Sepa talu Visusti külas

Nippi Kõrsi talu Nahkanuia külas pole ainuke mulle kuuluv hoonetekompleks. Möödunud aasta suvel leidsin lehest Koeru vallas, Visusti külas asuva Sepa talu müügikuulutuse. Reageerisin kiiresti ja sain selle koha uueks omanikuks. Ostu-müügi lepingule kirjutas alla oma tütre juuresolekul 76 aastane Ülo Altküla, kes olla pärinud selle oma vanematelt, Rudolf ja Valli Altkülalt. Lepingu allkirjastasime notari juures 30.07.2007.

Miks ma selle maja ostsin? Sest see meeldis mulle. Aga võib olla seepärast, et mul oli olemas võimalus ja ka tahe hoonetekompleks taastada. Fred Jüssi on kuskil kunagi maininud vanade majade õigust väärikalt surra. See tähendas tema kontekstis mitte saada maha lammutatud või põletatud kui tarbetu risuhunnik. Sama hästi sobib tema ütlus ka nende vanade majade kohta, mida oskamatult euroks renoveeritakse või mis püsielanike poolt ära laguneda lastakse.

Sepa talu toimik on mul olemas. Sain selle Rakveres asuvast Lääne-Viru Maa-arhiivist. Sealt selgub järgmist:

1. 24. oktoobril 1836 ostab Rudolf Altküla E.V. Põllutööministeerimilt "Väinjärve vallas asuva, riiklikust maatagavarast, s.o. endisest Karinu mõisast, kinnistu nr. 200". Tegemist on 2,5 hektari suuruse juurdelõikega, mille lepingujärgne hind on 200 krooni 55 aasta peale. Juurdelõige liidetakse juba tema omanduses olevale talumaakohale "Sepa nr. 31".

2. Ilmselt juurdelõike ostmisele eelnevast ajast on pärit Võlakohustus, millega Rudolf saab Eesti Vabariigilt 600 krooni ehituslaenu puust elumaja ehitamiseks. Maja ehitatakse talumaakohale "Sepa", kinnistunumbriga 8619, mis on kõigest 0,123 hektarit suur. Erinevalt juurdelõikest on see maatükk pärit Väinjärve mõisa maast. Riigilt võetud laenu tasumiseks antakse aega aastani 1966 ning selle raha eest tuleb püstitada "puust elumaja 9.75 m pikk, 7.60 m lai ja 2.70 m kõrge laastu katusega". Vähemalt lepingu järgi pidi see hoone olema valmis 10. detsembriks 1936.

3. Laenu on juurde vaja. Raha läheb tarvis "lauda-aida-küüni-puukuuri 22.0 m pikk, 5.5 m lai, 2.9 m kõrge, laastu katusega" ehitamiseks. Selleks võtab Rudolf uue võlakohustuse, seekord Eesti Vabariigi Maakapitali ees. Tema kinnistu suuruseks hinnatakse 2,623 hektarile, mis vastab kahe eelmainitud maatüki summale ning on selgelt öeldud, et tegemist on endiste Väinjärve ja Karinu mõisade maadega. "Ehituse kohustub laenusaaja lõpule viima 10. juuniks 1940."

4. Mulle tundub, et "laut-ait-küün-puukuur" sai valmis oluliselt varem, juba aastal 1937, aasta pärast elumaja. Need aastaarvud on toodud 15. oktoobrist 1967 pärit Kindlustushindelehel hoone ehitusaastana. Hoonete omanikuks on märgitud Valli Altküla ja hoonete aadressina Paide rajoon, Koeru külanõukogu, "Tee Kommunismile". Viimane on kolhoosi nimi. Kindlustussumma 1085 rubla.

5. 28. oktoobrist 1968 on pärit Koeru Küla Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee otsus nr. 6, millega registreeritakse "Rudolf Jaani p. Altküla omandiõigus majavaldusele, mis koosneb ühest ühekorruselisest kahe toa ja ühe köögiga puitelamust, ühise katuse all olevaist laudast-küünist ning asub Koeru külanõukogus Visusti külas "Tee Kommunismile" kolhoosi territooriumil."

6. "Kod. Altküla Rudolf Jaani p. suri seitsmendal septembril tuhande üheksasaja seitsmekümne esimesel aastal (7.09.1971 a.), surma põhjus kaugelearenenud parempoolne kopsu vähktõbi". Surmatunnistus No I-LA261910, välja antud 9.09.1971.

