Krüger Tönnost ja teistest

Õhtu. Kodu. Soe söök.

Tänase päeva võib laias laastus jagada kaheks. Kördi puhastustööd ja kokkusaamine Endla Looduskaitsela Sõprade Seltsi juhatuse esimehe Allik Valdekuga. Valdek helistas mulle üleeile ja tundis huvi kokkusaamise vastu. Täna lõunal see toimus ja keerles suures osas kahe (jälle kahe) teema ümber: minu astumine seltsi liikmeks ja Koeru kandi ajalugu. Seltsi liikmeks astusin, näis mis sellest edasi saab. Nagu ma aru sain, vajab selts uusi, aktiivseid liikmeid, kes seltsi uuesti käima tõmbaksid või vähemalt uusi ideid ja värskust tooksid. Löön meelsasti kaasa.

Valdek on üks parimaid Koeru valla ajaloo tundjaid. Minu kätte jäi üks tema sulest ilmunud voldik, kus muu hulgas antakse üks võimalik seletus Nahkanuia küla nime päritolule. Tsiteerin: “Nahkanuia küla nimi võib olla päritud jahindusest. Nahkanuias võidi tegelda nahkade võtmise, parkimise ja müügiga. Viimast võib väita siit kandist kulgenud talitee tõttu.” Seda toetab ka fakt, et ühes allikas (mis jäi seekord tuvastamata) olla Nahkanuiat , kas otse või piirkonna kaudu, mainitud kui üht peamist loomaliha ja nahkadega varustajat. Vaatasime ka 1926 aasta adramaade revisioni. Seal on Preedi mõisa all, väga suure tõenäosusega Nahkanuia külas, mainitud Nachkur Hansu ja Schlachter Hinrich’u nimelist meest. Schlachter tähendab eesti keeles lihunik. Seega andestust sõbrad, ei vasta tõele lugu sellest nahksest nuiast, millega lapsi tehakse ja mille järgi omal ajal Nahkanuia mehed olevat kuulsad olnud. Kuigi … sama revisioni järgi on Nahkanuia küla 16 perega üks Koeru kihelkonna suurimaid!

Väljavõte V. Alliku koostatud voldikust Koeru kohta

Et ma saksa keelt ei oska, on mulle vägagi selge. Täna sain aru, et ka mu loogiline mõtlemine ja põhjalikkus ei ole tasemel ehk kohati puuduvad täiesti. Mainisin Valdekule oma esivanemate põlvnevust Nahkanuia külast, Kõrtsi talust. Neile kes veel ei tea niipalju, et vastavalt 1782 aasta hingerevisionile elas Nahkanuia külas 38 aastane Kortzi Tonno, oma naise Madli, poja Hansu ja tütre Ann’iga. Perenimede puudumisel kasutati tol ajal talu nime, mistõttu võib järeldada nende inimeste elukohana omaaegset kõrtsi ehk siis praegust Kõrsi (= Kõrtsi) talu. Seda hoonet, kus siis kõrts võis asuda enam ei ole, puuduvad igasugused jäljed selle asukohast. On ainult mäestus rahva suus liikuva jutuna. Kõrsi talu aga ongi minu oma! Ühesõnaga, kui ma kurtsin Valdekule, et 1726 aasta revision kõrtsmikku ei maini, osutas ta Krüger Tönno’le, kes maakeeli ongi Kõrtsmik Tõnu. Kindlasti ei ole tegemist ühe ja sama isikuga, sest vanusevahe seda ei võimalda. Aga heal juhul võib tegemist olla Kortzi Tonno isa või vanaisaga. Miks mina ei taibanud seda saksa keelest eesti keelde tõlkida?

