Kõrtsidest ja veskitest

Nahkanuia on olnud küla Tallinn-Tartu talitee ääres. Raamatus “Põltsamaa jõgi” kirjutab Helmut Joonuks: “Veel möödunud sajandil läks siitkaudu otse üle Endla soostiku Tallinn-Tartu talvetee. Nagu rahvajutt räägib, vajunud Vardjalt kaks kilomeetrit allavoolu Haava talu juures jõkke kaks koormat seatina, mida veetud Tartu kivisilla ehitamise tarbeks. Möödunud sajandi seitsmekümnendail aastail olevat püstisi regesid veel jõepõhjas nähtud.” (H. Joonuks 1981. „Põltsamaa jõgi”. Kirjastus „Eesti raamat”. Lk. 32)

Teadmine, et see nii on olnud, aitab paremini mõista, miks on asunud kõrts-postijaam Nahkanuia külas, Haaval või Naval. Kaks viimast talukohta asuvad tänapäeval sügaval metsa sees, kusjuures Nava on täielikult ümbritsetud soodest, rabadest ja jõgedest. Polnud ju siis lõbujanulisi linlasi, kes linnamelu eest “põgenedes” oleksid otsinud metsas kohta, kus oma gildi või tsunfiüritusi korraldada.

1686-89 aasta Järvamaa adramaarevision sisaldas muu hulgas mitmeid kirjeid tolleaegsete kõrtside kohta. Kalle tuli vastu ja tõlkis mõned neist ära. Püüdsime ka tuletada seda, kas Nahkanuia kõrts tollal olemas oli aga sajaprotsendilist kindlust selles küsimuses ei ole. Nagu postituses “dorff Nachka ney” on ka siin Kalle poolt kirjutatu kaldkirjas. Ülejäänud on minu sõnastus aga mitte ilmtingimata minu mõte.

Kõrtsi kohta, mis võib-olla nende materjalide põhjal võiks olla Nahkanuia kõrts, võiks öelda järgmist:

lk. 610a. “Vahetult selle uue karjamõisa (Rõhu mõisa) ja Tartu talitee ääres asub üks kõrts, mille suurkambril on 3 vana akent, kivikildudest ahi, 1 laud ja 2 pinki, tasane savipõrand, ja kaks kambrit ilma põrandata ja akendeta.”

Nii et arvesse tuleb Rõhu piirkonnas tõepoolest kõrts, mis aga asus vastloodud Rõhu karjamõisa (1686) vahetus läheduses. Kus asus Rõhu karjamõis? Mellini 1796.a. kaardi peal on näha, et Preedi harujõel, kusagil poolel teel kui minna Rõhu ristist Karolinenthali truubi ja Preedi jõe suunas. Kas see nüüd võis olla Nahkanuia kõrts, on siiski küsitav. Tuleb täpsemalt uurida. Kõrtsid, nagu talud ja terved külad, võisid aja jooksul asukohta muuta, tekkida, kaduda.

Saatsin Kallele kaardi, kus mõlemad nimetatud objektid (nii Rõhu karjamõis kui Nahkanuia kõrts) olid tähistatud ja palusin tal täpsustada, mida tähendab täpselt väljend “vahetus läheduses”.

lk. 610a tekst pealkirja all “Krogar” – Kõrtsid on nii: “Straxt wijd det nya Hoflägret och Dorptska winterwägen ähr een behallen krogh…”

Strax tähendab täpsemalt “kohe”, straxt wijd on “kohe (millegi) juures, kõrval”. Aga tuleb kokku lugeda – see kõrts asus mitte ainult uue karjamõisa, vaid ka Tartu talitee kõrval, mida Rõhu veskist tulev tee vist siiski ei ole – usun, et taliteena võeti ikka seda mis Rõhu ristist algab ja üle Haava kõrtsi Tartu poole suundus. Seega saame ruumiliselt laiema ala kui et vaid uue karjamõisa kõrval, mis võib viidata sellele kõrtsile, mis kaardil näidatud, küll.

