, kuidas mahutatakse Aruküla mõisa hoonesse koos muusikakooliga oluliselt rohkem klassikomplekte, kui seal hetkel on. Mina arvan, et täna on sellistest tehnilistest üksikasjadest vara rääkida. Uskuge, kui suudame säilitada keskkooli, suudame lahendada ka selle vastuolu. Meeldis Kaarel Kutti vastus enam vähem samal teemal Mati Seirele, kui ta ütles, et hetkel on vara keskenduda võimalikele tulevikustsenaariumitele, kui pole olemas isegi vastavat komisjoni, mis neid hakkaks välja selgitama.

Ühesõnaga ja veelkord, mingit arutelu ei olnud. Seda pidi märkama ka kohal olnud maavanem Tiina Oraste, sest tema peamine soovitus oli valmisolek “läbi rääkida”. Üldiselt aga jäi tema sõnavõtt minu jaoks liiga laialivalguvaks ning ebareaalseks, et mitte öelda poliitiliselt korrektseks. Samas meeldis mulle tema mõte, et siinsetel kohalikel oleks esmalt vaja endale selgeks teha, kas keskkool on vajalik või mitte. Ja kui on, tegutseda sellel suunalt ühiselt.

Kuigi mõlemad osapooled, eriti opositsioon, püüavad jätta mulje nagu oleks Koeru arengu säilitamine nende jaoks kõige olulisem, on just nende omavaheline võitlus see, mis viib inimestelt kindlustunde tuleviku suhtes. Kaks üksteist vihkavat leeri tekitavad läbi loodud ebakindluse kogukonnas suuremaid pingeid kui seda saab teha paljude arvates läbikukkumisele määratud Koeru Keskkooli riigistamise plaan. Ja kui inimesed siit lahkuvad või panevad lapse mõnda linna kooli, peavad peeglisse vaatama mõlemad osapooled, see on hind, mida maksate suutmatuse eest ühiselt olulisi asju ajada, leida pisematki ühisosa.

Volikogu 3. päevakorra punktina võeti Koeru Keskkooli ümberkorraldamist käsitlev eelnõu muudetud kujul vastu. Minu poolt jõudu ja edu Koeru Keskkooli säilitamisel!

NB! Istungit jälgisid Järva Teataja ajakirjanik Tiit Reinberg ja ERR esindaja Olev Kenk. Jälgige meediat, sealt saate enam detaile.

5 kommentaari to “Muljeid 27.03.2014 vallavolikogu istungilt”

  1. Tiit Kalda Says:

    Võib olla ma ei tea kõiki demokraatia nüansse, aga seda tean kindlalt, et valetamine ei ole demokraatlik. Marko Mänd väidab nagu oleks ma kõnekalt vaikinud Aldo Tamme küsimuse peale, tegelikult ütlesin, et seda ei ole arengukavas, st ei ole põhikooli ja gümnaasiumiosa lahutamist ega riigigümnaasiumi loomist arengukavas. Seda aga üritati teha, ilma et oleks enne kaalukaid otsuseid kogukonnaga läbi räägitud ja põhjalikult arutatud. See oli ka maavanema sõnavõtu sõnum, mida Marko Mänd peab liiga laialivalguvaks ja ebareaalseks. Alternatiiviks oligi see, et kõigepelt tuleb teada saada valla elanike seisukoht ja alles siis hakata kujundama volikogu seisukohta. Tegelikkuses volikogu otsustas aga põhikooli ja gümnaasiumiosa lahutamise ja riigigümnaasiumi loomise aasta võrra edasi lükata, nagu märgib ka Tiit Reinberg Järva Teatajas. Mõni arvab, et see on ainult tehniline küsimus, tegelikkuses tähendab gümnaasiumiosa kadumist. Põhjendatult olid selle vastu õpilased, õpetajad ja hoolekogu. Haridus- ja noorsookomisjonis ei pooldanud seda otsust kuus liiget seitsmest. Nüüdseks on õpilastes, õpetajates ja lastevanemates loodud ebakindlustunne, mille tagajärjed on üsna selged.
    Lp Marko! Rohkem demokraatiat! Rohkem empaatiat!

  2. marko Says:

    Ohhoo, see on midagi uut ja sümpaatset! Tänan hr. Kalda. Arvamuste paljusus, põhjendatus ja mõlema poole seisukohtade kättesaadavus on selle ajaveebi üks eesmärke.

  3. marko Says:

    Vastan, kaitsen ja põhjendan oma seisukohti Tiit Kalda kommentaari näol. Mul on päris ausalt kohe hea meel, et selline vastus tuli ja et selle kirjutajaks on just koolidirektor. Minu isiklik arvamus tõusis temast hetk tagasi mitme pügala võrra. Tänan! Aga nüüd asja juurde:

    TK: Võib olla ma ei tea kõiki demokraatia nüansse, aga seda tean kindlalt, et valetamine ei ole demokraatlik. Marko Mänd väidab nagu oleks ma kõnekalt vaikinud Aldo Tamme küsimuse peale, tegelikult ütlesin, et seda ei ole arengukavas, st ei ole põhikooli ja gümnaasiumiosa lahutamist ega riigigümnaasiumi loomist arengukavas.

