Kas ka Paides Preedi Wrede’d?

Üks asi sünnitab teise. Kui ma eile kirjutasin Helene Wrede saadetud kirjast, siis täna saatis selle postituse peale Rainer mulle põnevat materjali omal ajal Paide linnas elanud Wrede nimeliste kohta. Kas siin on mingi seos ka Preedi Wrededega, on kohe hoobilt raske öelda. Minule teadaolevalt andis Rootsi kuningas suured maavaldused, sealhulgas ka Preedi mõisa, Wrede’de perele pärast Salaspilsi lahingut, kus Heinrich Wrede kuningas Karl IX päästes oma elu kaotas, aastal 1605-1606. Selle järgi võiks 17. sajandil ja hiljem Paidega seotud Wrede-nimelised olla Preedi Wrededega sugulussidemete läbi seotud küll. Kuid see, kas niinimetatud Preedi Wreded võisid elada Paides ka 16. sajandil, jääb hetkel lahendamata mõistatuseks.

Rainerile aga suur tänu!

Lugesin su kontaktidest Wrededega.

See nimi on ka Paidega päris oluliselt seotud. 17 sajandil toimusid kohtuvaidlused Paide linnakodanike ja Mäo mõisa vahel, kus Paidet esindas mh ka linnakodanik Johan Wrede, sh on ta alla kirjutanud ühele 1680-te aastate supliigile ning olnud üks liige 1689. a paidelaste delegatsioonis Eestimaa kindralkuberner de la Gardie juurde Tallinna.

12. juuli 1689. a protokollis on mainitud, et bürger Johan Wredele on tagastatud tema vanematele kuulunud krunt Paide linnas.
Vahepeal on ühele 18. mai 1696 supliigile kirjutanud alla ka keegi paidelane Fabian Wrede.1

Kõige olulisem on aga 3. aprilli 1698 protkoll, kus on üles loetud Paide elanikele kuulunud krundid. Mh on nimetatud , et Pikal tänaval kuulub Johan Wredele päranduseks saadud tühi majakrunt (praegune Pikk 22), samuti et turuplatsi juurus kuulub Johan Wredele kaks päruskrunti, milles üks on täis ehitatud, teine mitte (praegune Konsumi pood ja linnavalitsuse maja Pärnu 3). Lisaks on nimetatud, et Jürgen Wredele kuulus Viljandi tn alguses üks krunt – see on praegune K-Keskus (hiljem on need krundid omandanud Christoph Negelin). On öeldud, et see on omandatud 1591 ja 1642 protokollide kohaselt Hans Holsteinilt – nii et võimalik et Wreded tulid Paidesse 1640-te paiku, et pärast Rootsi-Poola sõja lõppu siinkandis. Selles protokollis on Johan Wredet juba nimetatud Paide kohtufoogtiks (gerichtvogt – põhimõtteliselt nagu linnapea), sellena on ta ka protokollile alla kirjutanud.

1701 Paide elanike nimekirjas on Johan Wrede kirjas samuti Paide kohtufoogtina, märgitud on ka, et ta on teiste hulgas värvatud Otto Rehbinderi poolt alamohvitseriks.

Võibolla on Wredede perekonnaga seotud ka üks võigas ülestähendus Renneri kroonikast, mille järgi Liivi sõja ajal, 1558. a augustis tulid venelased Paide alla, piirasid linna ning said vangiks võtta aadliku Clawes Maideli ja kellegi Wilhelm Wredeli. Neid piinati, lõpuks lõigati küljed lõhki, pandi püssirohtu sisse ja lasti tükkideks. Nii et võibolla olid Wreded siin juba keskajal.

  1. MM – Kas sama Fabian, kellest on räägitud siin? Vt. punkt 7.  Huvilisel tasu vaadata ka seda allikat. []

Leave a Reply