Päev ajalooarhiivis

Eilsele mudas rabelemisele vahelduseks käisin täna Tartus Ajalooarhiivis vanades dokumentides tuhnimas. Ma ei olnud üksi vaid Raineriga, kes veab Ühendus Weissensteini ning kellega see minek oli mõne nädala jagu ette kokku lepitud. Eile hommikul saatsin arhiivi e-maili mind huvitavate säilikute loeteluga ja tänaseks olid need kenasti valmis pandud.

Huvitavaid dokumente välja otsides ja nendest nimekirja koostades veendusin järjekordselt kui vähesed neist viitavad Nahkanuiale. Märksõnadega Preedi, Sitz või Rõhu on tulemused palju paremad aga siiski mitte küllalt head. Tuli improvoseerida, mis seekord kukkus hästi välja, leidsin mõndagi huvitavat.

Kõigepealt oma emapoolse vanaisa Erichi vanaisa Jakob Schwarzsteini allkirjanäidise! :)

Avastasin ka, et võlgu olemine ja elamine polnud võõras ka meie esiisadele. Kui ikka maalt saaki ei saanud, polnud midagi teha, tuli müts peast võtta ja alandlikult pikendust minna küsima. Võib olla tasuks tänapäeva põllumeestel omaaegsetest palvekirjadest eeskuju võtta. Praegusel kehval ajal kulub igasugune abi marjaks ära. (Kaudsete tõendite põhjal võib väita, et alltoodud palvekiri oli edukas, muidu poleks Tõnu talu täna Jakobi järglaste käes!)

Tegelikkuses kujunes vast suurimaks üllatuseks see, et minu talu ei pruukinud olla omal ajal tuntud üldse mitte Kõrsi taluna! Tegemist võib olla pelgalt rahvasuus liikunud nimega, samas kui talu enda nimi oli Mäe!

Kui ma hakkasin Preedi-Rõhu talude toimikutest otsima tuttavat nimekuju, seda seal polnud. Oli Kördi, Tambu, Seljamäe, Abrami, Karjamardi, Altsauna ja võib olla ka Sepa, aga mitte Kõrsit. Nippi puudus samuti aga sellele on selgitus olemas, see nimi pandi talule alles Aleksander Saksbergi poolt millalgi 20. sajandi esimesel veerandil (või pisut hiljem). Sama kordus 1880-1929 ajavahemikku katva Preedi mõisa talumaade hindamistoimikuga.

Lähenesin loominguliselt ja võtsin aluseks mulle teadaolevad viimased elanikud selles nn kõrtsitalus. Järjepidevust sain hoida alates Kortzi Tonnost (minu esiisa) kuni 1850 aasta hingerevisionini läbi talule antud numbri. Selle viimatimainitud revisioni järgi elasid kõrtsitalus Antowi nimelised isikud; peremees Karel Hansohn Antow ja tema poeg Hans Karelsohn Antow. Toimikuid lapates leidsingi sellenimelise Mäe nr 17 talu alt.

Kuna neid hindamisaktides küla nime kus talu asub ei mainita, on lõplikke järeldusi väga raske teha. Inimesed liikusid ja kuskil elamine ei olnud eelduseks hilisemaks väljaostuks. Seega eksisteerib tõenäosus, et Hans Antow ostis endale talu kuskil mujal Preedi mõisa valdustes kui Nahkanuias.

Tugevaks pooltargumendiks on talu nimi Mäe, mis tundub Nippi Kõrsile tegelikult kõige paremini sobivat. Asub talu ju Nahkanuia voore kõrgeimas tipus ja vaevalt, et see juhuslik otsus oli või kui isegi oli, siis inimestele märkamata jäi. Ja kuna ostjad on siiski Antowid ning Kõrsi nimeline talu loendis puudub, on Mäe hea valik!

Huvitavat leidsin veelgi! Näiteks sain teada, et Kördi mõisnikult ostnud Hinrik Oisaar toimetas/elas hiljem Piibes ja sattus seal kohtuvaidlusesse. Või siis näiteks seda, et Rõhu karjamõisa maadest ostis endale talukoha August Kustase p. Saar, kes oli viimase Kõrsi peremehe Saar Karla vanaisa. Leidsin ka korraliku Preedi mõisa maade plaani ja väiksema kõrvalhoone plaani (1703).

Enamikest huvipakkuvatest dokumentidest tegin fotod ja neid saan kodus vajadusel edasi uurida. Kaardid lasin täiendavalt skanneerida, mis on tasuline ja võtab tavaliselt aega paar-kolm nädalat. Kõige lõppu panen pildi iseendast arhiivis. Foto tegi Rainer salaja, arvates, et vajan seda oma blogisse üles panemiseks. Ei taha talle pettumust valmistada! :)

2 kommentaari to “Päev ajalooarhiivis”

  1. Kalle Kroon Says:

    Siin üleval asuval joonisel on kujutatud siiski Preedi mõisa härrastemaja plaan aastast 1703, mitte kõrvalhoone plaan.

  2. marko Says:

    Ei vaidle vastu! Kuna ma keelt ei oska, lähtusin silmamälust. Väga sarnase väliskujuga hoone on praegugi Preedi mõisa abihoonetest püsti. Sealt ka järeldus!

    Kas see, et tegemist on härrastemajaga, on dokumendil endal kirjas?

Leave a Reply