Valdekult sain veel mõned kasulikud viited, mida tuleb nüüd otsima asuda. Teema muutub üha huvitavamaks ja kaasakiskuvamaks. Hiljuti lugesin Kalle Krooni raamatut “Kolme Lõvi ja Greifi all Põhjasõjas”, kus on räägitud eestlastest ja lätlastest rootsi armees 17. sajandi lõpul ja 18. sajandi alguses. Leheküljel 139 on mainitud “ratsaväelasena teeninud Maddis Hak Preedi mõisa Nahkanuia külast” ja näiteks leheküljel 387 mainitakse Väinjärve mõisast pärit maasõdurit Hava Matz. Tsitaat Tõnis Avarmaalt, kes on põline Rõhu küla elanik ja kirjutise “Ühe küla lugu – Nahkanuia” autor. “1939 a. Katastri – maaüksuste kartoteegi järgi oli Väinjärve valla Nahkanuia külas 15 peret (Preedi mõisa järgi), 1 pere – Vardja (Ervita mõisa järgi) ja 1 pere Haava karjamõis (Väinjärve mõisa järgi). Neist Vardja ja Haava asusid eraldi metsataludena muust külast paari kilomeetri kaugusel.” Haava talu asus Väinjärve mõisa maadel ja sealt see seos. Aga küla järgi oli ikka tegemist Nahkanuia külaga. Vähemalt nii saan ma täna sellest aru.

Lõpetuseks selline infokild, katken Valdeku voldikust: “Paljude sõdade, nälja ja katku tõttu polevat kirikukirjades siinmail 1615. a. olnud ÜHTEGI hinge.

13 kommentaari to “Krüger Tönnost ja teistest”

  1. Elve Bender Says:

    1610–1630 teenis Koeru kogudust (=koguduseliikmeid ehk hingi) Laurentius Erici Nylandus, kes siin ka suri. 1627.a. on Koerus aset leidnud piiskop Rudbeckiuse visitatsioon, mille protokollist saab lugeda, et Koeru kirikus jutlustati siis eesti keeles.(Vt.nt.Liivi Aarma “Põhja-Eesti kirikud, kogudused ja vaimulikud matriklid 1525-1885. Tallinn 2005.” ning “Põhja Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885.Tallinn 2007”; Hugo Richard Paucker “Ehstlands Geistlichkeit in geordneter Zeit- und Reihefolge. Reval 1849”.) Alates 1558.aastast on Koeru koguduse katkematu vaimulik teenimine dokumenteeritud.
    Millel põhineb väide inimtühjast Koeru kihelkonnast?

  2. marko Says:

    :) Väga hea küsimus! Kuna tegemist oli tsitaadiga, edastan küsimuse Valdekule. Küllap ta oskab ennast kaitsta.

  3. marko Says:

    Nii, uurisin põgusalt Valdeku käest, kust see info pärit ja kirjutasin üles katkendi raamatust, mille ühest lehest oli tal koopia. Seal öeldakse, et siis kui Sletter Koeru tuli 1661 “leidis ta kirikumõisa põllud täitsa söötis ja “suure metsa all” olevat”. Seal oli ka öeldud, et 1615 ei elanud Koeru kihelkonnas ühtegi inimest. Viide oli toodud teosele, mille nime püüdsin õigesti üles tähendada – “Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands” VII, 3, 4, lhk. 362.

    Kui mina oma märkmeid tegin, sai Allikute koer Santu täispöörded üles ja lõugas nagu pöörane. Mul oli Mati ka veel süles ja seetõttu ei suutnud ma korralikult midagi meelde jätta! Ma ei mäleta nüüd tagantjärgi sedagi, mille kohta see allikaviide täpselt käis. Kas esimese või teise väite kohta.

  4. Kalle Kroon Says:

    Tere,

    tore oli lugeda, et olete raamatu andmeid kasutanud! Kuna nimelt Väinjärve-Preedi-Vardja ja Haava on olnud mulle kallid noorpõlve rännumaad ja on siiani, siis valisingi mõistagi 1702.a. likvidatsioonimaterjalidest välja nimelt sellised mõisad ja külad, millistega mul on endal tihedam seos, ja püüdsin seda pakkuda ka teistele.
    Väike märkus – Haava Matz oli taluperemees, ta pidas sõdurit üleval, mitte ei olnud ise sõdur. Ta võidi aga ise sõduriks võtta, kui tema palgatud ja antud sõdur deserteerus ja teda üles ei leitud.

