Rahvakoosolek

Tulin äsja Koeru kultuurimajast rahvakoosolekult, mille teemaks oli Koeru gümnaasiumi säilimine. Koosolekut juhtis abivallavanem Ülle Jääger, pikema ametliku sõnavõtuga esinesid Koeru Keskkooli direktor Tiit Kalda ja vallavanem Väino Tippi. Minu arvates oli tegemist väga hästi korraldatud koosolekuga ning suuremas osas asjaliku kuulajaskonnaga, mida kinnitasid ka esitatud küsimused ja ettepanekud.

Miinuspoolele jäi kindlasti koosolekul osalenud osade volikogu liikmete soov tuua osa omavahelisi hõõrumisi volikogust rahva ette. Ja see ei meeldinud mulle. Üldmulje arutelust oli, nagu öeldud, väga hea. Minu kiidusõnad Toomas Tammikule, Kaarel Kuttile, Himot Põldverele, Uuno Aanile, Toomas Aanile, Kirsika Ilmjärvele, kes tahtsid ja suutsid oma küsimuste ning ettepanekutega mingi konkreetse sõnumi saata. Minu arvates said oma rollidega anda taustinformatsiooni ja küsimustele vastates hakkama ka kooli esindajad Tiit Kalda ja Anneli Eesmaa ning valla esindajana nii Ülle Jääger kui Väino Tippi.

Arvestades olukorra ebaselgust vähemalt järgnevaks 3-ks kuuks, võttis minu jaoks Koeru valla parima võimaliku suuna gümnaasiumihariduse andmise osas ka kaugemas tulevikus kokku Toomas Aan. Tema soovitus oli teha kõik, et täismahus gümnaasiumihariduse andmine Koerus jätkuks (iga hinna eest) vähemalt paaril lähiaastal. Just minu mõte! Selleks ajaks võiks arvata, et ühinejad on saanud maitsta ka ühinemise võlusid ning hädakisa Eesti maapiirkondadest võimaldab ka Koerule paremaid lahendusi.

Mis mind üllatama pani, oli arutelus valdav emotsionaalsete argumentide rohkus. Peamine number, millega manipuleeriti oli gümnaasiumis õppivate laste arv, absoluutselt ei puudutanud keegi gümnaasiumite ühendamisega seostud kulusid (transport, õpetajad, õppehooned jne.), valdade valmisolekut selleks (õpilaskodud jne.). Nagu selgus Anneli Eesmaa ühest vastusest, on Koeru esindus selliseid küsimusi siiski naabervaldade esindajatelt küsinud aga need kõik on jäänud vastuseta. On selge, et kõik ei saa olla ratsionaalselt argumenteeritud aga praegu peaks olema lausloll nõustudes riigi plaaniga gümnaasiume vähendada või naaberomavalitsuste plaaniga ühisgümnaasiume luua ilma kulusid kokku arvamata. Ratsionaalsete argumentide puudumisel võib olla ratsionaalne põhjus, neid kulusid ei taha keegi teada!

Nagu sõnavõttudest selgus, on Koerul naabervaldade ees suuri eeliseid just siin gümnaasiumi säilitamiseks. Meil on rohkem lapsi nii põhikoolis kui gümnaasiumis kui Jaanis või Aravetel. Meil on kõrge õppeedukus, ca 30% Koeru Keskkooli lõpetanutest naaseb Koeru, meil on koolis palju õpetajaid, kes ise on Koeru kooli lõpetanud. Meil on korralik ettevõtjate baas, kes tagavad nii kohalikele kui ka naabervaldade elanikele töö. Meil on muusikakool. Endiselt planeeritakse Koeru Maaspordikeskust, mille kasutamist kaaluka argumendina väitlustes kinnitas ka vallavanem. Ja nii edasi. Kaotades gümnaasiumi, kaotame me paljuski kõike seda

Kõiki neid argument kuulates küsisin ma vallavanemalt, kas me oleme need kunagi enda jaoks loetlenud ja kasutanud neid oma pöördumistes, ümarlaudadel osaledes? Väidetavalt oleme aga see vastus ei olnud öeldud piisava kindlusega. Miks meil ei ole korralikku PowerPoint esitlust, kus toome graafiliselt, arvude keeles, mis iganes muul moel välja oma eelised oma konkurentide ees? On imelik, et olukorras, kus absoluutselt KÕIK näikse rääkivat Koeru kui piirkondliku gümnaasiumihariduse keskuse kasuks, mämmutame me endiselt neid vanu tõdesid ja grafoprojektor Koeru kultuurimaja laes seisab kasutult! Tänagi oleks olnud sobiv hetk see tööle panna ja pakkuda kuulajatele enam kui vaid sõnad. Siit minu üleskutse vallale ja koolile olla kaasaegsed!

