Külmavalvur

Eile hilisõhtul jäi mul poolikuks postitus sügisel kohalikust ehitustarvete kauplusest ostetud väikesest radiaatori moodi külmavalvurist, mida saab kasutada tillukestes ruumides kindla temperatuuri hoidmisel (0, 5, 10). Kui matäna  varahommikul kell 5 külma vee külmumise kohta püüdsin leida, oli mul omamoodi hea meel, et minu läbinisti kiitev postitus sellest seadmest avalikkuseni ei jõudnud. Tagasi voodisse pugesin aga rahuldustundega, et see väike külmavalvur oli ainus asi, mis mind alt ei vedanud.

Olin suurema osa ööst üleval ja mõtlesin, et oli viga mitte jätta vett kraanist nirisema. Varasematel päevadel ma sellist muret ei tundud, sest õhksoojuspump töötas ja toas oli temperatuur 2o+ kraadi. Suuremate miinuskraadidega aga pikenevad pumba sooja õhu puhumise intervallid ja külm hakkab tuppa pugema. Ja kui külma hakkab tuppa pugema, on väljas karm pakane, mis hakkab segama ka kõige muu toimimist.

Kuulsin, et teises toas krõbistab õetütar millegiga ja kasutasin juhust voodist välja pugemiseks. Vetsus tegin kiired katsed, mille tulemusel selgus, et kraanist külma vett ei tule aga vetsupotist tuleb, soe vesi on aga pump ei tööta. Esimene mõte oli, et oleks ikkagi pidanud eile külmavalvuri reguleerima kõrgemat temperatuuri hoidma kui see 0, mis seal praegu oli. Mõttepaus enne välja minekut oli tingitud ilmselt alateadlikust enesealalhoiuinstnktist ning õues paukuvast pakasest kui oskamatusest edasi tegutseda.

Õues näitas termomeeter 28 kraadi. Panin möödaminnes ka Skoda käima ning kaevasin seejärel sansõlme lahti. Oma üllatuseks ja rõõmuks oli seal kõik kuiv ja soe. Külmavalvur toimis korralikult. Reguleerisin igaks juhuks siiski temperatuuri kõrgemaks ja ajasin suletud luugile lume taas peale. Viga pidi olema kusagil mujal.

Imelik tundus asjaolu, et pump ei löönud aga oli sisse lülitatud. Pärast pikemat mõtlemist, pumba korduvat sisse ja välja lülitamist, erinevate kraanide lahti ja kinnikeeramist jõudsin selgusele, et rõhuanduril puudub “rõhu” määramiseks põhjus ehk vesi torudes. Surve tekitamiseks avastasin uue viisi, hoides all sisselülitamisnuppu. Nii sain tekitada rõhu torustiku nendes osades, kus vesi liikus.Sellega ühes langes südamelt suur kivi, mis oli sinna tekkinud kahtlusest, et külm on pumpa enda rivist välja löönud.

Ummistuse koha arvasin olevat kusagil põranda all ja vundamendi lähedal. Uskusin, et kui saan selle lahti, hakkab ka pump korralikult tööle. Selleks tõin saunast tuppa väikese puhuri ja panin selle suunaga seina ehk oletava külmumiskoha poole tööle. Alguses tulemust ei olnud aga kui koukisin seina äärest välja Maarja poolt sinna topitud villa ja suunasin sooja õhu joa sellesse, oli tulemus mõne hetke pärast käes. Kõik töötas taas ja kui pere üles tõusis, oli meil olemas nii vesi kui ka lõbusalt praksuv tuli köögipliidi all.

Külmavalvurile jagub mul ainult häid sõnu! Midagi sellist, mille võtad, paned üles, reguleerid ja siis unustad. Hea ost! Ja kui keegi küsib ostukohta, soovitan minna Koeru ehituskaupade kauplusesse, enda oma soetasin just sealt.

4 kommentaari to “Külmavalvur”

  1. Karin Says:

    Kui suurele ruumile siis see ikkagi mõeldud on?

  2. marko Says:

    Ausalt öeldes ma ei mäleta. Vaatasin veebist ega leidnud sealt ka selliseid andmeid. Minu ruum on ca 1x1x1 meetrit.

  3. lauapealne Says:

    Meie panime ka sellise yles,kuid suurema ruumi peale, nyyd mötlen, et mis juhtub, kui see kogu aeg töötab, sest ei jöua ära soendada, aga kohapeale kontrollima pole aega ega vöimalust niipea minna. Järsku körbeb sisse…?

  4. marko Says:

    Tundub, et tegemist on turvalise seadmega. Olen seda talvisel ajal aeg ajalt kontrollinud, töötab korralikult.

Leave a Reply