Nahkanuia vanadel kaartidel

Hetkel teadaolevalt on Nahkanuia küla esmakordselt mainitud 1712 aasta inkvisitsiooniraamatus. Et selle nimega küla ajalugu kaugemale ei ulatu tundub väga tõenäolisena Rõhu karjamõisa rajamise tõttu aastal 1686, mis omakorda lõpetab Rõhu küla olemasolu1 20. sajandi esimese pooleni ning loob eeldused uue küla tekkeks. Minu teooria järgi paigutati karjamõisa rajamisega selle alale jäänud talupojad teistesse küladesse või rajati nende baasil uus küla. Nahkanuia paikneb praegugi suurema metsalaama servas, mistõttu tundub tõenäoline kohalt äraaetud talupoegadele uute maatükkide väljajagamine seni põllupidamiseks sobimatus piirkonnas.

1688 Järvamaa adramaarevisjoni ja 1712 aasta inkvisitsiooniraamatu koostamise vahele jääb ligikaudu 25 (rasket) aastat. Seetõttu pole võimalik kindlaks teha, mis sai neist viiest peremehest, kes 1688 aastal Rõhul elasid. On fakt, et 1712 aasta inkvisitsiooniraamatus on Nahkanuia külas ainult üks peremees, Tammekanne Tönno, ja Rõhu küla sestpeale enam ei mainita.

Huvitavat uurimismaterjali küla ajaloo uurimisel pakuvad kaardid. Kahjuks on Nahkanuia piisavalt väike, et olla mainitud suurtel, Eestit kujutavatel kaartidel. Samas pole detailsete kaartidega eriti priisata. Minul on hetkel vanimaks Nahkanuiat nimetamisväärseks pidanud kaardiks kartograaf Salomon Severin Dobermann poolt 1792 koostatud Charte von den gemessenen Post und Heerstrasen. Kaardil paiknevad küll selles ajaveebis tuntud kohad nagu Rõhu mõis, Preedi (Sitz), Ervita mõis ja Liusvere (Lustfer) tänapäeva asukohade suhtes kaootiliselt ja igasuguseid mõõtkavu eirates aga olemas nad on. Nahkanuia on kaardimeistri poolt asetatud otse Preedi jõe äärde.

Järgmine kaart peaks pärinema aastast 1798 ning selle koostaja on Ludwig August Mellin. Jätan aastaarvu suhtes endale võimaluse taganeda, sest kaardil puudub Ajalooarhiivi registrinumber ja mujalt ei oska ma selle kaardi daatumeid otsida. Muidu on tegemist ühe kaardiga kaardikomplektist Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provintz Oesel. Das Ganze aus einer Generallkarte und vierzehn Kreiskarten.

Sellel kaardil on märgitud lisaks mõisatele ka vesiveskid ja kõrtsid. Veskitest on olemas nii Vardja veski kui ka kaks (!) veskit Preedi jõel, Rõhu külje all. 1688 adramaarevision märgib ära ainult ühe veski (Karolinenthali), mis peaks olema kaardil nn. Preedi poolne. Seda, et jõgi on hargneb kaheks ja siis jälle kokku, ei tea ma üldse. Seetõttu võib vasakpoolse haru näol olla tegemist kraaviga ja veski paikneda otse Rõhu karjamõisa läheduses.

Kõrtsidest on märgitud Haava ja Puna (!) kõrts. Kui eeldada, et Rõhu mõisa ja Liusvere küla ühendav tee kulges ka tollal sirgjoones nagu tänapäeval, peab tegemist olema Nahkanuial asunud kõrtsiga! Kust see nimi “Puna” ja millest see nimi, jääb tuleviku uurimisteemaks. Kaardi usaldatavus on igatahes suure küsimärgi all, sest näiteks Preedi suubub Põltsamaa jõkke enne selle hargnemist kaheks Nava all. Haava paikneb õigesti küll Vardja suhtes aga mitte Nahkanuialt Endlasse mineva tee suhtes, mille ääres peaks seal asunud kõrts paiknema.

1809 aasta kaart (Charte von Jerwischen Kreis) üllatab jälle. Sellel on Rõhu paigutatud lausa Väinjärvest põhja poole ning tegelikult on paigast kõik muugi. Nahkanuia on lausa Preedi ja Põltsamaa jõe vahel! Preedi jõele märgitud veskeid ei julge mitte arvatagi. Kas äkki võib Nahkanuiast läänes asuv veski olla Vardja ja selles põhjas asuv veski Karolinenthali!?