Kalle viimase väitega võib nõus olla küll, sest praeguste teadmiste kohaselt ei ole Rõhu karjamõis kunagi paiknenud “vahetult” talitee ääres. Seda muiduigi eeldusel, et talitee all mõistame Vardja teed ning et see pole mõne aastasaja jooksul oma asukohta muutnud. Mulle ei meenu (selle saab üle kontrollida), et ühegi minu käsutuses oleval kaardil oleks Rõhu karjamõisa juurest mingit teed otse lõunasse suundunud. Seega käsitleksin ka mina rootsikeelset väljendit strax laiemalt, ning peaksin Rõhu karjamõisa nimetamist pigem orientiiriks.

Nagu revisionist selgub, oli kusagil ka suvitee ja ka selle juures kõrts. lk. 610b:

Veel on Tartu suvitee ääres üks vana kõrts  suurkambri, kambrite ja eeskojaga, nii nagu eelmainitugi, selle pikkus on 12 ja laius 4 sülda, käive on 17 vaati õlut ja kõrtsmikul üks tünder maad.

Tõenäoliselt on suvitee all mõeldud Norra-Preedi teed. Kas ja kus seal kõrts võis paikneda on mulle praegu teadmata.

Huvitavaks läheb aga asi Väinjärve mõisa alla kuulunud Haava puhul. Selgub, et rootsi aja lõpul oli seal kõrts – seda ma ei teadnud, ja sealtkaudu kulges talitee, mille jälg on küll siiani alles, kulgedes Haavast edasi piki Preedi jõge.

Lk. 726 on kirjas järgmine: “Väikese Tartu talitee ääres on üks hästisäilinud kõrts, Hawa Körts-iks nimetatud (NB-Hawa körts- on eesti keelsena antud!), mis on sissevarisenud õlgkatusega, suurkambris 4 katkist akent, üks kivikildudest ahi, üks laud ja 3 pinki, raudhingedel uks, kaks tagakambrit, neist ühel 3 akent, mis on enamuses katkised, uks raudhingedega, teises kambris aknaid ei ole ja uks on hingedeta, rehe all on võlvitud suitsuahi ja kaks väravat, hoone pikkus on 36 ja laius 15 küünart. Sellel kõrtsil ei ole mingit edasisõiduteed, kui mitte arvestada talvel kasutatavat Tartu taliteed. Seetõttu ei müüda seal rohkem kui 13-14 vaati õlut aastas. Kõrtsmikul on kasutada 1 tündri külvi ulatuses maad.”

Lk.  724p: “Haava kõrtsi juures kulgeva väikese jõe (st. Preedi ehk Vardja jõe) ääres on heinamaa, mis osalt asub madalal maal ja annab aastas keskmiselt 40 koormat heina. Sellel heinamaal on oma piir kokkuühendatud palkidest, mis läheb sellest jõest, mis Ervita veskist  (Vardja veski?) möödub, kuni Rumma allikani (Rummallikani – NB! tekstis originaalis eestikeelsena Rumma halikas!), mis on sealt edasi üks pikk allikavool (Haava oja) kuni Mõhkjõeni (Põltsamaa, nüüd Vardja jõeks muudetud jõeni Haava oja piirkonnas).”

See heinamaa on nii end. Haava talu ees kui piki jõge endiselt säilinud.

Arvestades kõrtsihoonete seisukorda, tundub see kõrts olevat hüljatud või mitte pidevas kasutuses. Kas see võis nii olla? Et kõrtsi kasutati ainult talvel? Et muul ajal liikusid seal vandaalid nagu tänapäevalgi ja peksid aknad puruks? Või oli lagunemine aja märk? Kas see, et “kõrtsmikul on kasutada 1 tündri külvi ulatuses maad”, tähendas seda, et selline oli selle ametimehe tasu põhimõtteliselt või seda, et seal oli ka tegelikult kõrtsmik ja tegemist on selle konkreetse kõrtsmiku töötasuga? Aasta on endiselt 1688, Nippi Kõrsi toimis kõrtsina 20 sajandi alguseni välja. Miks Haava juba 17. sajand sellises armetus seisukorras oli?

