dorff Nachka ney

Viimased kaks päeva on olnud äärmiselt huvitavad. Kalle Kroon’i abiga olen saanud lühikese aja jooksul rohkem informatsiooni kui varem nädalate ja kuudega. Püüan alljärgnevalt kokku võtta kõik selle, mis sisaldub siinse ajaveebi postitustes kas kommentaaridena või minu ja Kalle vahelistes mailides. Seal kus olen kasutanud Kalle tsitaate, on tekst kursiivis. Minu kommentaaridele ja kokkuvõttele eelneb tähekombinatsioon MM.

Tulemused on igatahes väga põnevad, eriti kui võtta aluseks seni Valdek Allik poolt avaldatu. Näiteks on ta ühes oma artiklis väitnud: “Nahkanuia on vana küla, teda on mainitud juba 13. saj. alguses Taani hindamisraamatus.” Sellest hindamisraamatust nüüd alustangi.

Taani hindamisraamat (ladina Liber Census Daniae, taani Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929. aastast hoitakse Taani Riigiarhiivis Kopenhaagenis (enne seda Stockholmis, mille järgi nimetatud Codex Holmiensis. – Vikipeedia)”

Et jõuda Valdeku väite osas tõeni, pöördus Kalle Kroon Linnaarhiivis töötava eesti ühe parima medievisti Tiina Kala poole, kes vastas: “Mingit Nahkanuiat (nagu üldse Järvamaa külasid) Taani Hindamisraamatus ei leidu. Võimalik, et segi on aetud Nahkjalaga?

MM: Asi selge! Aga ilmselt oleks see küsimus üles kerkinud ka Valdeku väiteta, sest nagu ma kirjutasin oma postituses “Adramaarevisionid“, puudus Nahkanuia küla juba 1686 aasta vakuraamatust. Tookord jäi vastus selles postituses tõstatatud küsimusele minu oskuste taha. Kalle ja Tiina abiga hammustasime sellest peaaegu läbi.

1686-89 Järvamaa adramaarevisjon

Kaks aastat enne revisioni toimumist (mis seal toimus 1688.a.- lk. 607p) ehk aastal 1686 rajatakse Rõhu karjamõis (lk. 607p). See rajatakse Rõhu küla juurde! “Et Preedi mõisal tõepoolest ka peale Rõhu karjamõisa rajamist veel ka eraldi Rõhu küla oli, selgub revisjonist samuti – külas elas veel koos Rõhu möldriga viis peremeest. Lk. 607p: “Hofläger Reho- een half mijl ifran Sitz är en för 2 ahr sedan ett hofläger wijd byn Reho anlagd.” Tõlkes tähendab see, “et pool miili Preedist on kaks aastat tagasi Rõhu küla juurde rajatud üks karjamõis (Rõhu). Sellele lisandub lk. 614p Rõhu küla peremeeste loend 1688.a.

Norra poolt vaadatuna on samal ajal olukord järgmine: “ei kolme põllu- ega heinamaad ei saa suuremaks teha, sest ühest küljest piiravad Udeva mõisa maad, teisest küljest aga Preedi mõisa Rõhu küla maad. Lk. 661p-662: “och stöter genast wijd Sitzska gebietet emoot byn Reho…tredje akern.. eij heller här till giöras nagon ny aker emedan denne lotte är strax wijd et morast och bemelte byn Reho belägen.

Niisiis, Norra mõisa põllud asusid kohe vahetult vastu sood ja Rõhu küla. Norra mõisa alla kuulus tollal vaid kaks küla – Jõeküla ja pool küla Liusverest (Luisverest), teine pool Luisverest kuulus Preedi mõisale. Liusvere küla oli sel komber eraldatud (avsöndrat) kaheks (lk. 665-666).
“Nahkanuia nimelisest külast pole tõepoolest jälgegi ei Preedi, Väinjärve ega Aruküla ega Ervita mõisate revisjonides, mistõttu tuleb arvata, et sealsed talud võisid kuuluda kas Rõhu või Liusvere külade alla.”

MM: Ilmselt siiski Rõhu alla, sest mõelgem. Samas revisionis on Liusvere nimetatud ühena Preedi mõisa küladest. Samas ei väideta, et see oleks Norra põldude laiendamist takistanud vaid just Rõhu. Teadaoleva Nahkanuia küla põllud aga oleksid seda teinud. Nii võiks siit tuletada järelduse, et tollasest Rõhu külast sai mingil praegu veel teadmata põhjusel Nahkanuia.

1712 inkvisitsiooniraamat (Akte betreffend die Güter Estlands im Jahre 1712; EAA.3.1.448)

Selled dokumendis on Preedi mõis ja Rõhu mõis eraldi nimetatud. Rõhu küla enam kusagilt leida ei ole.

Lk. 194: Rõhu mõisa all oli 1712.a. kaks küla – Liusvere … ja selle all “dorff Nachka ney” ehk siis Nahkanuia, kusjuures selles oli vaid üks peremees, Tammekanne Tönno 1/4 adramaal. Sellises seisus näib küll, et tegu oli peale sõda uue, tärkava külaga, eriti kui silmas pidada, et Rõhu küla nüüd jäädavalt kadunud on.

