“Suur tuleõnnetus Koerus”

Seekordne postitus AJALOO rubriigis viib lugeja Koeru, aastasse 1924, kus alevit laastas ränk tulekahju. Pole kahtlustki, et see kohalikus mõistes suur katastroof mõjutas mingil määral ka Nahkanuia rahva elu-olu kuid mitte see pole antud juhul peamiseks põhjuseks kirjutise avaldamisele. Peamiseid põhjuseid on kaks, millest teisena nimetatu sai määravaks.

Suur tuleõnnetus Koerus 1924

Nimelt sattus tänu Kaarel Aluojale minu kätte vana foto Koerust kuupäevaga 14.09.1924, kus on näha varemetes alev. Et see foto vanadpildid.net veebikeskkonda vaatamiseks üles laadida, pidin kõigepealt leidma sobiva pildiallkirja. Kuid oma suureks üllatuseks ei leidnud ma tulekahju kohta internetist midagi! Samas on sündmus leidnud äramärkimist raamatus “Koeru vald” (1998, lk. 31)1 kuid mitte oluliselt vanemas ülevaates “Koeru kihelkond” (1934). Või kui on, siis mina seda kohta ei leidnud. Asusin tegutsema. :)

Abi sain veebikeskkonnast “Digiteeritud Eesti ajalehed“, kus nii 15. septembri Tallinna ajaleht “Kaja” ja “Pärnu Postimees” annavad tulekahjust ja selle võimalikest põhjustest korraliku ülevaate. Tolleaegsete ajakirjandustavade järgi ei unustata loosse pikkimast ka koloriitseid detaile kohalikest ja kohalikust elust.

Alljärgnevalt olgu ära toodud “Kaja” versioon. See on pikem kui “Pärnu Postimehes”, mis lisaks on võtnud esimest pika lõiguga tsiteerida. Lugesin ja mõtlesin (jätkuks arutelule “Koeru Kaja” sisu kallutatusest või mittekallutatusest veebikeskkonnas koerufoorum.net), et kas tänasel Koeru Kajal oleks olnud julgust isegi pärast nii suurt õnnetust kohalikke pritsimehi vastutustundetus käitumises sääraste sõnadega süüdistada? :) Fotot tulekahju tagajärgedest saab suuremalt näha vanadpildid.net. Rohkem fotosid Rinnebergi majadest ja tulekahju tagajärgedest on avaldatud raamatus “Järvamaa vanadel fotodel”, välja antud Rene Viljat poolt.

Suur tuleõnnetus Koerus.

Tuletõrje seltsimaja etenduse ajal põlema hakanud. Hirmus segadus pealtvaatajate hulgas. Suure kiirusega laialilagunedes tuli mitu kuuri ja talli ja kolm Rinnebergi elumaja hävitanud. Tuli arvatavasti põlevast lambist katusekambris alguse saanud. Postkontor ja tarvitajate ühisuse kauplus tuleroaks langenud.

Korralagedus Koeru tuletõrjeseltsis.

Laupäeva õhtul, 13. septembril oli Draamateatri näiteseltskonna etendus Koeru alevi tuletõrje seltsi saalis. Kanti ette „Hunt“. Viimase vaatuse lõpul, kella 11 aegu õhtul, pääsis tuli pööningul lahti. Seda märkas alles siis, kui tuli juba läbi katuse oli tunginud, Paide õllevedaja, kes hoovi peal oma koorma otsas hommikut ootas. Õllevedaja teatas sellest pidu korraldajatele, kes etenduse saali ruttasid ja ukse pealt hüüdsid: „Tuli lahti“, „põleb!“ Paljud ei pannud etenduse jälgimise hoos hädahüüet tähelegi. Kui hüüded siiski kordusid, algas segadus, etendus katkestati ja algas rüsinal jooks ukse poole. Ärevust suurendas see, et riidehoidmise ruum teisel korral asus ja pidulised riiete pärast hirmul olid. Seltsimaja oli täidetud kisa ja hüüetega, jooksti, tõugati segduses üksteist. Riidehoidjad ja agaramad pidulised olid vahepeal riideid, palituid ja mütsisid läbisegi trepist alla loopima hakanud, kus siis tülitsemise ja riiuga riided käest kätte läksid, kuni nad omaniku leidsid.

Enne kui pidulised majast välja said, oli katus ju mitmest kohast tuleleekides. Päästeti mida päästa võidi. Seltsimaja klaver suudeti põlevast majast välja tuua, kui saali lagi juba põles. Tuletõrje prits saadi suure vaevaga kuurist kätte. Hukkamõistetaval kombel oli prits korrast ära ja veega varustamata.

Pöörati otsekohe telefoniteel abisaamiseks Järva-Jaani ja Rakke tuletõrje seltside poole, kuid öösise aja tõttu ei saadud telefoniühendust.

Poole tunni jooksul oli suur seltsimaja täiesti leekides. Kuna tuul otse aleviku sihis puhus, hakkasid paari sülla kaugusel seisvad Rinnebergi majad põlema, kõigepealt maja kus kellasepp ja pagar asusid, siis hoovipealsed majad, kus Rinneberg ise elas ja hiljem üle hoovi 2 maja, kus asusid kaks üürilist, postkontor ja Järva-Jaani tarvitajate ühisuse abikauplus ja veel mõned elanikud. Viimati saadi siiski juhtumise kombel traaditeel Rakke teatada, et Koerus tuli lahti on, mille järele kella kolmeks öösel Rakke tuletõrjujad kohale jõudsid ja tulele piiri panema võisid hakata.

