Sepp Gustas Piilberg

Selle postituse kangelase lugu ei alga tema sünniga vaid fotoga, mis on väidetavalt tehtud Preedi mõisas.

Gustav Piilberg sepikojas Preedil

Gustav Piilberg, Vaolt pärit noormees, oli sepp, kes väidetavalt alustas sepaametit Preedis sellina. Ülaltoodud foto peakski olema temast (vasakul) koos sepaga. Gustav Piilberg elas kindlasti Preedis ajavahemikus 1910-1914, nagu seda kinnitavad neli talle või tema naisele saadetud postkaarti. Vastavalt sellele kihlateatele oli ta tol ajal abielus Mathilde Margarethe Raud nimelise tütarlapsega Kalitsa külast. On huvitav, et Gustav identifitseerib ennast sellel Preedi elanikuna!

Mathilde Margarethe Raud ja Gustav Piilberg kihlateade

Järgnevalt mõned postkaardid. Kaks esimest on saadetud mõlemad 1910 aastal ning adresseeritud G.Piilbergile, sepale, venekeelse ametinimetusega “кузнец”. Aadressiks on märgitud Sitz, kuhu kiri pidi jõudma läbi Vägeva.

Kiri 25.5.1910

Kiri 13.08.1910

Tundub, et mõlema postkaardi teksti mõistmiseks on vaja teada, et nende esikülgedel on ühel Väike-Maarja kirik ja teisel asulavaade. Mõlemas postkaardis mainitakse “marja” sõna, mis ilmselgelt viitab Väike-Maarjale. Näiteks kutsub kirjutaja esimeses kirjas seppa 19. ja 20. juunil “wälja näitusele”. Kuidas iganes sisuga, 1910 aastal elab Gustas Piilberg Preedis ja on sepp.

Preedis elati ka aastatel 1913 ja 1914 ning tundub, et selleks ajaks oli sepp abielus. Nimelt on üks kiri adresseeritud M(athilde) ja K(ustas) Piilbergile. Ühel juhul on kaardi saatjaks keegi A.Raud, ilmselt Mathilde pereliige. Huvitav on ka jälgida kuidas mõne aastaga on saksapärane Sitz muutunud Preediks. Ainult et kirjad käivad ikka üle Vägeva.

Kiri 31.12.1913

Kiri 4.4.1914

Gustas jätkab oma sepaametit Aruküla mõisas, kuhu on vahepeal kolitud. Arukülas elas Gustas viinavabriku peal väikeses korteris. Suhted parun von Tolliga olid head, sest vastavalt suulisele pärimusele olevat von Toll “herr Piilbergi” tihti väikesele napsule kutsunud.

Improviseerin pisut kuid sellestsamast Aruküla mõisa maadest lõigatakse Gustasele asundustalu. Sepaamet jääb Gustasele armsaks ka siis, sest kui ta 30nda aasta mais saab kirja sõbralt, on see ikka adresseeritud “Aruküla sepale”. Tegemist on sünnipäeva kaardiga, millele viitab lilla pliiatsiga kirjutatud tekst ning seetõttu ma ei saagi hästi aru teisest tekstist, mis oleks kirjutatud otsekui muu peale – “pane murid selleks aiaks kinni kui me tuleme ja kalla kali ka walmis (!?)”. Kas kaarti on kasutatud kaks korda?

Kiri Aruküla sepale 31 V 1930

Järgmine postkaart ei ole saadetud küll Gustasele aga tema naisele. Tegemist on nüüd juba okupatsiooniajaga kui Kareda postitempliga kuupäevast 11. VI. 1943 jõuab Arukülla postkaart “suviste pühade” sooviga Hiljalt.

Kiri Karedalt 11.VI.1943

Üks foto on säilinud Gustasest enda sepikojas Arukülas. Aeg ja tehnika on küll muutunud aga mees ja tema hobid mitte.

Sepp Gustas tööl

Ja siin see postitus lõppeb. Olen tänulik täienduste ja paranduste eest! Jätke need siiasamasse kommentaariumi.

3 kommentaari to “Sepp Gustas Piilberg”

  1. Ahto Says:

    1930.a. kaardil on kaks erinevat käekirja. Tundub, et aadress ja paar lauset on kirjutatud kellegi teise poolt. Kuna aadressiosa on ka täis kirjutatud on tulnud saajal maksta trahvi 10 senti, millele viitab punane väike T-tempel ja “10 s” selle juures.

  2. marko Says:

    Tänud täpsustuse eest! Ma märkasin ka seda lisatud rahasummat (kuid mitte punast templit!) ja oletasin otstarvet aga postitusse jäi märkimata. Nüüd on see kindel ja üks huvitav detail juures.

  3. Helju Vallner Says:

    Peale oma abikaasa Mathilde surma abiellus minu vanaonu Gustav minu vanaema Alvine Piilbergiga,kes oli peale minu vanaiisa Karl Heinrich Piilbergi surma 1948 aastal lesels jäänud.Aastal 1952. viis Gustav Alvine endale perenaiseks ja kohe ka abielluti.Isegi perekonnanime ei olnud vaja vahetada,kuna Alvine oli olnud Gustavi vanessa venna naine.Abielu oli väga õnnelik,sest nüüd sai lastetu Gustav koos Alvinega ka lapsed ja lapselapsed.Nüüd puhkavad minu armsad inimesed Koeru kalmistul ja nende kodus Arukülas on minu suvekodu Mul on ohtralt pildimaterjali nende kooselust.Aastate poolest on ju seegi Koeru kandi ajalugu

Leave a Reply