Adramaarevisionid

Jätkan eelmise postituse lainetel. Täpsemalt öeldes adramaarevisionidega, millest üht olen kasutanud mõnda aega kui kinnitust sellele, et Männi pere on Nahkanuial elanud kauem kui Neljandas hingerevisionis 1782 nimetatud Kortzi Tonno. See on "Eestimaa 1725.-1726. aasta adramaarevisjon. Järvamaa", kus leheküljel 98 on nimetatud Preedi mõisa alla kuuluva Nahkanuia küla talupojad ja nende järel mõisa vabadikud (Lostreiber). Küsimus on selles, et mul pole olnud täpset arusaama, kuidas need vabadikud erinevate külade vahel jaotusid ja kas üldse jaotusid. Ja kui pole arusaama või mingit põhimõtet, pole tegelikult mingit alust arvata, et vabadike loetelus nimetatud Krüger Tönno üldse Nahkanuial elas.

Täna kolasin internetis ja külastasin Eesti Ajalooarhiivi kodulehte. Juba eelmimsel korral märkasin seal Eestimaa 1732. aasta adramaarevisioni linki ja proovisin seda kasutada aga ebaõnnestunult. Programmi keskkond on ju saksakeelne! Seekord õnnestus ja ma leidsin probleemideta üles Nahkanuia küla. Tulemused:

Nagu näha, selles kuus aastat hiljem koostatud revisionis ühtegi kõrtsmikku Nahkanuia külas arvel pole! Samas on sellenimeline olemas … Vahuküla all! Kuigi vanarahvas nimede panekul eriti originaalne polnud, võib eeldada, et ka eelmises revisionis esinenud kõrtsmik Tönno oli tegelikult Vahuküla mees.

Niisiis lükkaks see 1732 aasta adramaarevisjon otsekui ümber minu väite Mändide pere juurtest siin Nahkanuia külas enne 1782 aastat! Kui see isegi nii on, pole sellest suurt kahju, sest minu väide tugines niigi kanajalgadel. Küll huvitab mind loogika, mille järgi on võimalik kindlaks teha millises külas milline vabadik elas või tegutses. Oskamata mujalt abi küsida, panin selleteemalise küsimusel üles Perekonnaajaloo foorumisse. Äkki oskab sealt keegi mind aidata. Või siis mõni selle ajaveebi lugejatest.

Tegelikult kerkis seoses adramaarevisjonide ja Nahkanuia külaga üles veel üks küsimus. Kes veel ei tea, internetis on olemas "Rahvusarhiivi digiteeritud allikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda enimkasutatavate ja huvipakkuvamate Rahvusarhiivi üksustes säilitatavate arhivaalide digitaalsete koopiatega" ehk SAAGA. See keskkond sisaldab veel vähemalt ühe Järvamaa kohta käiva adramaarevisoni aastatest 1686-1689 ja kaks vakuraamatut, aastatest 1564 ja 1571. Sirvisin läbi 1686-1689 aasta adramaarevisioni Preedi mõisa kohta käiva osa ja oh üllatust, Nahkanuia küla sealt ei leidnud! Olemas on Vägeva, Rõhu, Vahuküla, Lahu ja Liusvere ning veel üks küla, mille nimest ma aru ei saa. Aga seda vaadates ei tekkinud ka lootust, et tegemist on Nahkanuiaga.

  

Kas Nahkanuia talud on Rõhu all? Või on Nahkanuia küla mõne teise mõisa all? Või kannab lausa mõnda teist nime? Vot ei oska öelda. Abiks võiks olla peremeeste nimeda võrdlemine aga vaata veelkord ülaltoodud pilti, kus küla nime all on küla asuka nimi. Vajab harjumist, et selles hakata tähti märkama ja veel aega, et need kokku nimeks seada.

Veelgi imelikumaks muutus olukord kui ma oma küla ka 1564 aasta vakuraamatust ei leidnud. Samas võib viimase puhul teha möönduse, sest kuigi ma sirvisin ta kogu ulatuses läbi, oli tollane kirjapilt minu silmale ikka väga võõras ja ma võisin õige koha kergesti märkamata mööda lasta. Nii näiteks nägi välja suvaline koht sellest, näha on küla nimi (üleval) ja selle elaniku nimi (all).

Niisiis olen teatud mõttes tupikus! Õnneks mitte lootusetus. Rühin edasi, küllap selgub ka tõde.

2 kommentaari to “Adramaarevisionid”

  1. marko Says:

    Perekonnaajaloo foorumis toimus ka lühike aga see eest sisukas diskussioon vabadike teemal. Minu küsimust kommenteeris Assar Järvekülg.

    Tsitaat 1:
    “Vabadike juures on muidugi ka see veel märkimisväärne, et neil tavaliselt maad polnud. Nad tegid lihtsalt töid siin seal, et ära elada. Võimalik, et sellega on ka põhjendatud nende eraldi välja toomine. Kuna nad niikuinii paiksed polnud võisid nad minna ka teise külasse, kus töökäsi vaja läks.”

