Die Rittergüter im Kreise Jerwen seit der Schweden- zeit

Loodetavasti pole Nahkanuia ajaveebi külastajail, sealhulgas ka neil, kes ajaloost palju ei pea, midagi selle vastu kui kangekaelselt riputan siia üles ajalootemaatilisi postitusi. Seekord on järg Erich Schilling’u teose “Die Rittergüter im Kreise Jerwen seit der Schwedenzeit“ (lk. 100, 101) käes, mille saksakeelse teksti Preedi mõisa kohta muutis eestikeelseks ja suupäraseks Kalle Kroon. Olemasolev tõlge oli kohmakas ja sisaldas mõningaid pisemaid faktivigu.

Usun, et tegemist on ühe ülevaatlikuma tekstiga Preedi mõisast ja selle omanikest läbi aegade. Ning kindlasti saab sellest tulevikus Preedi mõisa kohta kavandatava tutvustava voldiku selgroog. Avaldan selle alljärgnevalt koos Kalle kommentaaridega.

RG, Preedi (Wredensitz) ja Rõhu (Rehho)

23,92 / 34, 55 / 2771, sellest metsa 689, põllumajanduslikult kõlbmatut maad 1601 tessatiini.

Mõis, mille nimi oli seni „Sitz”, nimetati (Wredede) suguvõsa 300-aastase mõisa valdamise puhuks 1911.a. ümber „Wredensitz”iks.

1) 1564.a. kuulusid Preedi mõisa alla järgmised külad: Lahu (Last, Lahhoküll), Vahu (Waho) ja Vahu veski (hiljem ka Wöhho), Kapu (Kappo), Ramme (Rama Preedi mõisa all, arvatavasti mitte Ramma), Preediga ühendatud Rõhu (Rechte), ja Liusvere (Laustfer, st. üks osa külast kuulus Preedile, üks osa Norra mõisale). Mõis ja külad kuulusid Tallinna piiskopkonna alla.

Venelaste hävitustöö tõttu seisis mõis kaua varemetes, 1571.a. elasid 7 adramaal vaid 3 talupoega ja 2 üksjalga (väiketalupoega).

1585 ja 1589.a. kuulusid mõisa ja kogu mõisamaa alla 10 küla ja 4 veskit, kokku 96 ½ adramaad, mis olid päruslikult läänistatud Caspar von Tisenhausenile (surnud Lagedil, Kiiul novembris 1611.a.) kes selle eest pidi kandma ratsateenistuskohustust ja mõisa oma naisele jättis. Pärast seda, kui Tisenhausen 1603.a. poolakate poole üle läks, kinkis kuningas Karl IX Preedi mõisa 21. juulil 1608 koos juurdekuuluvate küladega proua Gertrud von Wredele, sündinud von Ungern Sternberg, surnud 1649.a., kes oli Heinrich von Wrede (von Wredenhof, Liivimaalt) lesk. Heinrich von Wrede oli 1605.a. lahingus Salaspilsi (Kirchholmi ) all kuningat päästes hukkunud. Annetus anti „soosingust ja heasoovlikkusest igaveseks kasutamiseks.” Juba 1606.a. oli kuningas määranud lesele 700-taalrise aastapensioni ja annetas talle 47 maatükki Soomes. Tema mõlemad pojad tõsteti rootsi vabahärraseisusse.

Järgmiseks omanikuks sai Heinrichi poeg Caspar von Wrede, maetud 1667.a., von Wredenhof Liivimaal, Peipala Soomes, mainitud aastail 1639, 1641, 1649, 1663.1 Talle järgnes tema poeg krahv Fabian Wrede, kes suri lastetult 1712.a. Preedis, Rõhul ja kes oli alaealise Karl XII eestkostevalitsuse liige 1697.a., mainitud 1694, 1699,1 ½ ratsateenistusadramaaga.2

1699.a. oli Preedi mõis (Tallinna) Linnusekohtu jurisdiktsiooni all, reduktsiooni alla aga ei kuulunud.3 1694.a. eraldati Kapu Preedist ja kuulus sealtpeale Gustav Johann von Wredele, kes suri enne 1696.a-tat, von Wredenhof, Elimä, ja kes oli krahv Fabiani vend.4

2) Pärast mõlema venna, Fabiani ja Gustav Johanni surma, läks mõis ilmselt nende õele, Gertrude von Wredele, surnud 1716.a. Ta abiellus 1657.a. Bernhard Reinhold von Wrangelliga, surn. 1690, (vt. Kapu), nende poeg Bernd Reinhold von Wrangell päris küll vanemate mõisad, kuid suri juba 1710.a. enne oma ema. Tema lesk Anna Katharina von Wrangell, sünd. von Maydell, on genealoogilises käsiraamatus antud Preedi ja Kapu mõisnikuna ning tema tütar Anna Magdalena von Wrangell, maetud 1766, oli abielus Fabian von Wredega, maetud 1727.a. ja kes on antud Kapu ja Preedi pärijana. Selle abieluga oli mõis taas von Wredede kätte jõudnud ja jäigi selle perekonna kätte kuni võõrandamiseni 1919.a.

