Jälle see rebane

Üleeile, see on kolmapäeval, silmasin maja põhjaküljel kutsumata külalist. Rebane tundis ennast kindlalt, tuli puude vahel sikk-sakki lastes üha lähemale ning tegi põllu servas hiirt püüdes lühikese peatuse. Tegin paar klõpsu olukorra dokumenteerimiseks. Tundus kuidagi kahtlane, et koer ei reageeri aga sellele sai olla ainuvõimalik seletus – rebane sattus maja lähedale ühel neist haruharvadest hetkedest, kui koer kuudis magas. Hiilisin välja ja kutsusin koera enda juurde. Pusisin kaelarihma kallal ja koos tormasime rebase poole, kes kahtlasi hääli ja liikumist märgates oli juba põllule putkanud. Kuigi oleksin jääloigus peaaegu selili lennanud, kroonis minu pingutis seekord edu, koer märkas rebast ja pani talle järele.

Rebane õuel ©Nahkanuia

Allolevad fotod on tehtud täna. Ilmselgelt eelmisest korrast mitte õppides luusis rebane taaskord maja põhjaküljel värava taga. Olin üllatunud kui nägin teed mööda rebasele lähemale hiilivat Matsi. Tundus nagu oleks Matsil olnud tõsine plaan sissetungijat karistada! Kes teab, mis oleks juhtunud kui mitte Hinckus poleks äkki rebast märganud, sest kuulsin teda haugatamas. Rebane pööras küll pead aga jooksu ei pistnud. Kas ta teadis, et see koer koduõuest kaugemale ei saa? Võib olla. Läksin välja ja lasin erutatud koera rebasele järele. Muidugi oli rebane piisavalt kaugel, et koer teda kätte saanuks aga õppetund külalisele oli vajalik.

Mats ja rebane ©Nahkanuia

Mats ja rebane ©Nahkanuia

Rebane ©Nahkanuia

NB! Mõlemal korral tuli koer kohe tagasi kuigi olin valmis talle järele minema.

One Response to “Jälle see rebane”

  1. Janno Says:

    Eile kui liikusin oma talu poole jäi ka silma rebane, ehk isegi sama tegelane. Liikus teine Karro poolt mööda põldu Nahkanuia suunas. Kui nägi, et autot siis jäi paigale vaatama ja kui meie seisma jäime, siis pani jooksuga minema.

Leave a Reply