Prantsu talu Jõekülas

Hiljuti oli Nahkanuia ajaveebis pisut juttu Tõnu talu peremehest Carl-Eduardist ning tema õest Liisast, kes oma Väinjärvelt pärit mehega elas Jõekülas Saare talus. Carl-Eduard ise oli abielus sealtsamast lähedalt Prantsu talust pärit Mari Bäärtiga.

Prantsu talust ja Bäärtidest kirjutanud Hans Karro oma suguvõsa uurimuses. Mõtlesin, et ei teeks paha kui killukese sellest ka siia ajaveebi üles riputan. Kunagi ei tea kuidas ja kellele see võib kasuks tulla.

Seda lugu on mõistlik alustada ilmselt Tiina Roosiga, kes elas oma abikaasa Tõnu Kingsepaga Ommelga metsavahikohas Merja külas. Neil oli neli last: Jüri, Tõnu, Mari ja Jaan. Edasi jätkab Hans Karro:

“Tiina ainuke tütar Mari abiellus Johannes Bäärtiga, Prantsu talu omanikuga Jõekülast Väinjärve vallast. Prantsu Juhan, nagu teda ümbruskonnas kutsuti, oli ettevõtlik talumees, kes sai jõukaks loomade ülesostmisega taludest. Need müüs ta edasi mõisteale või toimetas raudteevagunitega Peterburgi. Maril ja Johannesel oli kolm last: Martin (1888), Alide (1892) ja Michael (1900).

Prantsu talu pidajaks pärast isa sai tavakohaselt vanem poeg Martin, kes tõi omale perenaiseks Alvine Valdmanni. Martin oli veendunud adventist, kes oli agar oma usku ka tuttavate ja sugulaste hulgas levitama. Nii pidas ta palvetunde isegi oma Põltsamaa ümbruses elavate sugulaste juures. Lapsi oli tal neli – tütred Therese (1915) ja Linda (1917) ning pojad Evald (1916) ja Johannes (1930). Praegu on
Prantsu talu asemel varemed. Kodukanti on Prantsu lastest elama jäänud ainult tütar Linda, kes elab üksikuna Vaalis, kümnekonna kilomeetri kaugusel sünnikohast. Teised lapsed on rännanud kodukandist kaugemale.

Prantsu Mari noorem poeg Michael, keda hüüti lihtsalt Mihkliks, oli lõpetanud kihelkonnakooli. Andeka noormehena õppis ta võrdlemisi korralikult kõnelema nii vene kui ka saksa keeles, mistõttu oli isale suureks abiks loomade vedamisel Peterburgi. Tal polnud jälgegi venna Martini usklikust ellusuhtumisest, vaid vastupidi – oli elurõõmus ja huumorimeelne. Rahutu iseloomu tõttu vahetas sageli elu- ja töökohti. Ta oli kaks korda abielus. Esimesest abielust Mathilde Sinkaga sündisid tal kolm tütart – Magda, Asta ja Õie. teisest abielust Adele Kruusmaaga tal lapsi ei olnud.

Kõige enam järglasi oli Prantsu Mari ja Johannese ainukesel tütrel Alidel, kes abiellus Karl Schwarzsteiniga Jõeküla Tõnult ja kes sünnitas selle talu perennaisena kaheksa last: Adele (1914), Maria (1915), Hilda (1918), August (1919), Erna (1921), Evald (1924), Erich (1927) ja Elfriede. Viimane suri ainukesena kaheksast lapsest täisikka jõudmata.”

Tõnu talusse jäi elama ja seda pidama Evald oma naise Lehtega. Prantsu on tänaseks päevaks sisuliselt kadunud. Huviline leiab võsast ehk hoonete vundamendijäänused.

2 kommentaari to “Prantsu talu Jõekülas”

  1. Hillar Ümar Says:

    Tere,

    Kas Prantsu on see koht, kus Norra poole liikudes, paremat kätt,vaevumärgataval künkal tee ääres, kasvavad sarapuud. Enne seda talukohta on heinamaa…? Ja kas seda kohta nimetati/nimetatakse ka Napupealseks?

  2. marko Says:

    Jään omalt poolt vastuse võlgu.

    Paremat kätt jääb see küll aga teest küllaltki eemale. Kas mitte sellele lagendikule ei istutatud noori kuuski? Sarapuid ei mäleta aga need võivad seal vabalt olemas olla.

Leave a Reply