Tuleb leida allikad, kus oleks juttu omaaegsetest tali- ja postiteedest. See ehk aitaks paremini mõista Nahkanuia ja teiste kõrtside tekkelugu ning asukohta ja hääbumist.

Teine huvitav teema, mille kohta võib 1686-89 aasta revisionist leida huvitavaid viiteid, puudutab veskeid. Endla looduskaitseala põhjaserv on vooluveekogude poolest rikas. Piibe jõgi oma harujõgedega oli omal ajal rohkesti ekspluateeritud vee-energia tõttu. Nagu kirjutab H.Joonuks oma raamatus “Põltsamaa jõgi” (1981, teine, täiendatud ja parandatud trükk, lk. 6), on Mellini atlases “märgitud järgmised Põltsamaa jõe (MM: ja tema harujõgede) vesiveskid: Vao (2 veskit), Kiltsi, Vorsti, Järaniku, Kärsa, Mäetaguse, Nõmme, Kamb, Allika, Räitsvere, Ao, Piibe, Liigvalla, Vahu, Rõhu (2), Vardja, Oostriku, Võlingi, Rutikvere, Pajusi (2), Kamari, Külmoja ja Rõika. Peale nende on Ilmandu oja (Mellini kaart seda ei näita) ülemjooksul olnud vähemalt neli vesiveskit, Varangu ja Norra mõisas suured veskid ning Põltsamaa linnas kolm veskit.” Rasvaseks tehtud veskid jäävad kas Norra, Preedi või Ervita mõisa territooriumitele, Nahkanuia küla vahetusse lähedusse.

Ilmselt sisaldab revision andmeid rohkemate veskite kohta. Praegu aga piirdun nendega. Siin on siis loetelu veskitest “Koeru taga … Järvamaa 1686-1689.a. adramaade revisjonis“.

lk. 725p-726 Väinjärve mõis 1688.a.

“Mõisast läänes asub üks uus tuuleveski, ühe paari kividega ja täisvarustusega, kasutatakse üksnes mõisa tarbeks, möldrit seal ei ole.”

lk. 609p-610p Preedi mõis

1) Rõhu (Karolinenthali) veski. Vana jahuveski 2 paari kividega, valmis rattaga ja vesimajaga, õlgkatusega. Selle veski ja 1/4 adramaa eest maksab mölder Bertell 1 last puhast teravilja alalist maksu, mille eest ta on kohustatud veskit alal ja korras hoidma  ning varustama vajaliku varustusega, kuid puitu ja muud vajalikku puumaterjali saab ta koos tööjõuga mõisalt. Et tegu oli tõepoolest selle veskiga, näitab lk. 614p, kus mölder Bertell on Rõhu küla nimekirjas.

2) Vahuküla on väike heas korras jahuveski 1 paari kividega ja muu vajalikuga, mille eest mölder Matthias Hanck maksab alalist renti 8 tündrit teravilja, mille eest ta naudib vabadust kasutada 1/4 adramaa suurust maad, olles seejuures kohustatud veski korras hoidma ja varustama vahenditega.

3) Punna-Veski, üks vana, siiski veel heas korras jahuveski 1 paari kividega ja muu varustusega, mölder peab aastas 8 tündrit rukist maksma ja varustama veski kõige vajalikuga, nautides selle eest vabadust kasutada 1/4 adramaad.

4) Veel asub kohe eelmainitu kõrval üks saeveski 8 sissesõiduga (saega) ja muu vajalikuga, mida kasutatakse vaid mõisa tarbeks.

