PSRIK-i uus koolituste formaat

Paide Säästva Renoveerimise Infokeskuses (PSRIK) toimus täna järjekordne koolitus. Seekord sisekujunduse teemadel. Koeru rahvale võiks see uudis huvi pakkuda eelkõige seetõttu, et seekordne koolitaja elab siinsamas, Koeru vallas Tudre külas, nimeliselt – Heli Aade. Teda oli kuulama tulnud rohkem kui 20 inimest, mida oli kaugelt rohkem kui koolituse ruum mahutas. Seepärast seisid mõned kõikse aeg püsti ja mõned hiljem saabunud pidi lihtsalt tagasi minema.

Ma arvan, et PSRIK koolitused on praeguseks ületanud teatava kriitilise huviliste arvu. Pikajaline töö on kandmas oma esimesi vilju, mistõttu üha rohkem inimesi leiab PSRIK koolituste hulgast endale sobiva. Ja koolitusi toimub tihedalt ning väga erinevatel kuid praktilistel teemadel. Viimane, millest mina osa võtsin, puudutas laudpõrandate hooldamist ning osutus vägagi kasulikuks.

Seega soovitan soojalt jälgida PSRIK koolituste ajakava. Selleks võib külastada ühendus Weissenstein kodulehte, kuhu kogu vastav info jooksvalt üles pannakse või siis edastata oma e-maili aadress Rainer Eidemillerile (paide [at] srik.ee, srik [at] weissenstein.ee) sooviga liituda PSRIK maililistiga ehk saada info kõikide toimuvate koolituste kohta oma elektroonilisse postkasti. Järgmine koolitus toimub juba 18. aprillil ja üllatus, üllatus, juttu tuleb puhuma Nahkanuia mees Marko Mänd.

Nimelt tegin mõni aeg tagasi Rainer Eidemillerile, kelle vedada PSRIK siiani on olnud, ettepaneku alustada uue koolituste seeriaga, mis tooks vana maja restaureerimise huvilistele lähemale. Mina nimelt olen seisukohal, et väga detailidesse süvenevad valdkonnaspetsiifilised koolitused võivad inimesed inspireerimise asemel hoopis heidutada. Muidugi leidub ka väga kvaliteetseid koolitusi ja koolitajaid, kus edastatav sõnum vastab kuulajate tasemele ning kus toodete reklaamiga liiale ei minda aga selliseid ei ole palju. Näiteks viimane selline kogemus, kus oleksin tahtnud karjudes minema joosta oli samuti PSRIK poolt korraldatud teabepäev “Ehita targasti”. Rääkija andus terminoloogiale, ujutas kuulajad üle informatsiooniga ning ei suutnud vähemalt minu jaoks mõjuda seetõttu usutavalt. Aga see selleks.

Minu mõttest, mida me Raineriga edasi arendasime, koorus idee teha eraldi loengusari, kus tavalised inimesed tulevad rääkima oma kogemusi vana maja restaureerimisel. Ja vähemalt teoorias ei tohi olla tegemist mingi “edulugude” seeriaga! Positiivsest rääkides on palju olulisem anda edasi objektiivne pilt kõikidest muredest ja rõõmudest, mis vana hoone ostmise ja taastamisega kaasas käivad. Eesmärk ei olegi niivõrd midagi rabavalt uut õpetada, kuivõrd luua pisut teistmoodi keskkond kogemuste vahetamiseks.

Teine säärase loengusarja käegakatsutav pluss võiks seega seisneda restaureerimise ja/või renoveerimise kuvandi muutmises. Pean eelkõige silmas vanade majade aga miks mitte ka mööbli taaskasutamist ja nende taastamist esialgsel kujul. Et seda ei peetaks millekski kättesaamatuks või siis rikaste lõbuks. On muidugi tõsi, et vana taastamine, taaskasutamine, keskkonnasõbralike või looduslike materjalide kasutamine võib teinekord olla oluliselt kulukam aga see ei ole absoluutne reegel. 

Minu enda maja taastamine siin Nahkanuial ongi olnud nagu üks suur õppetund. On asju, mille üle olen uhke aga on palju sellist, mida ma enam nii ei teeks. Ja selliseid kogemusi tahaksi jagada ja ka vastu saada. Kes, kus, kuidas ja miks on just nii olukorra lahendanud? Mina ise vajan sedalaadi arutelu, kas ka teised, saab selgeks 18. aprillil!

Nii et jälgige reklaami! Valmistan teema kindlasti ette ja koos oma jutuga näitan ka pilte tehtust. Loodan, et tuleb tummine (sisutihe) üritus!

Leave a Reply