Rekonstruktsioonimudel muinas- ja keskaegsest teedevõrgust

Rekonstruktsioonmudel muinas- ja keskaegsest teedevõrgust Koeru ümbrusest Kagu-Järvamaal kuni Laiuse-Ripuka-Palamuse kandini Kirde-Tartumaal

Vaevalt, et väga paljud inimesed siin ajaveebis Valdo Prausti Facebook’i seina jälgivad. Aga et ta seal teinekord huvitavaist ning otseselt Koerut puudutavatest ajaloolistest seikadest võib pajatada, olgu ära toodud üks tema postitus muinas- ja keskaegsest teedevõrgust Koeru ümbrusest Kagu-Järvamaal kuni Laiuse-Ripuka-Palamuse kandini Kirde-Tartumaal. Juhin tähelepanu, et taas ütleb Valdo selgelt välja oma hüpoteesi, mille järgi võis tänu Endla järvele oma nime saada Järvamaa. Mainitud on ka minule olulised kohad nagu Nahkanuia, Haava ja Nava.

Selline nägi minu rekonstruktsioonmudelite kohaselt välja muinas- ja keskaegne teedevõrk Koeru ümbrusest Kagu-Järvamaal kuni Laiuse-Ripuka-Palamuse kandini Kirde-Tartumaal.

Jämeda joonega on peale kantud Tallinna-Tartu põline suvine maantee, hilisema Piibe maantee eelkäija, mis minu hinnangul kulges enne 16.-17. sajandit küll suuresti mööda teist sihti. Pedja jõest pääses tee üle vaid põlises Pikaperse koolmekohas (ainsas teadaolevas ümbruskonna koolkekohas), hilisemas veski- ja talikõrtsi asukohas. Edasi Tartu poole kulges tee minu hinnangul üle hilisemate Laiuse ja Palamuse kihelkonnakirikute (mis tekkisid arvatavasti selle tee äärde). Painküla kaudu, mööda hilisemat Piibe maanteed, võis käia talvine teeharu; vähemalt niikaua, kui seal Pedja jõele silda rajatud ei olnud (koolmekohta pole seal teada).

Põltsamaa poolt Laiusele viiv tee ei läinud muinas- ja varakeskajal samuti minu hinnangul otse üle Jõgeva (Jõgeva mõisa) ning lääne poolt Laiuse mäkke üles – seda selsamal põhjusel, et Jõgeva juurest ei pääsenud samuti üle Pedja jõe. Usutavasti tekkis seesugune pääs sinna hilisemale Jõgeva mõisale eelnenud vesiveski rajamisega. Enne seda tuli Põltsamaa poolt tulles ja Peipsi (Torma, Virumaa) suunas liikudes mööduda Kurista muinaslinnusest, läbi hilisemast Kurista mõisakohast (üks varasemaid mõisaid sealkandis) ning siis üle Paduvere küle välja suurele Tallinna teele ning ületada Pedja jõgi taas Pikapersel. Usutavasti tekkis Jõgeva mõisa juurde veski ja otsepääs aga juba millalgi keskajal, mistõttu ma kandsin ta siiski kaardile peale. Paraku pole selle kohta küll ürikulisi andmeid.

Üks huvitavamaid kohti on liiklemisteede võrk Kärde-Ripuka juurest loodesse, Tallinna ja Järvamaa peale. Suvine tee läks kirdepoolse ringiga ümber soiste alade, kus Selli-Vägeva kandis hargnes kõigepealt paremale maha Virumaa (Rakvere) tee, Rõhu teeristis aga läks tee omakorda pooleks Järvamaa (Kareda-Paide) ning Tallinna haruks. Algne ratsarada läks sellel sihil mööda kitsas Seljamäe oosi, kuid kuna vankriga polnud see järskude katkestuskohtade tõttu läbitav, rajati minu hinnangul hiljemalt 13. sajandil Seljamäe kõrvale vankritee soosaarelt soosaarele. Usutavasti oli Seljamäe ja Põltsamaa jõe ristumiskohas Põltsamaa jõel koolmekoht (vähemalt Väino Einer nii 1975.a. Eesti Looduses väidab), kuid vankriteele tuli Piibe lähistele teha sild.

Talvine tee Järvamaale (kust pääses edasi Läänemaale) eelnimetet ringi ei teinud – see läks Kärde mäe alt otse ja sirgjooneliselt üle Endla järve ning jõudis (üle Nava, Haava ja Nahkanuia kui põliste talikõrtsikohtade) välja samuti Rõhu teeristi. Ma oletan, et selle talitee kulgemine üle Endla järvejää on andnud Järvamaale kunagi muinasajal oma nime. St Järvamaa on minu oletuste kohaselt olnud algselt (Ugandi poolt vaadatuna) järvetagune maa.

Huvilistel soovitan lugeda ka seda pikemat postitust “Ajalooõhtu järelkaja” ning Valdo prusti teravmeelset ning minu arvates küllalt tõest hüpoteesi Nahkanuia nime saamisloo kohta.

10 kommentaari to “Rekonstruktsioonimudel muinas- ja keskaegsest teedevõrgust”

  1. Janno Says:

    Kunagi võiks Rõhu-Preedi-Nahkanuia-Ervita ristteele rajada ka vastava infotahvli või isegi teeviidad. Ja kui ikka majanduslikult võimalik,siis isegi toetaks seda ettevõtmist!