5) Samuti asub Preedi mõisas üks valmis stantsveski (haamerveski) mõisa vajadusteks.

lk. 664p-665 Norra mõis

1) Jõeküla veski. Üks miil mõisast edasi (1 rootsi miil on 10 km) ühe allikavoolu (tekstis “Wijd en adra”- siit ka eesti keelde aadrilaskmine) (Võlingi jõe) juures, mis Põltsamaa jõkke voolab, asub üks heas korras veski õlgkatusega, ja 1 paari kividega, ja kõige juurdekuuluvaga. Suviti seisab see veski vaikselt, ja mölder maksab igaastaselt alalist maksu 8 tündrit rukist ja 8 tündrit otra, mille eest kasutab 5 toobi külvi suurust maad koos kohustusega veski eest hoolt kanda js varustada see kõige vajaliku varustusega. Veski pikkus on 12 küünart ja laius 9 küünart, uks on ilma raudhingedeta. Möldriks oli mölder Jörgen (lk. 668p).

2) Oostriku. 1/4 miili mõisast asub tugedele toetuv (!) veski, möldril on pool adramaad maad ja ta maksab selle ja veski eest kokku 18 tündrit rukist 18 tündrit otra alalist maksu, samuti kõik muud vakuraamatukohustused, koos kohustusega veski korras hoida, nii kivide kui puidu osas. Oostriku veski möldriks oli Hans Sifferson (lk. 670p)

lk. 704p-705p. Ervita veski

Pool miili ( 5 km) mõisast asub üks vana veski, millel on üks suur ja üks väike käik (vee läbikäik, nagu aru saan, ja need käigud olid mu arust veel nendel fotodelgi näha), milliste veskikivid on enamuses kulunud. Üks vana tamm, kuid muus osas on varustus kõik korralik, välja arvatud langetuskangid, mis on päris mädad. Veskimaja ees on raudhingedel uks, seal on ka üks väike saun, milles asub suitsuahi väikese võlvitud pliidi all, uks on ilma raudhingedeta, pikkus 21 ja laius 15 küünart.

Mölder Hans elab ühes õlgkatusega suitsurehes, 21 küünart pikk ja 9 küünart lai, ta maksab igaastaselt 6 tündrit rukist ja 6 tündrit otra alalist veskimaksu ja on seejuures kohustatud hoidma veskit alal nii raua, terase kui kividega ja kogu juurdekuuluvaga, kuid tammi parandamiseks saab ta mõisast vaid mõningat abi tööliste näol, see eest naudib ta vabalt maad, mis inkvisitsioonimaterjalide järgi pole suurem kui 1 tünder külvi, kuid veski inventariseerimise järgi on leiti olevat 3 tündrit külvi suur, aga heinamaad pole tal üldsegi mitte.

Et tegu on nimelt Vardja veskiga, see selgub Väinjärve mõisa materjalidest, kus kirjeldatakse Haava kõrtsi maid, mille heinamaa ühelt poolt piirneb “Ervita veski ja samas voolava jõega.”- lk. 724p.

Huvitav, et Vardja veskil on nii pikk ajalugu! Pange tähele et lisaks asjaolule, et tegemist on 1686-89 aasta revisioniga, nimetatakse Ervita-Vardja veskit “üheks vanaks veskiks”. Seega pidi tema rajamise aeg jääma veelgi kaugemale minevikku.

Mina püüan ikka mõelda Nahkanuia küla kontekstis ja mõtlen, et kui kaugelt veskil käidi? Kas veskit ehitades ja selle asukohta otsides peeti silmas ka seda, et see asuks võimalikult kättesaadavas kohas potensiaalsetele klientidele. Ehk kas küla olemasolu veski läheduses oli oluline? Kui palju üks veski ainult naabruses asuva küla rahvast sõltus? Kui palju üks veski suutis üldse jahvatada? Kui eeldada, et Vardja veski oli majanduslikult tasuv projekt, mida ta kahtlemata oli, tulenevalt tema pikast east 20. sajandi teise pooleni, pidi see juba tollal olema käidav koht. Siit võiks otsekui tuletada Nahkanuia eelkäija Rõhu paiknemise samas kohas, kus Nahkanuia praegu asub.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et tellisin Ajalooarhiivist posu kaarte, mis peaks andma parema ülevaate muu hulgas ka nimetatud kõrtsidest ja veskitest. Siis kirjutame ja mõtleme edasi. Lõppu lisan ühe pildi hoopis Liusvere tuuleveskist.

