Nahkanuia-Weissenstein ühismatk

Lasin Weissensteini mehel ennast ära rääkida ühele lühemale matkale mööda Paidet ümbritsevaid vanu taliteid. Tegemist oli projektiga, mida ta ise kirjeldab Weissenstini ajaveebis nime all Vana Tallinna maantee.

Ma täiendan käesolevat postitust pisut hiljem matka marsruudiga, mille minu GPS seade täies ulatuses salvestas. Hetkel ma lihtsalt ei viitsi hakata nende juhtmete ja programmidega jagama. Nägin niigi “vaeva”, et tugitoolist kamina kõrval püsti tõusta ja tuua käeulatusse kõik vajalik fotode kättesaamiseks arvutist. :)

Kui ma nüüd tagantjärgi Raineri postituse koos põhimõttelise marsruudi ja eesmärgi kirjeldusega läbi loen, ei saa ma hästi aru, miks oli meil vaja teekonda alustada Paide Vallimäe kirdebastionilt ehk kunagise Püssirohutorni kohalt ja liikuda üle jõe Mäo suunas. Samas olen ma kindel, et sellest sai räägitud ja ma lihtsalt ei süvenenud, lootuses, et ometigi kord on keegi, kes rada minust paremini teab.

Muidugi iseloomustab igat Raineri planeeritud matka katkematu üllatuste jada. Sügavad magistraalkraavid, läbimatu pokumaastik, teedeta põllud, sildadeta jõed ja paks rägastik. Ise ta on kõige selle juures läbinisti optimistlik ja maalib matkakaaslaste silmade ette pilte laiadest sihtidest metsas, mida mööda jalutamine on lapsemäng ning kopratammidest, mida kasutades võiks kasvõi autoga üle jõe sõita. Ja kui siis kord jõe ääres ollakse, ronib tema orava kombel kaht imepeenikest kaselatti mööda teisele kaldale ja jätab minu ülejäänud matkasellidega toekamat purret otsima. Just nii ma täna pooles sääres jõkke prantsatasingi.

Kui veidi tõsisemas toonis jätkata, tuleb tunnistada, et vaevalt leidub Eestimaa pinnal kedagi teist, kes Rainerist paremini tunneks vana Paidet ja selle ajalugu. Nimed, aastaarvud, teed, ehitised – see mees teab kõike. Küsige ainult aga siis varuge aega kuulamiseks. Need 5 tundi, mis me täna koos matkasime, olid minu jaoks küll (tegelikult ootuspäraselt) äärmiselt harivad. Soovitan ka Paide Linnavalitsusel Raineri juhitud Ühendus Weissensteini Paide vanalinna küsimustes pisut rohkem ja hoolikamalt kuulata, ehk jääb nii mõni arutu otsus jälle tegemata.

Meiega kaasas oli Eesti mõisate uurija ja Eesti mõisaportaali autor Valdo Praust kaaslasega. Kahe suurmehe seltsis tundsin ennast tõelise poisikesena, oskamata midagi tarka nende jutu vahele kosta peale lollide naljade, millest vist Rainer üksi aru sai, seda tänu minu aastatepikkusele tundmisele. Valdole jätsin ma küll ilmselt napaka mulje. Hea, et mul see teekonda salvestav GPS seade oli, muidu oleksin olnud päris tarbetu.

Tegelikult kuluvad sellised käigud ära, sest nii saab õppida hindama ja hoopis teise nurga alt nägema pealtnäha igavaid ja igapäevaseid asju. Olles enne Nahkanuiale tulekut põline paidekas, polnud mul sellegipoolest aimu, et Präämas oli kõrts ja selle kõrtsi juurest tuli talitee otse Paide linna südamesse. Et kino Aurora, mida kunagi sai lugematu arv kordi filmide vaatamise eesmärgil väisata, on ehitatud vana kõrtsi kohale. Et talitee jookseb mööda minu kunagistest kodudest Kure ja Soo tänaval. Et see tuli läbi “piimaka” taguse metsa. Jne, jne. Kõlab küll leierdatult aga minu jaoks muutus Paide jälle hulga huvitavamaks. Kõnnid mööda tänavaid ja vaatad hooneid enda ümber hoopis uue pilguga.

Nii et aitäh Rainerile mind koos GPS seadmega sellele matkale rentimast ning ma loodan, et ta andestab selle teatud kerge naljatleva alatooni, mis sellel postitusel on (vist põhjustatud viimaste päevade liiga suurest füüsilisest koormusest). Temast rohkem muretsen ma muidugi lugejate pärast aga pean ka neid samas piisavalt nutikateks, et mitte iga sõna selles postituses sõna-sõnalt võtta. Mina nimetan seda sõbralikuks aasimiseks ja loodan, et keegi seda mulle pahaks ei pane!