Järva-Jaani tarvitajate poe ärijuht oli parajasti kodust ära, rakkes; ta jõudis alles siis Koeru tagasi, kui kauplus tuleroaks langenud oli. Poekaup ja postkontori varandus saadi suuremalt jaolt päästa, niisama ka üürnikkude varandus. Kuigi neid kodus ei olnud, löödi nende korterite aknad katki ja toodi majakraam välja. Suuremat kahju sai Rinneberg, kes esialgu oma asju majast välja ei lubanud tuua, arvates et hulga inimeste hulgas asjad kaduma võiksid minna. Ta arvas pealegi, et tuli tema majani ei ulata. Üks tema aitadest oli igasugu kraamiga täidetud, seal olla neljakümne hobuse riistad, hulk vankreid ja saane tulle jäänud. Hra Rinneberg on põllumees; läinud kevadel likvideeris ta ühe suurema talu, nii vedas ta igasugust põllumajanduslist inventaari Koeru, kuhu ta ise elama asus.

Arvatakse, et tuli alguse sai teisel korral olevast põlevast lambist, mis nii lae ligi oli asendatud, et lambituli lae läbipõletas ja tuli pööningul laiali lagunes. On aga ka arvamist kuulda, et siin kuriteoga tegemist on, sest katus hakkas mitmest kohast korraga põlema.

Tuletõrjujate seltsimaja oli kinnitatud „Eesti Lloidis“. Peab pahameelega tähendama, et tuletõrje seltsis väga saamatult asju aeti. Tuletõrje abinõud olid neil korrast ära, õppusi ei peetud, vee abinõud veega varustatud ei olnud, kuigi selts iga aasta restoraani pidajalt valla nõusolekul 100.000 marka toetust sai. Tuletõrje seltsimaja ja Rinnebergi majad moodustasid pea poole Koeru alevikust. Vaevalt võib loota, et neid majasid ja seltsimaja lähemas tulevikus jõutakse üles ehitada. Tules on nüüd kuulus Koeru restoraan ära põlenud, mis tuletõrje seltsi saalis asus, kus nii mõnigi mees oma kuu lõpul saadud piimarahad ära jõi ja siis tühja kotiga koju läks, kus naine ja lapsed teda rahaga ootasid.

Ümbruskonna elanikkude keskel äratab suurt pahameelt asjaolu, et tuletõrjujad, kes peaksid vilunud olema tule vastu võitlemises, nüüd oma enese seltsimaja kõige abitumal kombel lasksid tuleroaks langeda ning nende seltsimaja lõpuks veel tuleõnnetust hulga elumajade ja hoonete juures sünnitas.

Tulekahju puhul inimestega õnnetust ei olnud. Koeru alev asub Tapa-Tartu raudtee ääres, umbes 13 versta Rakke jaamast, Järva-Jaani 12 versta.

Artiklit originaalkirjapildis ja pildina (jpg) võid vaadata siit.

***

Veel kaks fotot vanadpildid.net vahendusel Koerut 1924 aastal tabanud suurest tulekahjust. Lisatud 19.12.2014 ja 08.08.2015.

Suur tuleõnnetus Koerus 1924-2

Suur tuleõnnetus Koerus 1924, pildistanud Martin Öömann

Koeru tulekahju 14.9.1924 3000px

Esimene lisatud foto on minu enda, teine Aivo Aia ja kolmas Koeru Muuseumi kogust. Kahe esimese foto autor on Martin Öömann.

  1. Algses postituses kirjutasin, et ka raamat “Koeru vald” ei käsitle nimetatud sündmust! Vaata ka minu kommentaari! []

5 kommentaari to ““Suur tuleõnnetus Koerus””

  1. Toomas Says:

    Ma oli varem sellest suurõnnetusest midagi kuulnud, kuid tänu sellele postitusele sain väga detailse ja hea ülevaate toimunud õnnetusest…Samuti oli selleaegse Ajalehe “Kaja” artikkel väga hästi kirjutatud…peale selle artikli lugemist tundus nagu oleksin ise koha peal olnud:)

    Samas pani mind see artikkel mõtlema.. Miks ma varem sellest õnnetusest nii palju ei teadnud, kuigi terve oma elu Koerus elanud ja ka õpinud…

  2. marko Says:

    Seda minagi, et sellest midagi teada ei ole. Aga meil on ju Roopi … :)

  3. Hillar Ümar Says:

    1924. a korraldasid kommunistid Eestis mitmeid terroriakte. Näiteks kiskusid nad maikuus Pedja jõe silla juures raudteerelsse hoidvad naelad välja ja reisirong jooksis rööbastelt maha. Surma said 10 inimest. 1. dets. korraldasid nad mässu ja alles peale mässu võtsid Eesti võimud nende suhtes resoluutse hoiaku.

    Pole kaugeltki kindel, et Koeru tulekahju taga ei olnud Venemaa käsilased-.kommunistid.

  4. marko Says:

    Eksisin kui ütlesin, et raamat “Koeru vald” tulekahjust midagi ei räägi! Leheküljel 31 on sellest antud küllaltki põhjalik ülevaade!

  5. Endel Says:

    Hämmastav asi, kuigi ajalooga paljugi kokku puutunud,
    sellest tulekahjust polnud kuulnudki.
    Kõigetähtsam et on ärksaid inimesi kes uurivad endist elu
    ja teistele ka edastavad.
    Endel Pajula Amblast

Leave a Reply