Preedi mõisa moonakanaise mälestusi

Mul õnnestus täna väisata taaskord Rakke Muuseumit. Plaanis oli skaneerida omaaegsete Rakke kooliõpilaste poolt kirjapandud mälestused Nahkanuia ja Rõhu külade talude kohta. Samal ajal kui mina neid materjale arvutisse toimetasin, tõi muuseumi juhataja Antti Ilomets mulle kaks kirjandit, mille sisuks Preedi mõisa elu-olu. Postitangi siinkohal ühe neist, selle mille autoriks on Maide Kesküla, tollal Rakke Keskkooli IXa klassi õpilane. Aasta võib olla 1960.

Preedi mõisa moonakanaise mälestusi.

Preedi mõisas oli paruniks Karl Frede. Temal oli mitu mõisa. Üks oli nõndanimetatud suurmõis Preedi, kus elas parun ise. Teised mõisad Sandhofi, Kõpsta ja Rõhu olid karjamõisad.

Karjamõisades kasvatati loomi. Suurmõisas elasid peale paruni ka ametnikud. Need olid toatüdrukud ja poisid, kokad, köögitüdrukud ja koerapoisid kes söötsid, karjatasid ning treenisid koeri.

Suures mõisas juhatas tööd valitseja, aga karjamõisas juhatas töölisi tööle aidamees, teda kontrollis suurmõisa valitseja ja parun. Tööpäev kestis mõisa töölistel hommikul päikese tõusust kuni õhtul päeva loojani. Suur kell oli kahe kõrge posti vahele asetatud, alt tuli seda nöörist tõmmata, siis tegu see kell suurt kola, mis kostis kaugele, see oli tööinimestele märguandeks, millal tuli tööle minna ja lõunale või õhtule jääda.

Minule jutustas Rõhu karjamõisast minu vanaema Leena Saar kes on praegust 79 a. vana. Tema oli mõisa moonamehe (töölise) naine. Selleks hüüti töölist moonameheks, et moonamehe palk koosnes teraviljast, kartulitest ja rahast. Moonamees võis pidada ühe lehma, lamba ja sea. Aga kellel oli suurem pere see sai tunda tihti tühja kõhtu ja viletsalt riietuda.

Minu vanaisa, August Saar oli mõisas moonameheks alates 10 a. vanusest. Pere oli vanaemal ja vanaisal suur, 5 last, seega 7 hingeline pere.

Moonamehe palk oli väike, ehk ta küll aasta läbi igapäev töötas kippus ikka nappus kätte. Et saaks ära elatud püüdis vanaisa kalu ja käis jahil. Müüs need mõisa parunile. Kui lapsed suuremaks kasvasid, korjasid nemad metsast marju ja müüsid ka need mõisa. Lapsed hakkasid ka juba 10 a. mõisas tööl käima. Moonamehel ei olnud maja ümber õuna ega marjaaeda. Korteriks oli tal üks tuba, pliidi ja ahjuga. Toas oli voodi, laud, paar tooli ja riidekapp. Lastel tuli magada põrandal põhukottidel, päevaks pandi need kotid voodi. 1

Lapsed sõid püsti laua ääres ning ei tohtinud kunagi viriseda toidu kehvuse üle.

Ükskord oli vanaisa töölt tulles söönud õuna, mille talle oli andnud tuttav talumees. Valitseja oli vastu tulnud ja ütelnud, et sa võtsid selle mõisa aiast, ning pole uskunud, et ta selle talumehelt sai. Lubanud siis vanaisa mõisast kolme päeva pärast minema ajada. Vanaisa oli siis küll palunud ja lõpuks suure palvete peale andis luba kevadeni jääda.

Vanaisa oli olnud kogu talve mures kuhu nüüd minna, sest ta oli Rõhu karjamõisas kogu oma eluaja elanud.

Kevade poole hakkasid liikuma jutud, et mõisad parunitelt ära võetakse ja moonakad saavad omale maad. Nii see oligi ja vanaisa sai ka väikese töölise koha, kus ta oma perega hakkas juba paremini elama, rajas sinna omale õuna- ja marjaaia.

Parun Frede läks Saksamaale jäi seal haigeks, siis viidi ta Soome ravile, kuid suri sinna, siis oli ta veel ühe aasta pooles mullas, kuni korraldati veel Preedi mõisas suured matused. Frede maeti Koeru kiriku juurde kalmistule, nende päralt on seal sakste surnuaed.

Paruniproua sõitis peale paruni matuseid Saksamaale.

  1. Foto: “Mõisatööliste elumajad endises Preedi mõisas, 1930”, Eesti Filmiarhiiv, 2-2317 []

2 kommentaari to “Preedi mõisa moonakanaise mälestusi”

  1. Kalle Kroon Says:

    Sellised mälestused on väga väärtuslikud.

    Mu võõrasisa vanaema, Muhult pärit, rääkis, et tema käis suurel maal enne esimest ilmasõda Norra mõisas suvetööl. Viimane Norra härra oli väga lahke olnud, palka maksti kuldmüntides, ja piisavalt hästi.

  2. Kalle Kroon Says:

    Mõisahuvilistele teadmiseks-

    lähikuude jooksul- praegu just lõpetan toimetamist- peaks mul ilmuma Tartu ülikooli seerias “Nordistica Tartuensia nr 18”

    pikem monograafia Saadjärve mõisa kohta, mis oma iseloomult on hetkel arvatavasti ainuke samateemaliste seas.

    Nii et jälgige reklaami, nagu öeldakse (reklaami peale tutvustuse koha peal ilmselt küll ei tule, aga siiski..:)

Leave a Reply