    MM: Kirjutasin ja rõhutasin, et Tiit Kalda seadis kahtluse alla “eelnõu vastavuse valla arengukavaga”. Aldo Tamm küsis selgelt, milliseid vastuolusid kooli direktor silmas peab ega saanud sellele vastust! Isiklikult ei pea ma millegi puudumist arengukavas oluliseks, kui küsimuse all on kohaliku keskkooli säilitamine. Ei nõustu valetamise süüdistusega.

    TK: Seda aga üritati teha, ilma et oleks enne kaalukaid otsuseid kogukonnaga läbi räägitud ja põhjalikult arutatud. See oli ka maavanema sõnavõtu sõnum, mida Marko Mänd peab liiga laialivalguvaks ja ebareaalseks. Alternatiiviks oligi see, et kõigepelt tuleb teada saada valla elanike seisukoht ja alles siis hakata kujundama volikogu seisukohta.

    MM: Eks igaüks noppis maavanema sõnumist välja selle enda jaoks olulise. Aga tõepoolest, ka seda, et tuleb asju arutada kogukonnaga, maavanem mainis. Isiklikult pole ma kindel kui põhjendatud ja teostatav see on. Milliseid asju arutas/arutab Ühtne Koeru vallarahvaga? :)

    TK: Tegelikkuses volikogu otsustas aga põhikooli ja gümnaasiumiosa lahutamise ja riigigümnaasiumi loomise aasta võrra edasi lükata, nagu märgib ka Tiit Reinberg Järva Teatajas.

    MM: Mis see Tiit Reinberg siia puutub? Ta on ajakirjanik ja kajastab erapooletult seda mida kuuleb.

    TK: Mõni arvab, et see on ainult tehniline küsimus, tegelikkuses tähendab gümnaasiumiosa kadumist.

    MM: Vist mitte mina. Tehniliseks küsimuseks pidasin hoonete ja klassikomplektidega seonduvat. “Tegelikkuses” ei tea me täpselt, mida see samm endaga kaasa toob nagu ka mitte seda, mida tooks endaga kaasa ootamine.

    TK: Põhjendatult olid selle vastu õpilased, õpetajad ja hoolekogu. Haridus- ja noorsookomisjonis ei pooldanud seda otsust kuus liiget seitsmest.

    MM: “Põhjendatult” on subjektiivne ja läbi aegade on osavad poliitikud rahva “arvamust” ära kasutanud. Asjast mitte aru saamine ei tähenda ilmtingimata vastu olemist. AGA ma ei imesta, et arvamus on negatiivne, ka mina oleksin ilmselt vastu hääletanud, kui seda teemat oleks mulle esitatud sama ebakindlalt kui Ahto Härm seda volikogus tegi. Muuseas, minu abikaasa on Teie poolt nimetatud komisjonis ja oli üks neist, kes hääletas eelnõu vastu. Mul on hea meel, et seda mainisite. :)

    TK: Nüüdseks on õpilastes, õpetajates ja lastevanemates loodud ebakindlustunne, mille tagajärjed on üsna selged.

    MM: Mina olen ka lapsevanem ega ei tunne mingit ebakindlust. Ebakindluse allikaks on volikogu vastasseis. Minu ainus mure ja soov on, et Koerus kool säiliks ja mul on kahju kui sellest saab volikogus vahend ärapanemiseks või isikliku kasu taga ajamine (ei pea hetkel silmas Teid).

    TK: Lp Marko! Rohkem demokraatiat! Rohkem empaatiat!

    MM: Tänan soovituse eest! Empaatiaga on mul teinekord tõepoolest probleeme. AGA rakendage seda iseenda nõuannet kindlasti ellu ka volikogus ja nii, et kõrvaltvaatajad seda ka märkavad. :)

    Hr. Kalda, ma tõepoolest tänan selle arutelu eest ja arvan endiselt, et see oli õige tegu!