Kell on 00:55, kuupäev 05.01.2009. Nagu lubasin, lisan siia meie tänase matka marsruudi kaardi ja lisaks teatan, et läbisime 5 tunni ja 11 minutiga 13,7 kilomeetrit. Suuremat kaarti saad vaadata pildile klikkides.

Ahjaa, Raineri usutavat versiooni toimunust võite lugeda Weissensteini ajaveebist. :)

14 kommentaari to “Nahkanuia-Weissenstein ühismatk”

  1. Rainer Says:

    Aa et kukkusid vette. Ma ehitasin teile muide silda sel ajal, täiesti kandvale jääle pealegi :) Aga noh, teile meeldis muidugi kusagil kaugel võsas sel ajal tuulata.
    Igatahes näib, et mul polegi suurt midagi matkast enam kirjutada jäänud. Ja kardetavasti minuga enam keegi matkale ei tule ka :P
    Tegelikult mind üllatas, et keskajal kasutusel olnud vana Paide-Tallinna maantee on siiani metsas täitsa hästi adutav, ses sihis ei leia nii suuri puid kui kõrval.
    Muide, teisest otsast alustasime põhjusel, et ma ei olnud alguses nii kindel, et suudame Paidest alustades lõpetada Prääma vanas kõrtsikohas, kindlam näis see enne teiselt poolt tulles üles otsida.
    Aga saapad oli ägedad. Pole vist kunagi nii heade käimadega matkanudki. Sellelt mehelt võib kraami vist kinnisilmi edaspidiga osta. Teate küll kellelt.

  2. monika Says:

    Jube huvitav :) Nagu aru saan, läks sama talitee ka meie küladest läbi, vähemalt kirjutatakse Maa-ameti pärandkultuuri rakenduses: “Talitee pööras Tartu maanteelt ära Kolus, kulgedes läbi Kirivalla, Siuge, Vaopere, Kadja ja Väätsa Paidesse, lühendades teed mitmekümne kilomeetri võrra” ja vaata minu lakoonilist postitust: http://kylaelu.blogspot.com/2008/09/maa-ameti-kaardiserverist-leiab-pnevat.html

    Leidsin ka Valdo postituse ühes foorumis samal teemal, mis kirjeldab tee marsruuti pisut erinevalt: “Teiseks – Triigi mõisa on läbinud tõenäoliselt üks Tallinn-Tartu talitee sihte. Maantee praegune siht üle Ardu, Nõmme, Mustla ja Puiatu kinnistus ju alles 17. sajandi teisel poolel postmaanteede sillutustööde tegemise käigus. Tuntuim Tallinn-tartu talitee kulges keskajal aga Tallinnast üle Kurna, Nabala ja Tuhala Kanavere peale; sealt üle Alansi, ja Vana-Harmi Triigi peale ning edasi soode vahelt üle Nutu, Kadja ja Aela ja Maalemäe Nehatu karjamõisa suunas. Sealt edasi üle Venevere, Puramäe ja Röa Paidesse mööda Prääma tee sihti. Tee algusosa oli tõenäoliselt läbitav aasta ringi (ja on ka praegu sõidetav), lõpuosa oli aga talitee. Ma olen ise muide enamiku sellest trassist läbi käinud.” http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=3192

  3. marko Says:

    Pean Rainerile tegema ettepaneku kogu see vana talitee trass läbi käia. Selle võiks kevade või siis suve poole ette võtta. Teema muutub minulegi põnevaks. Kahju ainult, et minu Nahkanuia talitee osa sellest taliteest pole. Või on?

  4. Rainer Says:

    Jah, olen seda kylaelu blogi juba korduvalt huviga uurinud. Väga asjalik paik, tänud tegijatele!
    Kuid, ausalt öeldes ei oska mina vana maantee osas kaugemalt kaasa rääkida, kui Paidest Röani. Üsna teadlikult ei olegi ma rohkem ette võtnud, kui Paide linn ja sellega vahetult piirnev. Ei jaksakski rohkem. Aga võttes aluseks Tõnu Raidi “Eesti teedevõrgu kujunemine” käisin (tegelikult sõitsin) kunagi läbi tee just sellises sihis: Paide-Väätsa-Piiumetsa-Vahastu-Kuimetsa. Minu küsimusele, kust hr Raid taolise teabe sai, vastas ta salapäraselt: “see lihtsalt on nii” :)
    Nii et minust see asi sama salapäraseks jääbki. Küla- ja blogielu aga aktiveerub tundidega, nii et usutavasti ei lähe kaua, kuni keegi meile kõik puust ja punaseks teeb :)

  5. Kalle Kroon Says:

    Jah, see on rootsiaegsel kaardil selgelt kirjas- Talitee Tallinnst.

  6. Valdo Praust Says:

    Mis puudutab Paide-Tallinna taliteed, siis minul on selle trass enam-vähem selge alates Paidest kuni Maalemäe (Malema) talukohani või äärmisel juhul Aela küla alguseni. Sealt edasi on asi segane, kuigi ma pole ka seda väga süstemaatiliselt uurinud.