7.  Järgnev uus majavalduste omandiõiguste kinnitamine, seekord Altküla Valli nimele. Otsuse sõnastus on sama, mis eelmiselgi korral, muutunud on ainult kolhoos. Nüüd ollakse kolhoos "Majak"territooriumil. Otsus on vormistatud 26. aprillil 1873.

8. 27.08.1987 vormistatud kindlustushindelehel on "kõikide hoonete (elamu + laut-küün) kindlustussumma 3244 rubla" ja kindlustusmaks 11 rbl. 35 kop. Panin tähele, et hooned asuvad nüüd juba Kapu külas. Alla kirjutanud Valli Altküla.

9. Tundub, et 87-ndal aastal vormistatud kindlustushindeleht jääb Valli üheks viimaseks majavaldusega seotud toiminguks, sest 05. detsembrist 1988 on pärit juba uus Eesti NSV Paide Rajooni Koeru küla Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee otsus nr. 31, millega registreeritakse "Paide rajoonis Koeru külanõukogus Järva kolhoosi maa-alal asuv majavaldus järgmise kolhoosipere liikme Altküla, Ülo Rudolfi p. nimele seoses kolhoosipere pea Altküla, Valli Kustase t. surmaga 27.06.1988 a."

10. Eelviimase dokumendina sisaldab toimik "Majavalduse hoonete pindade ja mahtude arvutamise lehte". Majavalduse asukoht on ootuspäraselt Kapu küla. Esmakordselt on mainitud ka keldrit (6.2 x 4.6 m) ja kuuri (6.46 x 5.72 m). Ära on toodud kõikide ehitiste juures kasutatud materjalid, alusmüürist elektrini välja. Sealt saan teada ka kaevu sügavuse, 18 meetrit! Majavalduse kogumaksumuseks on hindajad märkinud 22 805 rubla. Vormistamise aeg 15. veebruar 1989.

11. Kõige lõpuks on "Ruumide eksplikatsioon" ja "Asendiplaan".

Tundub, et toimiku kaks esimest dokumenti on ajalises mõttes vahetusse läinud. Huvitav on ka see, miks on Valli Altküla märgitud hoonete omanikuks 1967 a. kindlustuslehel. Kas põhjus võib olla selles, et ametlikult saab maja omanikuks Rudolf ja seda aasta hiljem? Või toimis süsteem lohakalt ja kogu seda omandiõigusega seonduvat ei võetud liiga tõsiselt? Seda enam, et tegemist oli abikaasadega.

Ülo jutust notari juures mäletan seda, et tema sõnul sai Sepal kõik, nii hooned kui ka näiteks kaev, tehtud tema ema ja isa poolt. Kõrvalhoonete plokid valati sealsamas ja laoti seina. Keldri valas isa ise. Isegi kaevu puuris Rudolf Altküla naisega kahasse. Lapsi polevat juurde lubatud. Ma ei kujuta küll ette kuidas suudeti see teha 18 meetri sügavune!

Igal juhul on kelpkatusega maja ja enamus kõrvahooneid tänaseks hästi säilinud. Kõige halvemas olukorras on laut-ait-küün-puukuur, mida enam taastada ei saa. Aga elumajal on praegu veel vettpidav katus, tugevad palkseinad ja väga korralikud laed-põrandad. Kiiret väljalõhkumist-vahetamist ootavad küttekolded ning ilmselt ka köögi põrand. Kelder on kuiv, sepikoda samuti. Aed on suur, koos hoonetega on kinnistu suuruseks 0,43 ha. On marjapõõsad ja õunapuud. Viimased lasin möödunud suvel kenasti ära lõigata.

