Nahkanuia vanadel kaartidel 2

Tahtsin minna välja, et mõned puud lõhkuda aga Maarja keelas selle ära. Pühapäeval alanud kõrvavalu on nüüdseks küll kadunud aga kõrv kohiseb endiselt ja kuulmisega on probleeme. :) Käin vatt kõrvas ja olen hirmul kui see peaks sealt välja kukkuma hetkel kui ma viibin mõnes avalikus kohas. Igatahes otsustasin siis “koduarestis” olles ühe kaardipõhise postituse teele saata.

Sain hiljuti Ajalooarhiivist kätte kolm tellitud kaarti. Kaartidega tellimisega on alati selline lugu, et kunagi ei tea, mis seal peal õieti olla võib, eriti kui tegemist on digiteerimata eksemplaridega. Seekord läks siiski täppi, sest mul õnnestus hankida üks väga põhjalik Rõhu karjamõisa valduste kaart ja teine Preedi mõisasüdamest. Viimane on siiski vaid detail, kuna kaart ise oli “liialt rabe (vana kalkapaber), et teda terviklikult pildistada saaks” ning see viidi konserveerimisse.

Kõigepealt siis Rõhu mõisa kohta ehk Charte des Gutes Röhho, arhiivitähisega EAA-854-4-537. Oma selguselt jääb see alla Preedi mõisa valdusi kujutavale kaardile EAA-3724-4-457, originaalnimega Plan von dem Gut Wredensitz, mit dem Hoflage Sandhof und Gesinde Lutso, mis on väidetavalt valminud 19. saj. teises pooles. Samas on sellelt võimalik välja lugeda asju mida ma teistelt kaartidelt pole tänaseni avastanud kuid mille olemasolus kahtlust pole. Näiteks:

– on sellel kaardil nimetatud Nahkanuia kõrts “Krug”. On küll olnud kaarte, kus kõrts on märgitud tingmärgiga, mis tegelikult teeb sama välja aga ikkagi on sõnaline äramärkimine kuidagi usaldusväärsem. Lisaks paigutub kõrts just sinna kust teda võiks tahta otsida ja on kindlaks tõestusega, et kõrts oli Rõhu poolt tulles esimene küla majapidamine kui nii võib öelda.

Kaardil on veel näha Abrami talu (kõrtsist järgmine ülaltvaadates vasakul pool teed), Kördi (paremal), Karjamardi (jälle vasakul) ja Altsauna (kurvi kohal). Kördi taha põllule jääb ka kaks majapidamist, millest tagumine võiks olla hilisemate Sarapiku ja Paju talude asukohas.

– on nimetatud kaardil ka ainsana senileituist nimetatud talitee ehk “Winter weg”. Mellini atlasel oli see teena küll tähistatud aga mingit nime sellele triibule antud ei olnud. Nüüd on siis ka kaarditõend kunagi Nahkanuiat läbinud talitee kohta.

Mingil huvitaval moel puudub sellel küllaltki detailsel kaardil Haava talukohal igasugune märk sealsest elust. Vaatasin oma olemasolevat kaardikogu ja seal on Haava kõrtsina märgitud ainult Mellini 18. sajandi lõpust pärit kaardile. Ülejäänud asustusele viitavad kaardid jäävad juba 20. sajandisse. Miks ei ole Haavat märgitud vahepealsetel kaartidel. 1686-89 aasta revisionist võis tuletada, et kõrts oli juba tollal kehvas seisus, eriti arvestades selle “sisselangenud õlgaktust” aga küsimus jääb õhku rippuma siiski.

Teisel kaardil, millest ma kaardi halva säilivuse tõttu vaid ühe foto sain, on kujutatud Preedi mõisasüda Tegemist on kaardiga aastast ca 1900 nimega Plan von dem Fluss Pahlen in den Gütern Erwita und Wredensitz (EAA-2059-1-1683). Ma panen selle siia üles kuigi ma ei ole seda võrrelnud sarnase kaardiga, milleks on juba eespool mainitud EAA-3724-4-457, originaalnimega Plan von dem Gut Wredensitz, mit dem Hoflage Sandhof und Gesinde Lutso. Tarvis oleks nüüd need kaks kaarti üksteise peale tõsta ja vaadata kas ning millised on erinevused või kas neid üldse esineb.

Tegelikult oli ka kolmas kaart, millest ma lootsin täiendust oma postitusele “Nahkanuia vanadel kaartidel“. Seal olen ära toonud fragmendid vanematest kaartidest, kus Nahkanuia on külana peale märgitud. Kõnealune kaart on pärit meie Rahvusarhiivist, kannab tähist EAA-46-2-213 ning nime Plan von dem Kreis Jerwen ehk siis Järva kreisi plaan. Kaardi koostamise ajaks on märgitud 19. sajandi I pool.

Naljakas selle kaardi juures on see, et muidu nii detailselt Järvamaad kujutaval kunstiteosel pole seal kus asuvad Preedi ja Rõhu mõisad, märgitud absoluutselt mitte midagi! On Liusvere, on Väinjärve. Aga puuduvad ka Ervita mõis ja ilmselt kartograafile kahe silma vahele jäänud nii Väinjärv kui ka Rõhu umbjärv. Ei tea, mis võis olla selle põhjus?

2 kommentaari to “Nahkanuia vanadel kaartidel 2”

  1. Kalle Kroon Says:

    Need kaardid on äärmiselt huvitavad ja vajalikud- ma vaatan praegu just jõgede seisukohast ja ilmneb et 1950-tel tehtud süvendus Preedi mõisas ei ole niivõrd omaette süvendus, vaid jõgi lasti ju kraavi mida eelnevalt laiendati- ja kalatiigid jäid konnatiikideks, tänaseni näha.

    Need peaksid siis olema need rootsiaegsed kogretiigid. Nende ümber põimis rahvas hiljem legende, et Oostriku forellid olla alguse saanud Preedi mõisa tiikidest tünnis kohale viidud kaladest- mis pole ju kindlasti mitte õige, forell on Oostrikus elanud juba palju varem, looduslikult, jne.

    Teine asi- näib, et jõgi oli sillast ülesvoolu nagu paisutatud.

    Need on vajalikud kaardid mu enda ja co, idé fixe seisukohast jõgi vanasse sängi lasta- praegu ta ju ei ole eriti väärtuslik elupaik sealt sillast ülespoole.

  2. Kalle Kroon Says:

    Ja need sisselangenud katused 1688.a. revisjonis- nii on nad tõesti revisjonis kirjas-

    ma võtaks lähenemist allikakriitiliselt- ees oli revisjon renditulu võtmise eesmärgil riigile ja on ju selge, et mida viletsamaks ja väetimaks end näidati, seda madalamaks oli renti võimalik ajada.

    Asi nüüd ühte mätaskatust parandada ei ole, arvan ma…)

Leave a Reply