“Puhkepäev”

Eilsest rassimisest rampväsinuna magasime täna hommikul “kaua”, sest köögis kokku saades oli kell juba pool üheksa. Pärast pikka hommikusööki läksin Norra nagu Sulevile lubasin. Sulev on Norra mõisale kuulunud tall-tõllakuuri ja teiste selle läheduses paiknenud abihoonete praegune omanik, kes on kätte võtnud nende taastamise. Praeguseks on seal tehtud hulga korrastustöid, millele hiljuti lisandusid suuremahulised mullatööd, mille käigus omakorda tasandati ära suurem osa abihoonete ümbrusest ning juuriti välja kännud. Seda viimast käisingi kaemas.

Panin mõned panoraamfotod üles oma PicasaWeb pildialbumisse. Eraldi tasub ehk välja tuua tükike pildistatud kivisillutist, mis omal ajal kattis ilmselt kogu kastellilaadse tall-tõllakuuri siseõue ja saab olema eksponeeritud suuremalt ka tulevikus. Aga oleks väga lahe, kui Sulev ise oma leidudest kirjutaks nagu ta välja pakkus. Mina igatahes ootan!

Kui Norras käis mõisale kohaselt kogu töö koppadega, toimetas Nahkanuial inimkopp. Esimeseks hommikuseks ülesandeks sai lahti kaevata mõned maa peale turritavad kännutüükad. Kui olin need saega niidukile ohutust kõrgusest maha saaginud, algas mullavedu. Kasutasin selleks keldrikünka  jäänuseid, mille pealt sain pisut mättalist mulda koorida. Ja kui algus tehtud, tuli töö ka lõpetada. Kuigi vahepeal tegin niidukiga tiiru Kördil, kus niitisin pärast paaripäevast vahet teist korda kogu lagendiku, kulus ülejäänud aeg kuni ca kuueni künkaga võideldes.

Tõenäoliselt suutmata mind seal üks punnitamas näha, tuli ülejäänud pere appi. Maarja riisus, Mati kaevas nii et muld lendas ja Matilde loopis kive. Ja töö lendas kah kohe kiiremini kui seda üheskoos tegime. Kuueks oli kelder kadunud. Rajatist jäi meenutama kivikühm, väljaulatuv kivi vundamendist, mida ükski minu jõupingutus kuvalda ja kangiga isegi mitte ei liigutanud. Päevast meenutuseks väikene pildiseeria:

Nüüd oleks vaja veel pisut mulda, et see savisegune ja päikese käes asfaltkõvaks kuivav keldrikoht muru alla saada. Savi sees ei kasva ju ükski normaalne taim, ainult malts.

Muudest päevasündmustest niipalju, et ajal mil mina Kördil niitsin, leidis Maarja meie kaarikule uue funktsiooni ja meie andekas pisitütar uue mänguasja.

One Response to ““Puhkepäev””

  1. Marje Says:

    Matilde leidis endale ühe korraliku hõbeketi. :)))

Leave a Reply