Kirjad Emilie Elisabeth Nigowile

Sellest on nüüd juba päris palju aega tagasi kui juhuslikult sattusin osta.ee oksjonikeskkonnas peale ühele Martin Öömanni fotole, mille esi- ja tagakülg sisaldasid minu jaoks põnevat uurimismaterjali. Siin see on:

Saueaugul 1913

Tegemist on huvitava kombinatsiooniga kuna fotol olevat Vahuküla tütarlast, Emilie Elisabeth Nigowi Saueaugu talust, on pildistanud Koeru fotograaf Martin Öömann oma Tallinna salongis. Aasta on 1913 ning kaardile on kirjutatud, et selle adressaat on P.Kaumann Aleksandri (hiljem Triigi, veel hiljem Kõue) vallast. Kaart saadeti Raasiku jaama kaudu. Postmark Aleksander III kujutusega on tembeldatud Assi raudteejaama postkontoris Viru kreisis,praeguse nimega – Kiltsis. Läbi Assi käis ka Järva-Jaani khk. post. (Täpsustuste eest tagakülje desifreerimisel võlgnen tänu Einarile ja Jürile.)

Hiljuti sain postiajalugu.ee ajaveebi pidavalt Ahtolt viite eBay keskkonnas müügil olevale postkaardile, millel on Marien-Magdalenen (Koeru) postitempel ja Vahuküla aadress. Nähes kaardil saaja nime, polnud kahtlustki, et pean selle endale saama.

Neiu Liisi Nigow

Kaart on saadetud 1916 aastal Piiterist (Peterburi) Vahukülla neiu Liisi Nigow’ile. Saatjaks on keegi soldat Ewald, kes teenib tsaaririigis aega 4 roodus, tööpataljonis!? Liisi ehk siis Elisabeth on sama neiu, kes ülaloleval fotol või vähemalt nii ma arvan. Seost Liisi ja Ewaldi vahel veel otsin. Kiri on pandud posti 27.07.1916 ja Koerus on see olnud juba 29.07.1916. Kõlab uskumatu kiirusena.

Saaga andmetel on 1885.a. sündinud Emilie Elisabeth Nigov (ka Niigov) ja 1888.a. sündinud Johannes Nigov (hiljem Juhan Õnnepalu) õde ja vend. Saueaugu talu Vahukülas kuulus EW aegse katastri andmete järele Johannes Niigovile. Kus asus Vahukülas nimetatud talu? Ainus samanimeline mille mina leidsin, asub Piibe lähistel.

Huvitav kokkusattumus, et mul on veebist õnnestunud leida ja soetada kaks ühe ja sama inimesega seotud kaarti, millest ühel ka ta ise peal. Veelgi huvitavamaks teeb viimase leiu asjaolu, et kaart asus Ameerikas. Kuidas see küll sinna sattus? Kuna saaja on Emilie Elisabeth ise, võiks sellest järeldada, et kas tema ise või mõni tema järeltulijatest emigreerus Ameerikasse, kus kirjakarp on hakanud oma elu elama.

Nagu ikka on igasugused täpsustused teretulnud! Jätke need siiasamasse kommentaaridena.

3 kommentaari to “Kirjad Emilie Elisabeth Nigowile”

  1. Ahto Says:

    Asjad rändavad maailmas ringi peamiselt kogujate kaudu. Ma olen arvatavasti üle poole oma Paide-asjadest saanud välismaalt. Ja pole ka imestada kui samale aadressile saadetud kraami veel välja ilmub.

  2. Tõnu Says:

    Tere! Vahva oli näha seda Liisi kaarti ja temale saadetud kaarti samuti. Ta on mu vanatädi. Vanaisa Juhanil oli vist kuus või seitse õde ja poolõde. Liisit olla kutsutud uhkeks Liisiks. Mehele ta ei läinud. Oli peigmees, aga mitte see Ewald, sest Liisi peigmees olnud sandarm ja lastud 1905. aasta revoluutsia ajal maha. Vähemalt olen kuulnud niisugust legendi. Ameerikasse ta ka ei läinud. Sinna ja üldse välismaale läks sellest perest vaid üks Liisi õe Linda poeg, aga ta sattus Läände sõja ajal ja kindlasti tal ei olnud kaasas tädi Liisi kaarte või kirju. Mul endal on ka üks Liisi poolt õele Mariele saadetud foto temast endast, mille taha ta on kirjutanud: “Kes iseennast ei armasta, see ei wõi ega saa ka kedagi teist armastada. Shakespeare”. Ma ei tea, kas see on Shakespeare tsitaat. Liisi on maetud Koeru surnuaia vanasse poolde, sinnasamasse, kuhu tema vanaisa-vanaema Nigovid ja minu vanaisa Johannese emapoolt esivanemad Tõnnovid. Hauakivi lasknud teha üks tema noorem naissugulane, kellel ta pärast sõda aitas kooliharidust saada, mesinikuks õppida. Nii palju siis neiu Emile Elisabet Nigowist.

  3. marko Says:

    Tänan Tõnu! Oleks huvitav pisut enam teada ka Sinu vanaisast. vanadpildid.net aadressil on ta olemas päris paljudel fotodel.

Leave a Reply