  5. Kalle Kroon Says:

    Nii, ma nüüd vaatasin veidi põhjalikumalt 1686-89.a. revisjoni matejale.EAA, F. 1-2-942.

    Rõhu karjamõis rajati 1686.a. (kaks aastat enne revisjoni, mis seal toimus 1688.a.-lk. 607p). See rajati Rõhu küla juurde.

    Nahkanuia nimelisest külast pole tõepoolest jälgegi ei Preedi, Väinjärve ega Aruküla ega Ervita mõisate revisjonides, mistõttu tuleb arvata, et sealsed talud võisid kuuluda kas Rõhu või Liustvere külade alla. Ma ei ole selle pilguga vaadanud veel Kapu ega Vahuküla mõisu- mõisamaad võisid olla vägagi tükeldatud ja teineteisest eemal ja võib esineda ootamatuid vastuseid.

    Kõrtsi kohta, mis võib-olla nende materjalide põhjal võiks olla Nahkanuia kõrts, võiks öelda järgmist:

    lk. 610a. on revisjonis kirjas: “Vahetult selle uue karjamõisa (Rõhu mõisa) ja Tartu talitee ääres asub üks kõrts, mille suurkambril on 3 vana akent, kivikildudest ahi, 1 laud ja 2 pinki, tasane savipõrand, ja kaks kambrit ilma põrandata ja akendeta.”

    lk. 610b: on revisjonis kirjas: “Veel on Tartu suvitee ääres üks vana kõrts suurkambri, kambrite ja eeskojaga, nii nagu eelmainitugi, selle pikkus on 12 ja laius 4 sülda, käive on 17 vaati õlut ja kõrtsmikul üks tünder külvi maad.”

    Nii et arvesse tuleb Rõhu piirkonnas tõepoolest kõrts, mis aga asus vastloodud Rõhu karjamõisa vahetus läheduses. Kus asus Rõhu karjamõis? Mellini 1796.a. kaardi peal on näha, et Preedi harujõel, kusagil poolel teel kui minna Rõhu ristist Karolinenthali truubi ja Preedi jõe suunas. Kas see nüüd võis olla Nahkanuia kõrts, on siiski küsitav. Tuleb täpsemalt uurida. Kõrtsid, nagu talud ja terved külad, võisid aja jooksul asukohta muuta, tekkida, kaduda.

    Nii on ka selles revisjonis terveid külasid ja külanimesid, mis tänapäeval täiesti tundmatud. Samas on külanimesid, mis on säilinud kaasajani. On aga veidi omapärane, et nii vana ja soliidse asustusega olnud piirkond nagu Nahkanuia, mille alal asub ajalooline kivikalmegi vanemast rauaajast 3-4 sajand, on revisjonis justkui kadunud. Või teise nimega. Sel juhul võib olla tegu peale Rõhu mõisastamist järgijäänud külaosaga, mis peale Põhjasõda sai nimeks Nahkanuia, kuid see võis eralduda ka Liustvere külast. Nii võib see olla, sest 1564.a. Järvamaa vakuraamatutes samuti Nahkanuia küla leida ei ole.

    Vana põlisasustuse ulatuse ja võimsuse kasuks selles piirkonnas räägib seegi, et revidentidele antud tunnistuses Ervita ja Väinjärve mõisa piiride kohta anti vastuseks, et piir jookseb sealt, kus asub “mäggi,” linnus- rootsi keeles “borg”, seega- muistne linnamägi (lk. 737)

    Huvitavaks läheb aga asi Väinjärve mõisa alla kuulunud Haava puhul. Selgub, et rootsi aja lõpul oli seal kõrts- seda ma ei teadnud, ja sealtkaudu kulges talitee, mille jälg on küll siiani alles, kulgedes Haavast edasi piki Preedi jõge. Lk. 726 on kirjas järmine: “Väikese Tartu talitee ääres on üks hästisäilinud kõrts, Hawa Körts-iks nimetatud (NB-Hawa körts- on eesti keelsena antud!), mis on sissevarisenud õlgkatusega, suurkambris 4 katkist akent, üks kivikildudest ahi, üks laud ja 3 pinki, raudhingedel uks, kaks tagakambrit, neist ühel 3 akent, mis on enamuses katkised, uks raudhingedega, teises kambris aknaid ei ole ja uks on hingedeta, rehe all on võlvitud suitsuahi ja kaks väravat, hoone pikkus on 36 ja laius 15 küünart.
    Sellel kõrtsil ei ole mingit edasisõiduteed, kui mitte arvestada talvel kasutatavat Tartu taliteed. Seetõttu ei müüda seal rohkem kui 13-14 vaati õlut aastas. kõrtsmikul on kasutada 1 tündri külvi ulatuses maad.”