    Minuni pooljuhuslikult jõudnud infokilluketest võin teha veidi ennatliku oletuse, et Aelalt Tallinna poole oli mitu alternatiivset teetrassi, seda vähemalt eri aegadel. Vähemalt üks neist on vast läbinud Kadja küla. Ja vähemalt üks neist (tõenäoliselt see, mis Kadjat ei puudutanud), on vast kulgenud Triigi ja Uue-Harmi mõisate ja Kanavere küla kaudu.

    Kui veidi vaba aega saan, võin veidi uurida ja siis konkreetsemalt rääkida. Niisama tühja ei taha lahmida ja hüpoteese faktidena välja paisata – nagunii olen oma mõisaveebi ja mõisaraamatutesse sisselipsanud juhuslike vigade tõttu vastu näppe saanud…

    Muide – taliteid oli kuni 20. sajandini väga palju ja enamik neist muide kohalikud. Neid tuleb osata Paide-Tallinna trassist eristada :)

  7. marko Says:

    Aitäh Valdo asjaliku kommentaari eest! Jään ootama uusi täpsustusi! :) Kas Sa oskad viidata mõnele asjalikule teosele, mida uurides võiks saada parema ülevaate talideedest Eestis?

  8. Monika Says:

    Juhani juhatusel käisin täna Tallinna linnaarhiivis vaatamas Alansi küla kaarti, mis osutus üüratu suureks ja detailseks kaardiks :) Aasta oli midagi 1850 kanti ja seal oli see talitee täiesti ära märgitud, trass tähistatud ja kiri juures, midagi sellist: Der Winterweg von Reval nach Weissenstein. Tegu siis selle teega, mis Kirivalla külast läks alla Siuge, Vaopere, Kadja peale ja mis on Maa-ameti pärandkultuuri rakenduses ka osalt kaardile kantud. Vaopere-Kadja vahel ongi Tallinn-Paide nime all, natuke põhja poole liikudes on see kaardil Siuge-Kirivalla talitee nime all.

  9. Monika Says:

    Kust saada ülevaadet taliteedest on ka mul küsimus. Ehk tasuks alustada maanteemuuseumist! 7.veebruaril on seal tulemas pärandkultuuri päev: http://muuseum.mnt.ee/?D=209

  10. Juhan Says:

    Kirjutasin 10 tundi peale Valdot umbes samasisulise kommentaari taliteede kohta, keeruline, kui kahes kohas sama asja tuleb kommenteerida:

    http://weissenstein.blogspot.com/2009/01/matk.html#comments

  11. marko Says:

    Seda Paide-Tallinn talitee teemat on vist tõepoolest otstarbekam kommenteerida Weissensteini ajaveebis. See on rohkem Raineri pärusmaa.

    Monika pakutud pärandkultuuri päevale registreerin ennast ära. Eks näe kas see läheb asja ette või mitte! Keegi ühineb?

  12. Rainer Says:

    Ma siiski pakun, et weissensteinis saaks arutada vast ainult Paidest Präämani kulgevat 1 km osa teest. Enamas ma lihtsalt ei oska kaasa rääkida. Aga loen muidugi huviga :)

  13. marko Says:

    Seda ma mõtlesingi kui ütlesin Paide-Tallinn. Prääma jääb ju sinna vahele.

  14. Valdo Praust Says:

    Ma kardan, et üldist taliteede allikat, kus kõik oluline oleks kandikul ette toodud, ei ole olemas. Maanteemuuseumil on reeglina olemas vaid aastaringisete teede trassid, taliteede kohta on seal teave ülinapp. Ka teede ajaloo uurijad (Väino Einer, Tõnu Raid, Mairo Rääsk jt) on peamiselt uurinud vaid aastaringselt kasutatud trasse.

    Ainus võimalus taliteede uurimiseks on minu arvates uurida millimeeterhaaval läbi kogu 17.-19. sajandi kaardimaterjal ja osalt ka tekstiürikud, mis Eesti kohta olemas on. Ja sealt leitu kildhaaval kokku sobitada.

    Toon ühe näite hoopis teisest kandist Jänedalt Tallinna kulges 17.-18. sajandil (ja arvatavasti ka keskajal) talitee üle Mustjõe, Arudevahe (Reitevahe), Konnakõrtsi, Uuekõrtsi ja Kaugemäe Harju-Jaani välja ja sealt edasi üle aastaringse tee Kostiverelt Maardu taha. Nii mitmedki selle talitee (kõrtsi)hooned seisavad veel seni oma 17. sajandi kohtadel, 17. sajandi gabariitides ja tõenäoliselt ka osalt tollastel müüridel… Uurinud pole seda minu teada detailselt mittekeegi… mina tean pooljuhuslikult vanade kaartide järgi vaid trassi ja mõnda hoonet ja nende varemeid.

Leave a Reply