Kas rahvakoosolek oleks pidanud lõppema osalejate pöördumisega kellegi poole? Nii ja naa. Mulle tundus, et meil poleks olnud midagi asjalikku öelda ja nii ma ka oma arvamust avaldasin. Samas olen ma seisukohal, et kool ja vald peaksid sellise koosoleku toimumist oskuslikult ära kasutama nii avalikes aruteludes, meedias kui ka kulissidetaguses lobby’s. Kool ja vald peaksid praegu käituma nagu ettevõtjad, kes valmistavad turgu ette uuele tootele ning pommitama otsustajate hulka infoga, mis paneb neid tulevikus “õigeid” otsuseid tegema. Seda nimetatakse turunduseks. Turundage Koerut! Siin võiks ju meie suurettevõtjate abi ära kuluda?

Ma ise olen Koeru kooli säilimiseks vajadusel ka rahaliselt panustama. Vähemalt senikaua kui on töö ja sissetulek. Olgu see siis mingi kohaliku maksu või kooliraha näol. Samasugust suhtumist ootan ka kohalikelt ettevõtjatelt. Gümnaasiumita kaotame õige pea suurema osa sellest heaolust mida me täna nautida saame.

2 kommentaari to “Rahvakoosolek”

  1. 2K Says:

    Tervitus,

    Mul on hea meel, et see avalik arutelu aset leidis. Kahjuks polnud mul endal võimalik kohapeal olla. Tänud ülevaate eest.

    “Miks meil ei ole korralikku PowerPoint esitlust, kus toome graafiliselt, arvude keeles, mis iganes muul moel välja oma eelised oma konkurentide ees?”

    Visuaalne maailm on võimas ja seda tuleb osata enda jaoks tööle panna. Kui ise ei oska, siis tuleb leida selleks vastav inimene. See on ettevõtmine, mis tuleb Koeru kogukonnal ära teha. KOV ja Koeru kooli eesseisjatel on hea võimalus seda liikumist julgustada. See näitab kogukonna tahet ja jõudu võidelda enda eest. Ilmselgelt on vaja tõsiseltvõetavat ja häälekat kogukonna sõnumit nii ümbruskonnale kui ka Haridusministeeriumile. Kuivale numbrite maailmale on vaja kõnetavat graafikat, mis loob õige emotsiooni.

    Ma arvan, et Koeru koolis võiks näiteks ühiskonnaõpetuse/ arvutiõpetuse diskursuse raames korraldada õppeülesande, kus valmib vastav tutvustav video. Põnev ülesanne Koeru Keskkooli enda õpilastele võitlemaks oma kooli ja heaolu eest.

    Mis puudutab Koeru turustamist, siis lobitööd on tehtud juba ca aasta ja loodetavasti valmib Koerut ja ümbruskonda tutvustav turismiklipp juba suve lõpus.

    Kuna endal on palju projekte käsil, siis pole lihtsalt praegu aega ja soovi midagi lubada. Kuigi KOV ja ettevõtete abiga oleks põnev projekt, mida ellu viia. Ehk leian aega.

    Kuna Koeru Jalgpalliakadeemiale on Keskkooli säilimine väga oluline ja see puudutab otseselt ka meie tulevikuplaane, siis kindlasti toetan Koeru kogukonda sellel teemal häälekamalt kõnelema. Maaspordikeskuse ja Koeru jalgpalliakadeemia initsiatiivil võiks luua riikliku spordigümnaasiumi, kus igas õppeastmes(klassis) on spordiklass raskejõustiklaste ja jalgpalluritega. See on kindlasti üks argumentidest, millele rõhuda.

    Kas keegi protokollis ka seda koosviibimist täpsemalt? Kas see pannakse facebooki üles? Kas teeme selle Koeru kooli turundusvideo? Tuleb mõelda raamist välja ja tegutseda.

    nii teevad meist parimatest arhitektidest ühiskonna ja piirkonna ruumianalüüsi ning presenteerivad tuleviku ideid:)

    tervitades,

    Kuido Karlson

  2. Janno Says:

    Mina vähemalt ise küll ei leidnud ,et Koeru vallal oleks oma Facebooki leht olemas. Kuna päris palju valla elanike käib FB siis vald võiks omale ka selle teha ja sealt kaudu oma rahvaga olla seotud.Koeru foorumist küll vald osa ei võta,ehk siis FB oleks edukam

Leave a Reply