Salaspilsi lahing

Alates esmamainimisest1, on Nahkanuia küla olnud seotud Preedi mõisaga. Side on olnud otsene ja Nahkanuia küla kahjuks. Kuulunudes mõisa alla on Nahkanuia rahvas rohkem kui kahe aastasaja jooksul loonud Preedi mõisa omanikele rikkusi.

Preedi mõisa, saksapäraselt Sitz või Wredensitz, on esmakordselt mainitud juba aastal 1442, kui see kuulus Tallinna piiskopile. “1585. aastal sai mõisa omanikuks Caspar von Tiesenhausen”2. Hiljem, Rootsi ajal kuulus see Wredede perekonnale ning just selle nimega seostatakse Preedi mõisa tänapäeval esmajärjekorras.

Mul õnnestus hiljuti saada enda kasutusvaldusesse kaheosaline teos “Eesti Rahva Ajalugu”, mis on välja antud K./Ü. “Loodus” poolt Tartus 1933. Teos, mis pidavat olema ka Rahvusraamatukogus saadaval ainult haruldaste raamatute osakonnas.  Seda sirvides sattusin pooljuhuslikult peale 1605 aastal toimunud Salaspilsi ehk Kirchholmi lahingu kirjeldusele, mis toimus Rootsi ja Poola vägede vahel. Juhtumisi on tegemist sama lahinguga, mille hävitav tulemus Rootsile tähendas Wredede perele suurte maavalduste omandamist Rootsi kuningalt. Nimelt päästis selles lahingus Heinrich Wrede Rootsi kuningas Karl IX elu kuid ise hukkus. Heinrich Wrede surma järel läks mõis kuninga tänuavaldusena tema lesele Gertrudile. Wrededele, kelle järgi mõis oma nime sai, kuulus Preedi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

Salaspilsi (Kirchholmi) lahing
September 1605


“Mäo lahing oli näidanud, kui vajalik on maastiku kasutamine neile vägedele, kes suudaksid astuda võitlusesse ainult tulirelvadega. Pidades seda silmas, valiski Karl seisukoha järsule mäele, toetudes parema tiivaga soole ja vasemaga metsale. Kuninga arvates pidi võidama sellelt tugevalt seisukohalt tõrjuda tagasi vaenlase pealetungid. Rootslased rühmitati 4 kohtamisse, esimese ja kolmanda moodustasid jalavägi ja teise ja neljanda ratsavägi. Kohtamised olid jaotatud allühikuisse, jalaväes a 600 ja ratsaväes a 200 meest. Odamehi oli liiga vähe ja nad pandi pealelaskjate keskele, esimestesse rividesse. Rühimtamise mõtteks oli see, et võidi kas moodustada kaks tugevat ühiklikku kohtamist, nii et II ja IV kohtamine oleksid marssinud I ja III kohtamise vaheruumidesse, või tarbe korral tõmmata ratsavägi tiibadele. Säärane rühmitamine pani aga suuri nõudmisi allühikute manööverdamisvõimele ja ka juhatusele. Rühmitus oli valmis hommikul kell 8. Rinde ette asetatud kahurväge kaitses ettelükatud seisundis jalavägi. Chodkiewicz rühmitas mehed kolme kohtamisse. Esimese kohtamise peaosa moodustas ratsavägi. Vähesearvuline jalavägi oli rühmitatud I kohtamisse, II ja III kohtamine koosnesid ainult ratsaväest. Kahurvägi oli asetatud rinde ette. Kuningas ootas esialgu Chodkiewiczi pealetungi, see aga ei tahtnud rünnata Karli kindlat seisukohta ja lootis võita rootslasi lõuna- ja edelapoolsel tasandikul, kus tema ratsaväe ülemvõim oleks pääsenud täiesti maksvusele.

Oma arvulise ülakaalu tõttu pidas Karl võitu kindlaks ega hoolitsenud väe puhkuse eest. Kui Chodkiewicz päeval tungis Rootsi seisukoha vastu, taganes ta näiliselt, et meelitada Karli väge soodsalt positsioonilt, mäelt, tasangule. Karl käskiski minna tasangule. Nüüd oli Chodkiewiczile tulnud õige teotsemisaeg. Peale lühiajalist kahurituld alustas ta võimsa pealetungi. Poola esimene kohtamine ründas Rootsi fronti, teine ja kolmas piirasid sisse tiivad. Karli poolt tiibadele asetatud ratsavägi löödi kiiresti laiali, nüüd suundus Poola ratsavägi Rootsi jalaväerinde ja mõlema tiiva vastu. Rootslaste kaotused olid suured, otsekohe lahingu alguses langes jalaväeülem Anders Lennartsson, kes 1602. a. peale oli olnud ka kuniga asehalduriks Tallinnas. Salaspilsi juures tabas rootslasi lühikese aja kestel juba teine katastroof, mis oli Mäo kaotusest ulatuslikumgi. Kuningas ise pääses vaid suure vaevaga ühe Liivimaa aadlimehe Heinrich Wrede abiga. Wrede ise aga langes.

Allikas: Eesti Rahva Ajalugu II, lk. 835-837

  1. praegu teadaolevalt mainitakse Nahkanuia küla esmakordselt 1712. a. inkvisitsiooniraamatus (Akte betreffend die Güter Estlands im Jahre 1712; EAA.3.1.448) []
  2. vaata Vikipeedia – Preedi mõis []

6 kommentaari to “Salaspilsi lahing”

  1. marko Says:

    Lisasin postitusele väikese hilinemisega ka lahingu skeemi. Ka see on pärit samast allikast, kust tekstiosagi.

  2. Kalle Kroon Says:

    Poolakate põhijõuks olid nn. tiivulised husaarid – turvises, oda ja mõõgaga relvastatud ratsaväelased. Nende seljale oli kinnitatud kaks kõrget siini, milliste küljes suled.
    See ratsavägi oli omal ajal võitmatu. Nende piik oli käepideme juures tehtud seest õõnsaks, mis kergendas ülipika ratsaväepiigi – üle 5 meetri – käsitsemist.
    Nendest saab lugeda siin saidil. Sealt veidi allapoole kerides on ära toodud ka maal Salaspilsi (Kircholmi) lahingu kohta – vt. SIIT.

  3. Kalle Kroon Says:

    http://www.kismeta.com/diGrasse/AudioVisual/husaroim.jpg

    Siin on ka pilt husaaridest

  4. marko Says:

    Huvitav lugemine! Lasin lihtsalt silmadel üle käia. Aga samas leidsin internetis otsides lisaks Peter Snayersi 1630-ndatel maalitud maali Kircholmi lahingust ja laadisin selle üles oma internetialbumisse.

    Vaata maali SIIT.

  5. Kalle Kroon Says:

    See on seesama maal, mis seal husaaride saidilgi.

    Arvatavasti ka ainuke…:)

  6. marko Says:

    Sealt ma ta leidsingi aga mitte nii suurelt.

Leave a Reply