  2. marko Says:

    Seda head mõtet peaks seedima. Valdo Praust valmistab praegu ette midagi mahukamat Eesti teede ajaloost ja ehk oleks see mõistlik ära oodata. Samuti peab arvestama, et tegemist on siiski olulise liiklussõlmega, kus liigsed märgid võiksid põhjustada ohtlikke olukordi. :)

  3. Valdo Praust Says:

    Teeristi läheduses veidi teest eemal ei teeks üks kaardi ja põhjaliku jutuga infotahvel (mis räägib selle teeristi tähtsusest ja muinasliiklusest) üldse mitte vast paha…

  4. Madis Says:

    Talitee teises otsas Endla lähedal peaks olema Vaimastvere mõisa kõrvalmõis ehk Tirmastu mõis (Tirmast), mille kohta on ENSV mõisate ülevaates kirjutatud “Asukohta ei ole õnnestunud määrata”.

    Kas Nava kõrtsi (Nawwa) asukoht on teada?

    http://jogevavv.kovtp.ee/et/karde
    “Rootsi ajal pantis valitsus osa Tirmastu (Termastby) ja Paduvere küladest kirikuõpetaja Reinerius Broocmann’ile. Nii kuulusid Kärde mõisa külad osaliselt ka Ripuka mõisale.”

  5. Valdo Praust Says:

    Nava talikõrts asus hilisema Nava talu (hoonete) kohal, Endla järve loodetipust 1,65 km loode pool, Endla järvest Põltsamaa jõkke voolava väikese Nava jõekese läänekaldal (vasakkaldal) asuval soosaarel. Kuna seda läbinud Suur Tallinna-Tartu Talitee on detailselt peal nii 1920.-30. aastate katastrikaardil kui ka 1940.-50. aastate O-seeria topokaardil, pole selles kahtlust. Kus kõrtsihoone täpsemalt taluhoonete suhtes paiknes, sellest paraku ülevaade puudub – selleks tuleb säilinud hoonete vundamente ja reljeefi põhjalikult uurida, mida ma paraku pole jõudnud teha. Üldiselt asusid kõrtsihooned 16.-19. sajandil teega parallelselt küljega vastu teed, taluhooneid kunagi nii ei ehitatud. See võimaldab tihti kõrtsivundamendile püstitatud taluhooneid eristada spetsiaalselt taluehitisteks püstitatuist.

  6. Madis Says:

    Koluvere endine elanik rääkis, et talvel sõideti Nava talust ka üle raba Koluvere Kaigi talu juurde Kadaksaare nurka ja sealt edasi Vägevale. Seda teed vanadel kaartidel pole näinud. Nava taluperemees olevat küüditatud 1949 ja pere oli kolinud Rakke alevikku.

  7. marko Says:

    Madis, Nava peremehe küüditamisest on pisut kirja selles postituses Desifreerimist ajaloohuvilistele. Ilmselt koliti Rakkesse viimasel hetkel ning Luise elas Naval siiski “elu lõpuni”. See on küll kindel, et Armini ja Luise poeg Ennor elas ja suri Rakkes. Nava kohta leiad rohkem infot nii Nahkanuia ajaveebis kui vanadpildid.net keskkonnas otsingut kasutades. See on üks minu lemmikkohti.

  8. Madis Says:

    Leidsin kaardilt üles selle koha Nava jõe ääres. Kaardil on 3 vundamenti. Kuidas see vastab Vaimastvere mõisa Nava talu kaardile, seda ei oska öelda.
    http://picasaweb.google.com/lh/photo/Od0WBZ04gMFQWxNAKFFrVA?feat=directlink

    Nava jõe kohta on toodud üht teist huvitavat siin “Veekogu: Nava jõgi VEE1030012”:
    http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=veekogu&id=1005038994

    Selgub, et kraavitamisega, kanalite rajamisega ja hilisema paisutamisega on Nava jõe voolusuund muutunud. Kaardilt pole võimalik aru saada kuidas jõge ületati – vankriga sõites Navast Koluvere ja Vägeva suunal vaevalt ilma sillata jõest üle sai.

  9. Madis Says:

    Aastasadu tegutsenud kõrtsitalust ei jää poole sajandiga suurt midagi järele. Varsti kasvab võsa peale ja ei leia kohtagi.
    http://hong.ee/fotoblogi/?p=762

  10. Artur Ümar Says:

    Valdole: Pikaperse kõrtsi asukoht jääb EW aegse Pikapere krundile. Kaarte uurinuna ei ole mingit alust arvata, et sealt läks ainuke koolmekoht üle Pedja jõe. Nimelt Rootsi aegsed kaardid seda ei kinnita vaid viitavad pigem Painkülale. Mind väga huvitaks millel tees põhineb faktiliselt? Kõrtsi asupaik jääb 18. saj lõppu varasemad kaardid ei märgi sinna ka kõrtsi. Samas 1690 aasta kaardil (Joggeweald kylla, Kossewehha või Moissema) on markeeritud kandkendlik tee selles suunas, et jõest üle sai aga kas see näiteks oli praeguse Saeveski tammil või kuskil mujal ei tea. Loogiline koht ta muidugi oleks kuna seal on madal ning kõva põhi aga mind huvitas just allikas, millel oletus põhineb?
    Täiendasin ka Nava kaartide arutelu rubriiki… Tundub, et varasemad kaardid on teil vaatamata jäänud.

Leave a Reply