Tahtsin vahepeal Sepat maha müüa, seda peamiselt eesmärgiga finantseerida Nippi Kõrsi ehitust. Õnneks sattus maja müügiperiood samasse perioodi Eesti majanduslangusega ning müüki ei toimunud. Kuigi langetasin kinnistu hinda korduvalt, pole tõsiseid ostjaid olnud. Nüüd plaanin maja ise korda teha ja siis turistidele välja üürida. Asukoht on sellel ju ideaalne:

  • Eestit läbiva ilusa Piibe maantee ääres, võrdses kauguses meie kolmest suurimast linnast
  • Lähedal kaks järve (Väinjärv ~10 km, Järva-Jaani järv ~8 km)
  • Kauplused Koerus (~6 km) ja Järva-Jaanis (~8 km)
  • Endla Looduskaitseala ainult 14 km kaugusel
  • Jõed kalastamiseks ja soovi korral kanuusõiduks (Preedi, Piibe)
  • Samas on kompleks teistest hoonetest piisavalt eraldi, et ennast mõnusalt ja omaette tunda

Kuigi seda loetelu võiks jätkata, annan endale aru, et ilu on vaataja silmades. Minul on põhjust seda ilu Sepalt otsida kuid see mida ma näen, ei pruugi olla nii ilmselge teistele.

Tegin täna algust pliidi lõhkumisega ja kangutasin natuke köögi põrandat üles. Vineertahvli alt tuli välja esmapilgul päris kobe laudpõrand. Hakkasin juba lootma, et sellega on vajadus köögis põrand välja vahetada kadunud! Aga lõplik tõde selgub siis kui kõik on puhas. Kavatsengi homme, st. tegelikult täna Sepal edasi toimetada. Sest kui ma saaksin kuidagi majja uued küttekolded, oleks rendiplaani realiseerimine täiesti võimalik!

Selle ajani on majaga võimalik tutvuda SIIN.

11 kommentaari to “Sepa talu Visusti külas”

  1. Juhan Says:

    Yo! mis sa lammutad? pealtnäha pole küttekehades midagi hullu, plekut on veits lapitud, tõmmet pole vä? Sel juhul aitaks lõõride puhastamine. Üks djuud renoveeris äsja oma super koledast/sitasti tõmbavast/ammu mahavõttaplaanitust plekust väga tõhusa ahju. Plekid ära, tegi 4 puhastusauku, võttis välja 4 ämbrit nõgi, tõmbas savikrohviga üle. Ja tõmbab ning soojendab pluss näeb välja nagu kulda, minu jaoks oli see uskumatu! Võibolla on Sul muidugi midagi fataalset. Pliit, noh pohui see pliit.

  2. marko Says:

    Sul võib olla isegi õigus! Samas pole restaureerimisaldis pottseppi lihtne leida. Need, kellega mina olen suhelnud, räägivad kõik sellest kuidas uus pliit ja vana soojamüür koos toimida ei taha / ei saa. Põhjuseks ilmselt kas oskus ehitada ainult standardlahendusi või laiskus.

  3. Juhan Says:

    Mul on vana soojamüür ja uus pliit. Sellise kombinatsiooni ainsaks plussiks on soojamüüri arhailine väljanägemine. :(

    Renoveerimine on jah, veidi kõrgem pilotaaz, kui ehitus, kui keegi defineerib ennast sõnaga “pottsepp”, siis se ei pruugi tähendada peale küttekehade valmistamise veel parima lahenduse väljamõtlemist.

    Kui näiteks see minu mainitud djuud mõi mina tuleks su ahju parandama, ei pruugiks see tähendada sulle väiksemat väljaminekut, kui uue ehitamine, peale selle poleks õnnestumise kohta garantiid.

    Nii, et… Evi relakale mõned vihasemad teemantterad, varu mõned nõeämbrid ning kraabitsad ja püüa üks kuupalk kokku hoida!

  4. marko Says:

    Seda vana soemüür ja uus pliit kombinatsiooni võiks isegi proovida. Puhastamise vastu pole mul midagi.

    Ahi sindrinahk on minu silmale liiga valus vaatepilt. Millegipärast on keegi sellele suure augu sisse löönud ja hiljem selle mördiga kinni mätsinud. Lisaks on sellel veel kaks paika. Kõik kolm on pildil ka näha.

  5. Juhan Says:

    Vaatasin veelkord pilte. – no pool tööd on juba ära tehtud – teemantkettaid polegi ehk vaja kasutada – kolmest kohast saad juba puhastada, kui mörditud kivid välja lööd. Võibolla ülespoole pead mingi augu veel tegema.