    lk. 724p: on revisjonis kirjas: “Haava kõrtsi juures kulgeva väikese jõe (st. Preedi ehk Vardja jõe) ääres on heinamaa, mis osalt asub madalal maal ja annab aastas keskmiselt 40 koormat heina. Sellel heinamaal on oma piir kokkuühendatud palkidest, mis läheb sellest jõest, mis Ervita veskist (Vardja veski?) möödub, kuni Rumma allikani (Rummallikani – NB! tekstis originaalis eestikeelsena Rumma halikas!), mis on sealt edasi üks pikk allikavool (Haava oja)kuni Mõhkjõeni “(Põltsamaa, nüüd Vardja jõeks nimetatud jõeni Haava oja piirkonnas).

    See heinamaa on nii end. Haava talu ees kui piki jõge endiselt säilinud.

    lk. 605p – Preedi mõisas on kaks kogretiiki (Ruddammar) mis on asustamata, mõõtudega 25X8 sülda ja teine 13X9 sülda.

    Terv
    k

  6. Kalle Kroon Says:

    Veskid Koeru taga 1688.a

    Eesti Ajalooarhiiv, F. 1-2-942- Järvamaa 1686-1689.a. adramaade revisjon ja vakuraamat.

    lk. 725p-726 Väinjärve mõis 1688.a.

    Mõisast läänes asub üks uus tuuleveski, ühe paari kividega ja täisvarustusega, kasutatakse üksnes mõisa tarbeks, möldrit seal ei ole.

    lk. 609p-610p Preedi mõis

    1) Rõhu (Karolinenthali) veski. Vana jahuveski 2 paari kividega, valmis rattaga ja vesimajaga, õlgkatusega. Selle veski ja 1/4 adramaa eest maksab mölder Bertell 1 last puhast teravilja alalist maksu, mille eest ta on kohustatud veskit alal ja korras hoidma ning varustama vajaliku varustusega, kuid puitu ja muud vajalikku puumaterjali saab ta koos tööjõuga mõisalt. Et tegu oli tõepoolest selle veskiga, näitab lk. 614p, kus mölder Bertell on Rõhu küla nimekirjas.

    2)Vahuküla on väike heas korras jahuveski 1 paari kividega ja muu vajalikuga, mille eest mölder Matthias Hanck maksab alalist renti 8 tündrit teravilja, mille eest ta naudib vabadust kasutada 1/4 adramaa suurust maad, olles seejuures kohustatud veski korras hoidma ja varustama vahenditega.

    3)Punna-Veski, üks vana, siiski veel heas korras jahuveski
    1 paari kividega ja muu varustusega, mölder peab aastas 8 tündrit rukist maksma ja varustama veski kõige vajalikuga, nautides selle eest vabadust kasutada 1/4 adramaad.

    4) Veel asub kohe eelmainitu kõrval üks saeveski 8 sissesõiduga (saega) ja muu vajalikuga, mida kasutatakse vaid mõisa tarbeks.

    5) Samuti asub Preedi mõisas üks valmis stantsveski (haamerveski) mõisa vajadusteks.

    lk. 664p-665 Norra mõis

    Jõeküla veski
    Üks miil mõisast edasi (1 rootsi miil on 10 km) ühe
    allikavoolu (tekstis “Wijd en adra”- siit ka eesti keelde aadrilaskmine) (Võlingi jõe) juures, mis Põltsamaa jõkke voolab, asub üks heas korras veski õlgkatusega, ja 1 paari kividega, ja kõige juurdekuuluvaga. Suviti seisab see veski vaikselt, ja mölder maksab igaastaselt alalist maksu 8 tündrit rukist ja 8 tündrit otra, mille eest kasutab 5 toobi külvi suurust maad koos kohustusega veski eest hoolt kanda js varustada see kõige vajaliku varustusega. Veski pikkus on 12 küünart ja laius 9 küünart, uks on ilma raudhingedeta. Möldriks oli mölder Jörgen (lk. 668p).

