Võitlus muttidega

Täna õnnestus mul kätte saada ja hukata mutt, kes on ilmselt süüdlane aias eelmise aasta sügisest selle aasta kevadeni toimunud kaevetöödes. Grillisime väljas vorste kui abikaasa mulle maad mööda sibavat loomakest näitas.

Meil ei olnud muttidega probleeme kuni eelmise aasta sügiseni. Siis nad ilmusid äkitselt ning tuhnisid üles majataguse muruplatsi, unustamata sealjuures vundamendialust, noorte õunapuude juurestikku ning üle tee oleva väikese vastistutatud puuviljaaia. Kiirelt kerkisid tohutud kuhjad ja käigustik, mida korrapäraselt lahti hoiti ning isegi laiendati. Vahepeal tundus, et ühest mutist sain lahti, kuna ta oma rännakutes oli sattunud teisele poole savise täitega kanalisatsioonikraavi. Aed jäi puutumata ja ma arvasin, et tagasitee läbi kive täis pinnase oli tundliku ninaga mutile vastuvõetamatu. Täna ta siiski tuli, olles valinud kõige kiirema aga ka kõige ohtlikuma tee. See jäi talle viimaseks.

Kui see mutisaaga Nippil algas, uurisin internetist pisut võimalusi loomast lahti saamiseks ja avastasin, et 100% vastumürki ei ole. Ei aitavat ka muttide kinnipüüdmine, sest sellisel avatud maastikul kus meie maja asub, tuleks tühjaksjäänud territooriumile kohe uus elanik. Muu hulgas tegin enda jaoks paar huvitavat tähelepanekut: 1) see mutt kes meil maja taga muruplatsil elutses ja täna oma otsa leidis, ei kaevanud oma käike meie nn. vanas aias, kus muld on aastakümnete jooksul kõvaks tallutud ja 2) mutid asustasid meie viljapuuaia pärast seda kui seal sai kõrge rohi pealt ära niidetud. Kui esimese avastuse puhul on selge, et kohev muld on mutile ideaalseks elukeskkonnaks, siis teisel juhul ei oska ma midagi arvata. Kas võib olla, et mutid ei armasta muu hulgas ka kõrget rohtu?

Olukorra lahendamiseks otsustasin hankida paar mutipeletajat, sest nende väikeste ja tublide loomade hukkamine ei ole mulle põhimõtteliselt vastuvõetav. Tegelikult ei häiri mullahunnikud aias mind sedavõrd kui auklikuks kaevatud vundamendisoojustus (penoplast) ja ülestuhnitud viljapuudealune. Kindlasti aitab ka peatselt niitmisel tekkiv müra!

One Response to “Võitlus muttidega”

  1. Karinee Says:

    See ei ole kindlasti viimane mutt, neid on veel… ja palju

Leave a Reply