Fabian von Wrede, keda nimetatakse Preedil, Rõhul ja Kapul, oli Gustav Johanni poeg. Tema leske Anna Magdalena, sünd. von Wrangell, maetud 1766, on mainitud 1732, 1739, 1744, 1750. Preedil oli sellal 9 adramaad ehk 3/5 ratsateenistusadramaad. Järgmine omanik peale Anna Magdalenat oli tema poeg Fabian, maetud 1776.a., Kapu ja Rõhuga seoses mainitud 1765, 1774.a. Ta suri lastetult ja tema pärijaks sai tema vend Gustav Reinhold, maetud 1792, Kapul mainitud 1780, 1782, 1787. Tema leske Martha Charlotte sünd. von Knorringit, surn. 1807, on mainitud 1795.a. Talle järgnes tema poeg Gustav von Wrede, surnud 1846.a., mõisad Rõhu, Moisamaa Virumaal, mainitud 1802, 1807, 1811, 1816, 1818, 1834, 1848 (Omandid). 1834.a. on Preedit mainitud ilma Võhuta, mis oli Preedist eraldatud.5 Gustavi poeg Paul Otto baron Wrede, surnud 1866, Rõhu, on mainitud 1850, 1853, 1858, ja alates 1867 tema poeg Paul, surnud 1899, mainitud 1871, 1877, 1889, 1893.

Pärast Paul baron Wrede surma läks Preedi peagi Wredensitz-iks ümber nimetatuna 400 000 rubla eest tema nõbu Karl baron von Wredele, surnud 1917.a., ajutiselt Rachküll ? , mainitud 1902, 1913. Ta müüs Preedi ja Rõhu 1917.a oma nõbule, soome alamale August vabahärra von Wredele (veel olid tal Elima, Svidjö Soomes). Ostja nimele ei olnud vene revolutsioonisegaduste tõttu võimalik enam vormistada ja Preedi ning Rõhu kanti kinnisturaamatusse sisse Karl baron von Wrede nime all, ja võeti 1919.a. eesti riigi poolt üle.

3) August vabahärra von Wrede til Elima elas 1919.a. vahelduvalt Preedis ja Svidjäs.

4) 1919/39. on vabahärra August von Wredele kuulunud maatükid, kokku umbes 200 hektarit, jagatud omanditeks.

Märkus: Rõhut ei ole eraldi käsitletud, kuna see 1564.a. oli üks osa Preedist ja oli kuni 1919.a.-ni selle kõrvalmõis.6

  1. KK: Eestikeelses varasemas tõlkes on ekslikult lisatud, et oli maetud Preedis, tegelikult järgneb saksakeelses tõlkes tema pärusmõisa nimi- Wredenhof Liivimaal. []
  2. KK: Siin on varasemas tõlkes osalt eksitud- rootsi riiginõunik ja krahv Fabian von Wrede oli küll mainitud Caspar von Wrede poeg, kuid ta ei surnud ta 1712.a. Preedil ega Rõhul, vaid Stockholmis. []
  3. KK: Mõisa reduktsioonikomisjoni poolt siiski revideeriti 1688.a. []
  4. KK: Gustav Johannile, surnud tegelikult 1698.a. kuulusid Wredenhof ja Elima, kuid Preedi ega Rõhu mõisa pole Baltische Genealogische Handbuchis tema puhul märgitud. Küll aga oli Preedi ja Rõhu mõisate omanik tema poeg, Fabian Wrede. Eestikeelses tõlkes on ka eksitus, nagu oleks krahv Fabian von Wrede riigi eestkostel. []
  5. KK: Tõlkes on originaalis antud Wöhho tõlgitud Vahuks, ja leiutatud ise Preedi mõisast eraldumise aastaks 1823, mida originaalis ei esine. []
  6. KK: Tegelikult oli tegu Rõhu külaga, millest tehti Preedi kõrvalmõis alles 1686.a. []

Leave a Reply