    See võib olla pottseppade legend aga võibolla pole ka, et kui plekk ära võtta laguneb ahi laiali, kui on ikka rämedalt köetud, võib sees olla ainult kivipuru. Teoreetiliselt valatakse tellisahju ja pleki vahele vedelat savi. Igal juhul minu eelnevalt kirjeldatud case puhul oli pleki all korralik kiviahi, kuigi oleks võind olla porno. Igal juhul võiksid pleki ära võtta, “valus vaatepilt” on ta siis igaljuhul – tavaliselt pleku sees pole kivid just legodena süsteemis laotud. Lammutada tuleb ka pleki kõrval olevad telliseread. Juhul kui saad ära puhastatud ja korrastatud ning savikrohviga üle tõmbad, on tulemus kõike muud, kui valus – võiks arvata, et mõni tõsisem “öko” tyyp võiks tulevikus pidada seda ruulivaks saviahjuks. Minu meelest tasub vaadata, mis on pleki all, enne kui atesteeritud pottsepa kuvaltsiga kallale lased.

    Minu eelnevat postitust pliidi kohta tasub aga mõista, et “lammuta vana soemüür maha”, kui selleks on võimalus. Võibolla aga ma ei oska oma myyri korralikult puhastada, võibolla peaks ma mõned lisa puhatusaugud juurde tegema.

  6. Mart Says:

    Jau Marko.
    Olen see “djuud” kellest Juhan pajatas.
    Täpsustan siis, et minu plekkahi on laotud u. varastel
    60-nendatel.
    Kuni eelmite jõuludeni ei olnud keegi kordagi ahju pikkilõõre puhastanud, sest selleks puudus lihtsalt võimalus :(
    Vaatsin ka sinu ahjust pilte, tundus et sinu ahju on “keegi” ikkagi üritanud puhastada :)
    Ma saagisin relakaga pleki maha ja tegin tunde järgi kolm auku ja võtsin ka siibri juurest kivid lahti. Tõstsin supikulbiga tahma ja muu s.. välja ja siis veel tolmuimuriga yle. Aukudesse ostsin pooletellise suurused ristkylliku kujulised tahmaluugid mis ahjuseguga paika panin. Et üldpilti yhtlustada krohvisin punase savikrohviga.väga ilus jäi.
    Kokku kulus u. 1000eeki ja u. 3 päeva tööd.
    Hiljem käis tuttav pottsepp-arhidekt vaatas yle ja arvas et kui ahi peale pleki eemaldamist laiali ei läinud, on kõik väga hea. samas on see pottsepp-arhidekt mõistlik tüüp, kes on neid plekkahje samamoodi remontinud. Kui ise pelgad asja ette võtta võid talle ahju ju näidata. “ahju.ants@mail.ee” Ants asub keavas linnaalustes.
    Jõudu.

  7. Juhan Says:

    No ahjud on niivõrd kuum teema, et ei saa kommimisega pidama.
    Minu kirjeldatud ahjuomaiku kommentaar:

    Võiks sellele honkodjuudile soovitada h22d mõistliku pottsepp-ekapaberitega-arhitekti, kes elab keava-linnaalustes. Tyyp käis kylas vaatas ka mu töö yle ja arvas et kui ahi peale plekkide eemaldamist laiali ei läinud on kõik väga hästi . Ta olevat sama nii mõnegi ahjuga teinud.

    Kui kontakti soovid, siis PS.

  8. Juhan Says:

    WTF, mingi jama oli browseri refreshiga, ei näinud, et juba uus jutt vahel. Jõudu kõigile ka minu poolt ja sooja tuba talvel!

  9. marko Says:

    Tänan! Võtan teie lahkeid soovitusi kindlasti arvesse. Luban, et lõikan ahjult pleki rellakaga ära ja kõigepealt vaatan, mis sealt välja tuleb.
    Pliidi otsustasin välja lõhkuda aga soojamüüri praegu jätsin. See lihtsalt näeb nii hea välja! Kui mul tõepoolest õnnestub see säilitada ja tööle saada, olen väga rahul.

  10. marko Says:

    See ei olnud Sinu viga. Kuna tegemist oli uue kommentaatoriga, pidin selle kõigepealt heaks kiitma. Ilmselt tegin pärast Sinu “refreshi”.

  11. Nahkanuia fotoblogi » Sepa peremehe tööriistad Says:

    […] ma 2007 aastal Sepa talu Visusti külas ostsin, jäi sinna viimasest peremehest, Ülo Altkülast, maha pisut lihtsaid tööriistu. […]

Leave a Reply