  4. Tarvi Pihlakas Says:

    Kõigepealt kiidan omalt poolt kodanikuinitsiatiivi ja Markot, kes avameelselt annab omapoolse tagasiside sellest mida näeb ja arvab. Arvamuste mitmeküllus on see, mis annab igas asjas parima lõpptulemuse.
    Jälgisin ka ise vallavalitsuse liikmena volikogus toimuvat ning kui soov oli näha volikogus laiapõhjalisemat arutelu sisu üle, siis kahjuks oli keskpunktis ainult nn kiirustamine aga ju siis oli see eesmärk omaette. Ma ei nõustu kindlasti sellega, et on olemas kaks üksteist vihkavat leeri. Kuna olen ise üks nn leeri liige, siis võin vabalt välja öelda, et minule ei ole ühegi opositsiooniliikme osas mingit viha. Kui keegi on seda viha märganud, siis pigem võib see olla persoonide põhine aga kindlasti mitte leeridevaheline. Isiklikult usun, et ka tänase opositsiooniga on meil ühiseid eesmärke aga tegevused nende eesmärkide saavutamiseks võivad olla erinevad, millest tulenevalt ka aeg ajalt vastaseisud, mis on mõnes mõttes ka loogiline (poliitiliselt).
    Kindlasti ei ole Parem Koeru tahtnud vallarahvast mööda minna ning midagi ilma arutamata ära otsustada, mida näitab selgelt ka volikogus vastuvõetud otsus. Kahjuks ei ole ka viimasel ajal selle otsuse osas sõna võtnud jätkuvalt selle sisusse süüvinud ja tundub, et need kes räägivad paanikasse sattunud lastevanematest tunduvad pigem olema ise paanikas aga eks see ole juba iga vaataja silmades.
    Kui nüüd selle eelnõu ja otsuse sisust rääkida, siis eelnõu eesmärk oli arutelu algatamine valla hariduse teemal ning see arutelu veel jätkub ehk midagi ei ole põhja panevalt ära otsustatud. Kui vaadata vastu võetud volikogu otsuse sisu, siis sealt võib välja lugeda ühte eesmärki ja ühte seda toetavat tegevust. Eesmärk on ühe võimalusena Koeru riigigümnaasiumi (või Paide riigigümnaasiumi) läbi säilitada Koerus gümnaasiumihariduse jätkuv andmine. Teine punkt on aga TINGIMUSLIK ehk kui tingimused on täidetud, siis ollakse valmis lahutama Koeru põhikooli ja gümnaasiumi. Koolide lahutamise punkt tuleb kindlasti veel arutusele, enne kui lõplik otsus tehakse. Loomulikult tekitab küsimusi, mis selline punkt üldse otsusesse sisse panna aga just see on see, mis annab Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) märku sellest, et me oleme valmis midagi omalt poolt tegema, mitte lihtsalt moodustama läbirääkimisteks komisjoni. Kui lihtsalt komisjon moodustada ja HTM uksest sisse astuda põhimõttel – siin me olema ja andke meile kool, siis suure tõenäolisusega see eesmärk seal samas ka sureks.
    Palju on räägitud ka sellest, et see otsus ei lähe kokku valla arengukavaga, siis soovitan mõttega hariduse osa uuesti läbi lugeda – selles räägitakse selgelt eesmärgist säilitada Koerus gümnaasiumihariduse andmine, milline on aga selle kooli juriidiline vorm ei ole kuidagi määratletud. Vastulausena võiks väita, et arengukavas ei ole määratletud ka seda, et gümnaasiumihariduse andmine käib läbi munitsipaalkooli, nagu on täna. Aga see ei ole see, millele peaksime täna oma väitlustes keskenduma, vaid pigem sellel, kuidas hariduse andmine jätkuks.
    Hea meel on kuulda, et hariduse teema on populaarseks muutunud ja selle üle arutatakse. Siiralt loodan, et nende arutelude keskpunktiks ei saa olema väitlus selle üle, kas otsus oli tehtud kiirustades või mitte, vaid millisena me soovime näha vallas hariduse tulevikku. See on väga emotsionaalne teema aga lihtsalt oodates ei jõua ka kuhugi. Kes luges viimast Maalehte võis leida sealt nimekirja gümnaasiumitest, mida on suletud või hakatud sulgema. Loodame, et me ei pea sealt nimekirjast kunagi leidma ka Koeru nime. Selle nimel tuleb aga meil kõigil pingutada ja tegutseda, mitte vaikselt nurgas istuda.

  5. Hundi ulg Says:

    Ei pea õigeks surkida võõra valla asjades. Ometi…

    See maagümnaasiumide likvideerimise kampaania, mis ühelegi asjaosalisele pole meeltmööda,väljaarvatud ministeeriumi haridusökonomistid eesotsas endise ministriga, läks käima. Nüüd kõik vallad otsivad skeemitamise võimalust. Eks see “riigigümnaasiumi filiaal” ole samuti sinna kanti. Peaasi, et midagi ei muutuks ja JOKK oleks :)

    Olen jälginud neid protsesse meediakajastustes ja sotsiaalvõrgustikes nii palju kui võimalik. Üks sümpaatsemaid samme maagümnaasiumi päästmiseks on võetud ette Tartumaal. Ühe valla elanikud moodustasid MTÜ Alatskivi Kogukonna Fond. Nagu aru saan, kogunesid need, kes asjast tõepoolest huvitatud Ei koalisatsiooni ega opositsiooni – selles seltsingus on kõik võrdsed elanikud. Nemad siis, valla elanikud ise otsivad argumenteeritud ja kaalutud lahendusi, olgu need sisulised või skeemitades vormilised. Eks siis volikogu ja vallavalitsus peavad kogukonna leitud lahendused ellu viima. Selleks on ju ühed valitud ja teised palgatud.

Leave a Reply