MM: Kas tegemist on Nahkanuia küla esmamainimisega? Võib olla jah aga kindlasti on see praeguseks varaseim teadaolev kirjalik märge sellenimelise küla kohta – Nachka ney! Kuid miks ainult üks peremees? Rõhu küla all oli neid ju viis! Mis sai teistest peremeestest?

1725-26 Järvamaa adramaarevision

Edasi- 1725-26.a. adramaarevisjoni põhjal on Norra mõisas endiselt Jõeküla ja Luisvere, Preedi mõisal ei ole aga märgitud ei Rõhu karjamõisa ega ka Rõhu küla, mis veel 17. sajandi lõpus olemas oli. Võimalik, et Rõhu mõisast ka mööda mindi, kuid küla näib olevat kas teisenenud või välja surnud. Samuti on teadmata, mis sai sellest osast Liusverest, mis Preedi mõisa alla kuulus. Lisandunud on uus küla – Nahkanuia – mida on eelnevalt mainitud 13 aastat varasemas inkvisitsiooniraamatus.

MM: Preedi mõisa alla kuuluvat Liusvere küla teist poolt nimetatud pole. Miks? Kas peitub siin mõisniku või asjapulkade katse ebaloomulikult poolitatud Liusvere küla Preedi poolt liita uue tekkiva küla alla? Nahkanuia on ju Liusvere naaberküla, mistõttu see otsus polekski nii ebaloogiline. Seda enam, et Rõhu küla enam ei mainita ning võib olla selleks ajaks hääbunud. Asjas aitab selgust tuua peremeeste võrdlemine hilisemas, 1732 aasta revisionis toodud andmetega, kus Nahkanuia ja Liusvere on taas eraldi külad.

1732 adramaarevision

1732 aasta revisioni andmetel on Liusveres 4 peremeest. Nende nimed on allpool ära toodud ning nimede taga esinemine 1725-26 aasta adramaarevisionis:
Tubbaka Peter – esineb Nahkanuia all, kubjas
Tammickanno Laur – esineb mõisa vabadike nimekirjas
Micko Tönno – esineb Nahkanuia all
Saxa Michell – esineb mõisa vabadike nimekirjas

Et isikud on samased, on üsna kindel, eriti kui arvesse võtta et ajaliselt eristab vaid 6-7 aastat. Mis see tähendab? Et küla(nimi) Nahkanuia oli veel nagu üks osa Luisverest, ja alles 1782.a. on kindlapiiriliselt mõlemad külad – rahvast juba selleks jätkus, juurdekasv oli tugev.

MM: Tundub tõepoolest, et külade piirid ja elanikud on 18. sajandi esimese veerandi lõpuks paika loksunud. Rõhu küla on kadunud, Liusverest on saanud jälle Liusvere ja Nahkanuia jääb kuni kadumiseni pärast II Maailmasõda.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kõigest hoolimata on astutud hiigelsuur samm edasi Nahkanuia küla olemasollu tulemise uurimisel. Kuigi pole täpselt selge kuidas ja kust jooksid Rõhu, Liusvere ja Nahkanuia piirid, on selge, et nende külade elanikud ja miks ka mitte territooriumid on aegade jooksul olnud kattuvad. Mulle oli üllatuseks asjaolu, et Rõhu on Nahkanuiast vanem küla ja et viimane moodustus tõenäoliselt just Rõhu küla baasil. Kas ja millal võime 18. sajandi alguse lugeda Nahkanuia küla alguspunktiks selgub aja jooksul. Mulle on pika ajaloo asemel oluline ajalooline tõde. Pole tähtis kui vana on koduküla, peaasi et sa seda armastad.

Kindlasti on siin ka hea õppetund algajale koduloo uurijale – alati tuleb minna lõpuni ning mitte toetuda ainult väärikale suulisele pärimusele. Väite taustal, mis iseenesest on õige, et Rõhu küla näol on tegemist asunduskülaga, on jäänud põhjalikumalt uurimata olukord Rõhu küla territooriumil enne sinna asundusküla rajamist. Kas seal oli talusid? Kus nad paiknesid? Millise küla alla kuulusid? Või laiusid seal tõepoolest ainult mõisa põllud? Lisaks pole ma tähelepanu pööranud ka Rõhu kui küla olemasolule seitsmes hingerevisionis. Nahkanuiale keskendumine on mõjunud klappidena, mis pole lasknud muule tähelepanu pöörata.

Nüüd tuleb jätkata. Aitäh Kallele, kes on mind Nahkanuia küla ajaloo uurimisel nii palju aidanud. See on hindamatu abi! Loodetavasti jätkub meie koostöö ka tulevikus!

One Response to “dorff Nachka ney”

  1. Kalle Kroon Says:

    No loodame, et siin seisab üleval üks osa Koeru kihelkonnajaloo tulevasest mustandist…

Leave a Reply