Kähriku sügav talveuni

Kus magavad kährikud oma talveund? Huvi pärast viskasin pilgu peale “Jääger – Online jahindus foorum” nimelisele keskkonnale, kus keegi küsis kährikute talveune kohta. Õiget vastust vähemalt sealt ei saa. Kogemused on vasturääkivad ja tundub, et ka suhteliselt külma ilmaga võib kährik ringi liikuda. Praegu igatahes ootaks talveund magavatelt loomadelt juba mõningast ärksust. Või vähemalt ei olnud ma valmis üht neist leidma sealt kust meie täna “oma” kähriku avastasime.

Tegime Toomase ja Jaaguga tiiru Nahkanuial. Kuigi mehed kandsid maarahvale omaseid ja ilmastikule vastavaid madalaid, mitte-veekindlaid jalatseid :), põikasime ka sisse Abramile, kus sumpasime läbi lume ja vee lausa elumaja juurde välja. Polnud mingit põhjust ennast varjata, seepärast rääkisime valjult ka siis kui juba hoones sees olime. Äkki juhtis Toomas näpuga näidates millelegi tähelepanu. Sealsamas, meist ehk 1,5 meetri kaugusel, põhuhunnikul, magas mingi loom.

Vaatamata sellele, et nagu selgus hiljem, pidas Jaak elukat kassipojaks (!), tundis minu kogenud kährikutega võitleja silm ära koheselt oma igipõlise vaenlase. Et elukas ennast mitte ei liigutanud ka, tormasin koju fotoka järele. Naastes polnud midagi muutunud, Toomas ja Jaak ajasid maja juures juttu ja loom magas. Pärast esimesi kaadreid tekkis tahtmine veenduda looma talveune sügavuses. Selleks pildusime teda (ohutust kaugusest) imepisikeste kivikestega. Kui see tulemust ei andnud, tegin sealsamas kõva lärmi, kolistades plekkpurgiga, valjult hõigates ning lõpuks kannatust kaotades ka koera moodi haukudes. :) Ei juhtunud absoluutselt midagi ja lõpuks läksimegi ära.

Kuna meil tekkis tagasiteel kahtlus, et kährik teeskles vaenlase juuresolekul surnut, läksin Toomase ja Jaagu lahkudes tagasi teooriat kontrollima. See ei pidanud paika, sest isegi looma ees kükitades ja temast fotosid klõpsides ei liikunud tollel ka kõrvaots mitte. Midagi polnud muutunud hiljemgi kui Matiga koos Abramil looma uudistamas käisime. Mati, olles kähriku süütust olekust ohutaju täiesti kaotanud, läks seisis vabalt looma kõrvale ja hakkas seal “rüütlitega” (ehk pikkade kuivanud taimedega) võitlust pidama. Et ta asjast täit pilti ei saanud, reetis ka tema küsimus: “Kus kähriku pea on?” Tõepoolest, pealiskaudsel vaatamisel oli tegemist ühe suure ja toreda karvakeraga. Aga no vähemalt ei pidanud tema looma kassiks! :)

Ma ei oska seda olukorda seletada. Mulle tundub, et ainus selgitus on talveuni. Kuna äsjalõppenud talv oli erakordselt lumerohke, polnud mul selle jooksul Abrami elumajja kordagi asja. Seega võis kährik seal olnud olla päevi, nädalaid või isegi kuid. Igatahes oli uni väga sügav, sest sealsamas täishäälel toimetavaid inimesi ei pandud miskiks. Mul on hea meel, et olen sellise kogemuse võrra rikkam, mis lugeja arvab?

Pildid talveunes kährikust:

4 kommentaari to “Kähriku sügav talveuni”

  1. Jaak Says:

    Ju siis eilse päeva sündmused äratasid “kassipoja” siiski talveunest üles? Poleks uskunud, et nii sügavast unest on veel võimalik üles ärgata:)

  2. mart Says:

    trw. üle hulga aja üks väga hea lugu. kas ta ärkab ikka? olen kaugel ja ei tülita teid. ehk sa saad veel jälgida ja pilte teha. saada. m

  3. Karita Says:

    PIldusite kividega?!?!?!!??! Tõesti hea eeskuju lapsele…

  4. marko Says:

    Karitale täpsustuseks, et a) last esimesel korral polnud ja b) need olid imepisikesed kivid, mis olid mõeldud looma tähelepanu äratamiseks. Haiget need teha ei saanud ja polnud selleks ka mõeldud. Võrdluseks võiks tuua väikese kiviga vastu akent viskamise, ka see pole mõeldud mitte akna purustamiseks vaid tähelepanu äratamiseks. Ma ei taha mõeldagi, mis eeskuju sulalumega peetud lumesõda võiks selles kontekstis veel anda! :)

    Maalehes kommenteeris üks lugeja pilti nii: “oleks võinud selle kahjuri maha lüüa”, teine aga pidas paremaks mind manitseda ja tolaks tembeldada.

    Inimesed võiksid endale lõpuks selgeks teha mida tahavad. Kui loom oleks olnud haige ja ma oleks lahkunud sealt midagi tegemata, oleks olnud halb. Kui ma püüdsin selgusele jõuda, kas kõik on korras, jälle paha. Kuidas te arvate, et olukorras oleks selgust saanud? Loom ju ei räägi minuga ja kui ta nii rahumeelselt kolme inimese juures magab, tekib muidugi kahtlus kas enda või tema tervislikus seisundis.

    Ma EI piinanud seda looma, EI teinud talle haiget, EI olnud mõtteski! JAH, ma proovisin teda äratada, osalt soovist mõista tema sealolekut kirjeldatud viisil, osalt ehk ka uljusest. Milles küsimus? Kõik sõltub vaataja silmadest ja ma ei oleks nii kindel, kas minu loo põhjal minu kohta üldse mingeid järeldusi teha saab.

Leave a Reply