    Oostriku
    1/4 miili mõisast asub tugedele toetuv (!) veski, möldril on pool adramaad maad ja ta maksab selle ja veski eest kokku 18 tündrit rukist 18 tündrit otra alalist maksu, samuti kõik muud vakuraamatukohustused, koos kohustusega veski korras hoida, nii kivide kui puidu osas. Oostriku veski möldriks oli Hans Sifferson (lk. 670p)

    panen siia ka paar näidet 17. saj, lõpu veskitest:

  7. marko Says:

    Nii. Leidsin üles raamatu, millel tugineb käesolevas postituses tsiteeritud Valdek Alliku väide inimtühjast Koeru kihelkonnast aastal 1615. Tegemist on 1930 aastal Rakveres trükitud raamatuga “Koeru koguduse minevik”, mille on kirjutanud ja välja andnud H.Ederberg, Koeru koguduse õpetaja.

    Lk. 11, II lõik. Tsiteerin: “Huvitav on teade kirikuraamatus, et kui praost Sletter Koeru tuli (aastal 1661), leidis ta kirikumõisa põllud täitsa söödis ja “suure metsa all” olevat. See teade on arusaadav, sest 1615. a. ei elanud Koeru kihelkonnas ühtegi inimest *) ja Sletter oli esimene õpetaja, kes pärast pikemat hävitusaega asus jälle Koerusse elama.”

    Allmärkus: “*) “Beiträge zur kunde Est-, Liv- und Kurlands”, VII, 3, 4, lk. 362.”

    See raamat on olemas Koeru Muuseumis.

  8. Kalle Kroon Says:

    See kõlab kuidagi väga õõnsalt. Soovitan viidatud raamatu põhjal välja otsida arhiivist otsene allikas-st. see kiri, milles kihelkonna inimtühjus kirjas on.

  9. Kalle Kroon Says:

    Täpsustused Koeru kihelkonna asustusele 1615.a.

    Ma lappasin läbi 1615.a. riigimaade vakuraamatud

    EAA, F. 1-2-938, lk. 29: “Wacke Book uthi Wittensteens Lähn…1615” ja lk. 30: “…ähr behallet under Cronan, dhär nagra bönder pa boor som i Wargonne star, förmäler bönderna nybesatta sig uthj dessa effter:n byor:

    ehk siis …need maad on riigile alal hoitud, seal elavad mõned talupojad, ja abiellumise teel uusasustavad neid järgmisi külasid:

    ….
    Vahu: 12 adramaad, 4 talupoega
    Aruküla: 4 adramaad, 1 talupoeg
    Ervita: 13 adramaad, 1 talupoeg.

    Aadlimaid pole siin arvesse võetud, kuid ka seal võis veel kuigivõrd elu olla.
    Kindlasti oli eestlaste rahvaarv vähenenud selleks ajaks drastiliselt, on räägitud isegi väljasuremisohust- Liivi sõda, 1600.a. katk, Poola-Rootsi sõda. Kuid päris tühi Koeru kihelkond 1615.a. siiski ei olnud. Pastori teade võis aga käia otseselt tema pastoraadimaade kohta.

    k

  10. marko Says:

    Aitäh olulise täpsustuse eest! Võtan selle raamatu leidmise üheks sihiks. Kui leian, siis vaatame, mis seal täpselt kirjas on.

  11. Katre Says:

    Kui on veel aastate jooksul huvi püsinud raamatu vastu siis mul on pakkuda.

  12. marko Says:

    Tere Katre, mis raamat ja mis hind?

  13. Katre Says:

    Koeru koguduse minevik 1930.a.

Leave a Reply