Veetorud veetud

Täna sai siis astutud järjekordne samm Nahkanuia ainsa elamiskõlbliku maja viimisel normaalse keskklassi tasemele. Kõikidele juba olemasolevatele mugavustele lisandus korralik veevärk.

Siiani toimis “veevärk” poolikult. Kaev oli, vesi oli toodud toa alla sansõlme ning viidud sealt ka sauna juurde. Sauna juurest kraanist toimus suvel kastmisvee võtmine ja mis seal salata, ka tuppa joogivee toomine. Vetsupoti suutsin ise ära ühendada aga rohkemaks pealehakkamist ei jätkunud. Selline poolik lahendus tõi endaga kaasa ka väiksemaid ajutisi probleeme nagu veetorude külmumine aga sellest sain üle.

Maarjagi käis mulle koos kogu perekonna naisi kaasates juba pikemat aega peale, et pesumasinat on vaja. Masin on olemas, tarvis ainult ära ühendada. Eks tal oli õigus ka, sest kaua võib pesukottidega vanemaid vaevata? Põiklesin mis ma põiklesin, pidin asja käsile võtma. Lisapõhjuseks olid ka möödunud nädalate pakaselised ilmad, mis tegid vee kättesaamise mullegi aeganõudvaks.

Nii saigi kutsutud Meelis lahendusi pakkuma. Meelis Metso on minu perele teinud teisigi töid nagu ma juba ühes eelnevas postituses kirjutasin. Alati oleme rahule jäänud. Minu ema ütles hästi pärast seda kui Meelis tema tööruumides remondi oli teinud, et see mees ei ütle ühegi asja kohta “ei saa” vaid leiab alati lahenduse kuidas saab.

Töö enda kohta ei oska ma midagi eriti öelda. Kiskusime lahti sansõlme ja vetsuruumi põranda. Meelis ühendas ja toimetas, mina olin rohkem abimees. Kaks korda tuli käia Koerus, et muretseda neid vidinaid, mis millegipärast esimesel poeskäigul olid kahe silma vahele jäänud ja nii ta läks.

Toruna kasutasin valget plastikuga kaetud alumiiniumtoru (ma ei tea selle täpset nime – alupleks!?), mida sai spetsiaalsete ühenduste ja tangidega abil lihtsalt ühendada. Ma ei kavatse seda valget toru praegusel kujul seinale jätta, nii et pole tarvis muretseda kuidas see mu vana palkmaja miljöö ära rikub. :)

Aega kulus meil kõige sellega mitu tundi. Alustasime pisut enne kella kümmet ja lõpetasime kolme paiku, seega umbes 5 tundi. Tulemuseks on esimese korruse täielik segistivalmidus, boilerivalmimdus ja teise korruse ühendamisvalmidus. Vett saan praegu toast, kraanist mille me nimme selle jaoks paigaldasime ja kui boileri ka veel suudaks hankida, oleks soe kraanivesi samahästi kui olemas.

Praegu töötab vannitoas pesumasin ja tunne läheb üha kodusemaks.

Maarja oli lastega Paides ja saabus alles pärast torutööde lõpetamist kella viie paiku. Mati jäi Paidesse vanaema juurde. Praegu oleme siis kolmekesi ja kui ma selle postitusega ühele poole saan, läheb naise ja tütre manu. Tüdruk on pisut rahutu.

2 kommentaari to “Veetorud veetud”

  1. marko Says:

    Kohtusin täna Koeru Ehitustarvete kaupluses juhuslikult oma ajaveebi lugejatega, kelleks nagu selgus, olid kaupluse töötajad. Muu hulgas öeldi mulle ka lahkelt selle toru õige nimetus, mida mina ülaltoodud postituses nimetada ei teadnud – ALPEX. :)

  2. Rainer Says:

    Sellised asjad võivad olla mõnusad kogeda, kindla peale on su veebil hulga rohkem aktiivseid ja heatahtlikke lugejaid, kui kommentaariumist järeldada võiks (kuigi ka see on päris aktiivne) :)

Leave a Reply