Jättes miinuspoole kõrvale, tuleb tundmatut kartograafi tänada Nahkanuia mainimise eest. Siiski, peale rabava ebatäpsuse ja hea visuaalse teostuse see kaart midagi põrutavat ei paku.

Hüpe aastasse 1871, kust vaatamata suurele mõõtkavale leiame eest küllaltki detailse kaardi. Selle kartograaf on J.H. Schmidt ametikohaga Estländischem Gouv. Revisor ja kaart kannab saksa keeles nime Karte von Ehstland mit den Kreis-, Polizeidistrict- und Gutz-Grenzen so wie den Plänen der Städte. On Rõhu, Vardja, Preedi. Kõik õiges kohas. Ka siin kaardil on kõrts paigutatud muust külast eraldi, pisut ettepoole, sarnaselt 1798 aasta kaardile, valminud umbes 100 aastat varem. Nahkanuial on eraldi ära märgitud ka hilisem Altsauna talukoht.

Ka sellel kaardil joonistab jõgi maastikul kentsaka aasa, mida tänapäeval enam pole või on see tähistatud kraavina. Märgitud pole millegipärast Haava talukohta. Põhjuseks ehk Haava tähtsuse kadumine kõrtsi ja puhkepaigana taliteel.

Mulle tundub, et järgmisel, 1901 aasta Karte des Estländischen Gouvernement on alusena kasutatud 1871 aasta kaarti. Lisandnud paar moonakamaja ja Vardja juurde on lisatud Haava talukoha nimi aga muu on jäänud samaks. Talitee lõpeb nagu eelmiselgi kaardil hoopis Vardjal ja võib tähendada, et see polnud enam aktiivses, igapäevases kasutuses. Samas on endiselt olemas Nahkanuia kõrts. Enam ei lähe kaua aega Rõhu asundusküla loomiseni pärast Vabadussõda, hetkel on see piirkond kaardi järgi hoonestamata.

Kaardiralli lõpetuseks võib ehk tõdeda, et praegune materjal ei lükka ümber Nahkanuia küla rajamist 17. sajandi lõpus pärast Rõhu karjamõisa rajamist. :) Samas ei toeta seda ka. Informtiivsuse mõttes on oluline 18. sajandi viimastel aastatel koostatud Mellini kaart, sest seal on näidatud nii Nahkanuia, Haava kui ka Vardja. Hiljem loksuvad paika ka nende asukohad. Mellini kaart on ka ainus, mis visuaalselt tõestab kunagise Tartu talitee olemasolu. Teistel pole sellest teest jälgegi. Mul on olemas ka üks 19. sajandi teisest poolest pärit kaart Järvamaad läbinud postiteest aga kahjuks lõpeb see ära Väinjärvega. Ja vaevalt, et Nahkanuiat läbinud postitee seal äramärkimist väärinuks, sest kasutatav oli see ju ainult taliteena talviti.

Igatahes aitas see postitus pisut korrastada nii minu mõtteid kui kaartide andmebaasi ning saada ülevaade kõigest sellest, mis aegade jooksul on arhiividest kogutud. Kaarte on veel aga need jäävad Nahkanuia kujutamisel pisut üldiseks ja kipuvad seda küla üldse vältima. Uurimine kestab, kas õnnestub arhiividest välja koukida mõni veel vanem kaart?

  1. Rõhu küla on mainitud juba 1564 aasta Järvamaa vakuraamatus []

5 kommentaari to “Nahkanuia vanadel kaartidel”

  1. Juhan Says:

    Üldiselt saabus täpsus kaartidele alates trigonomeetrilise meetodi kasutuselevõtust, ehk siis varasematest ei saa mingit täpsust nõuda…

  2. Kalle Kroon Says:

    Kas see nüüd ikka mitte 1712.a. inkvisitsioon ei olnud, mitte 1721? tol aastal ei toimunud ju mingit revisjoni.

  3. Kalle Kroon Says:

    Esimesi triangemõõtmisi tehti Ptantsusmaal 1670.a. nn. Cassini-kaaridil- “Kartor, fem seklets svensk kartografi. “Stockholm, 1991.

  4. marko Says:

    On muidugi 1712! Minu viga ja praeguseks parandatud.

    Vanadelt kartograafidelt oleks vähimana oodanud seda, et nad küla õigele poole jõge panevad. :)

  5. Kalle Kroon Says:

    Sellel nn politseikaardi peal, nagu ka Mellini kaardilt näha, tuleb arvesse võtta et Karolinenthali-Rõhu piirkonnas oli Vardja jõgi kahes harus! Sellest ka see veider kaar. Tänaseks on läänepoolne haru kraaviks kuivendatud.

Leave a Reply