Toatäis põrandalaudu

Hiljuti kutsuti mind lahti võtma ja ära viima toatäit vana põrandalauda Koeru lähedal, ühes vanas talumajas. Peremees on eluhoone otsustanud aegamööda elamiskõlblikuks muuta ning lauad ei mahtunud tema plaanidesse. Mina muidugi olin väga tänulik. Sest kuigi on tegemist ilmselt nõukogudeaegse juurdeehitusega, olid maast võetud lauad suhteliselt laiad (~20 ja enam cm), paksud (40 mm), üllatavalt hästi säilinud ning tulid kõigele lisaks ka hästi lahti. Nagu tollal kombeks, polnud naeltega muidugi koonerdatud aga kangiga meelitades sai kuidagi hakkama. Panin kohe tähele, et kuigi lauad olid punnita, istus põrand üllatavalt hästi koos! Võiks öelda, et minu enda maja esimese eesti ajal mahapandud laudade vahele võib küll jala ära murda aga seal ei olnud põrandalaudade vahele võimalik tikku ka torgata. Kvaliteetne kraam!

Eks igaüks võib ju sellise pilguga enda ümber vaadata kui midagi lõhkuda või lammutada on vaja. Kasvõi selline pealtnäha kasutu kraam nagu vanad tellised omavad teinekord mõne inimese jaoks reaalset rahalist väärtust ning ta on valmis need ära ostma! Rääkimata kuivast ja sirgest puidust.

Mina sain seekord oma lauad tasuta. Peremehe sõnul oli tal hea meel, et mul hea meel oli, sest nii sain mina endale vajaliku materjali ja tema sitast lahti! :)

8 kommentaari to “Toatäis põrandalaudu”

  1. Juhan Says:

    Super saak!

  2. Siret Says:

    Ega siukest kraami tänapäeval poest leia. Väga vinge leid igatahes.

  3. Indrek Says:

    Tere. Kas osakd öelda, kuidas see härra seal Koerus oma püstpalkseinad töötleb või viimistleb? Ma taastan hetkel üht püstpalkmaja ning kogun ideid.

  4. marko Says:

    Ma viimaseid arenguid ei tea. Kahtlen kas ta on jõudnud midagi konkreetset selles suhtes ette võtta.

    Annan talle teate selle küsimuse peale edasi, kindlasti oskab ta ise kõige paremini vastata.

  5. marko Says:

    Härra Koerust vastas minu e-kirjale nii:

    “Ega ma suurt aidata oskagi.
    Püstipalk ise on heas seisus, vahetamist vajab vaid alumine
    horisontaalrida,(kokku on seal 2 rida, kuid ülemine, millesse on tapitud püstipalk on ok) mille ma asendan fibo plokiga, sest nii saan ma ka vundamendi osa maapinnast kõrgemale.”

  6. kiks Says:

    Tere, kas ütlete palun, kuidas soojustate maja? mul täpselt samasugune püstpalkmaja renoveerimisel, pilt sama – seest puhas. kuid linnaarhitekt soovitab palkmaja soojustada seest, mitte väljast. ütleb, etvälja vaja panna vaid palgile tuuletõke ja sinna vooder. on see mõistlik? ehk leiate vastata, mis valiku teie tegite.

  7. marko Says:

    Minu maja ei ole püstpalkidest aga on palkidest. Soojustasin väljast põhimõttel vill, tuuletõke, voodrilaud. Põhjused lihtsad:

    – ka vanal majal oli nii tehtud kuigi voodrilaua all ei olnud villa ega tuuletõket;
    – tahtsin, et seest jääks palk näha

    Sa küsi parem oma “linnaarhitektilt”, miks ta nii teha tahab! Et kas põhjuseks on tema ilumeel või on asjal mingi praktilisem tagamaa? Mina olen aru saanud, et palk peab saama hingata ja tegelikult ei ole vahet, kummale poole see toimub. Kõige kehvem variant on kui sein on nii seest kui väljast suletud viisil, mis jätab palgi umbsesse ja niiskesse keskkonda.

  8. marko Says:

    Küsisin ka teadjama inimese käest ja temalt laekus säärane vastus:

    “Tead, tegelikult ma ei oska sellele küsimusele vastata. Nii palju vastuolulist teavet on selle kohta. Linnaarhitekt lähtub kindlasti sellest, et võimalikult vähe välisilmet muuta, siis on muidugi seest soojustamine ainuke võimalus. Kui seda teha õhurikkalt (näiteks rooplaat ja lubikrohv), siis ei teki ka liigniiskuse kogunemise või kondensaadi ohtu. Samas õigem on kahtlemata väljast soojustamine, just tuuletõkke eesmärgil. Nii et õigem oleks küsida targemalt, näiteks Tarmo Elvistolt 5094774.”

Leave a Reply