Liusvere tuulik

6 kommentaari to “Kõrtsidest ja veskitest”

  1. rs Says:

    netis kolades komistsin sellise asja otsa, äkki pakub huvi, osaliselt seotud Vardjaga:

    http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=10488&highlight=preedi

  2. Kalle Kroon Says:

    Väga asjalikud tegelased seal militaarfoorumis! Paistab ka, et nad on talitee kulgemise jälile saanud küll.

    Sealt alumise tee juures on ju ka praegu üks sillake.

  3. kohalik Says:

    Räitsvere veski varemed on Google Earth kaardi järgi leitavad koordinaatidelt:
    59° 0’27.44″N
    26°12’55.32″E
    Rakke asulat läbis Räitsvere-Rakke-Kellamäe maantee, mille ääres olevat paikenud Ülesoo kõrts. Praegune otsetee Rakke ja Ao vahel ehitati alles 20 saj. alguses.
    vt. FERDINAND MÜHLHAUSEN (1864—1944)
    http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/2Kveeb_m2.htm
    XIX sajandi lõpul kolisid Mühlhausenid Järva- ja Virumaa piirialale Rakkesse. Seal, lubjapõletajate ja raudteejaama asulas, ostsid vanemad Sopi talu ja jätkasid põlluharimist. Poeg Ferdinand soetas Rakkes kõrtsi vastas üle maantee krundi, kuhu ehitas kaupluse. Ka uues elukohas jätkas ta seltskondlikku tegevust, olles isegi Rakke Haridusseltsi abiesimees.

  4. mel_ Says:

    Minu andmetel asus Nahkanuia kõrts 58 54`45″ 26 5`14″ kuigi ei tea, et seal mingit ehitist oleks olnud. Sealt edasi Vardja poole on asula koht.

  5. marko Says:

    Tere Mel, mis andmed need sellised on?

  6. Valdo Praust Says:

    Olles nüüd teede ja kõrtside teemaga veidi süvitsi tegelenud (sh vaadanud läbi kümneid kaarte ja ürikuid), julgen ma Preedi mõisa inkvisitsioonikirjelduses mainitud Tartu suvetee kõrtsile pakkuda kahte võimalikku asukohta.

    Tõenäolisim on variant, et ta asus Piibe maantee ääres Piibest põhja pool Kõpstal. Nimelt ulatus üks Preedi mõisamaa soppidest üle Piibe maantee (Piibe-Vahu tee). Mina mõisaomanikuks poleksin küll jätnud kasutamata võimalust sinna kõrts rajada. Kõrtsi kunagisest olemasolust on olemas veel üks märk – Ristkase maaüksuse hooned Kõpstal paiknesid veel 1920.-30. aastate katastrikaardi järgi vahetult tee ääres küljega vastu teid – taluelamuid nii ei ehitatud. Praegu on sellest kohas rohtunud hunnik. Kummaline, et 18.-19. sajandi ürikud ei pajata selle koha pealt küll midagi, kuid maastikumärgid näitavad.

    Teine variant on, et kõrts asus hilisema Karolinentali kohal, 130 m põlisest Rõhu veskikohast Rõhu risti poole. 19. sajandi Karolinenthali plaan (EAA.3724.4.435, leht 3) näitab seal kahte teega paralleelset hoonet, kus oleks nagu teelaiendus – nii planeeriti jälle maanteekõrtse. Hiljem võidi hooned ära kasutada Karolinenthali karjamõisa (poolmõisa, sest see oli ju kunagi Preedist eraldatud?) jaoks. Kahjuks pole Preedi mõisa kinnistusajalugu digiteeritud ja selleks, et ma saaksin teada, millal Karolinenthal loodi, st Preedist eraldati, pean ma arhiivi kohale minema.

    Veelgi tõenäolisem on, et kõrtsid on asunud eri aegadel mõlemas paigas. Kumb neist oli olemas inkvisitsioonikirjelduse koostamise hetkel, seda me paraku täpselt ei tea.

Leave a Reply