    Tsitaat 2:
    “Ilmselt, mida enam aega tagasi, seda skeptilisemalt tuleks kõigesse suhtuda ning järeldusi teha siis kui juba mitu allikat sama väidavad. Paraku kipub aga ikkagi nii olema, et neid mitmeid allikaid vanemas ajas nii väga olema ei kipugi või pole säilinud. Kirikumeetrikad on nagu kõige kindlam allika liik. Kui neid pole, siis on talupoegade kohta väga raske mingit infi saada. Aga kõik see info, mis ülesse saab leitud on seda väärtuslikum ja iga väiksem edasiminek suurema tähendusega!”

    Seega võib 1725-26 aasta Järvamaa adramaarevisionis nimetatud Krüger Tönno esialgu oma suguvõsast välja lülitada.

  2. Kalle Kroon Says:

    analuus võrrelduna 1686-89 revisjon 1725-26.a. revisjoniga

    1688.a. seisuga Norra mõisa poolt vaadatuna oli olukord järgmine – ei kolme põllu-ega heinamaad ei saa suuremaks teha, sest ühest küljest piiravad Udeva mõisa maad, teisest küljest aga Preedi mõisa Rõhu küla maad – lk. 661p-662:
    och stöter genast wijd Sitzska gebietet emoot byn Reho…tredje akern.. eij heller här till giöras nagon ny aker
    emedan denne lotte är strax wijd et morast och bemelte byn Reho belägen.”-niisiis, Norra mõisa põllud asusid kohe vahetult vastu sood ja Rõhu küla. Norra mõisa alla kuulus tollal vaid kaks küla- Jõeküla ja pool küla Liusverest (Luisverest), teine pool Luisverest kuulus Preedi mõisale. Liusvere küla oli sel komber eraldatud (avsöndrat) kaheks(lk. 665-666). Et Preedi mõisal tõepoolest ka peale Rõhu karjamõisa rajamist veel ka eraldi Rõhu küla oli, selgub revisjonist samuti- külas elas veel koos Rõhu möldriga viis peremeest – lk. 607p -“Hofläger Reho- een half mijl ifran Sitz är en för 2 ahr sedan ett hofläger wijd byn Reho anlagd”- ehk siis, et pool miili Preedist on kaks aastat tagasi Rõhu küla juurde rajatud üks karjamõis (Rõhu), ja lk. 614p – Rõhu küla peremeeste loend 1688.a.

    Edasi- 1725-26.a. adramaarevisjoni põhjal on Norra mõisas endiselt Jõeküla ja Luisvere, Preedi mõisal ei ole aga märgitud ei Rõhu karjamõisa ega ka Rõhu küla, mis veel 17. sajandi lõpus olemas oli. Võimalik, et Rõhu mõisast ka mööda mindi, kuid küla näib olevat kas teisenenud või välja surnud. Samuti on teadmata, mis sai sellest osast Liusverest(Luisverest), mis Preedi mõisa alla kuulus. Küll aga on tekkinud küla, mida pole varem üles märgitud- Nahkanuia.

    Analüüsides Luisvere, Rõhu ja hiljem esineva Nahkanuia külade peremeeste nimesid, ei saa väita, nagu oleks tegu olnud n-ö külade ümberpaiknemisega otse. Kattuvaid või suguluses olevaid isikuid on eeldada selleks liiga vähe, kuid tuleb silmas pidada, et ajaliselt eristab neid kahte allikat üle 30 aasta, suur Põhjasõda ning 1710.a. katk. Sellistes tingimustes kujunes nii mõnelgi pool olukord, kus vanad külad ei suutnudki enam taastuda, kuid võisid tekkida uued.

    Osa Luisvere küla ja Rõhu küla ning isegi Vahuküla, võib- olla ka Väinjärve jt. elanike järeltulijad näivad aga 1725-26.a. revisjoni järgi Nahkanuias esinevat:

    Luisveres elas 1688.a. Tobaka Hans, 1725-26.a. aga elas Nahkanuias Tobaka Peter, kes võis olla Hansu poeg.

    Rõhu külas elas 1688.a. Tampo Mattz, 1725-26.a. aga elas Nahkanuias kaks Tampot- Tampo Jahn ja Tampo Hans.

    Vahukülas elas 1688.a. Kilcko Jahn, 1725-26.a. aga elas Nahkanuias Kilcki Peter.

    Nende näidete põhjal ei tohi veel teha üldistusi, vaid näitavad pigem suundumust. Nii või teisiti 1688.a.Norra mõisa maad Rõhu suunal põrkusid vastu Rõhu küla, mitte aga vastu Nahkanuiat, millist küla ei Väinjärve, Ervita ega Preedi mõisa all (veel) ei olnudki.

    Mida me siis teame? Teame, et selles külas asub kivikalme, mis pärineb vanemast rauaajast 3-4 sajand. Teame, et Taani hindamisraamat ei sisalda üldse Järvamaa külasid, saati siis Nahkanuiatki mitte. Eeldades, et Liivi sõja ajal kuulus see piirkond Vao vakuse alla, siis ei leia Nahkanuiat 1564.a. Järvamaa vakuraamatuteski – Vao vakuse all on küll Liusvere, Väinjärve ja Ervita külad, kuid mitte Nahkanuia. Nahkanuia ei esine ka 1686-89.a. revisjonis ja Norra mõisa põld Rõhu suunal oli ühise piiriga Rõhu küla suhtes. Alles 1725-26.a. revisjonis kerkib Nahkanuia nimi ette. See annab küla tekkeaja alguse suhtes mõtteainet.

    Terv
    k

Leave a Reply