Varangu algkool 1839.-1934.

Võtsin ennast kätte ja toksisin ümber Järva Teataja, nr. 140, 26 november 1934 pika artikli, milles on juttu Varangu algkoolist. Peamiselt selleks, et teinekord mõnd Varanguga seotud pilti vanadpildid.net keskkonda üles pannes sellele viidata. Aga osalt ka selleks, et artikkel oleks tänapäevasel kujul huvilisele olemas.

Varangu algkool ©Nahkanuia

Varangu algkool 1839.-1934.

Parun rebis lauluraamatust välja solvava lehe. Klassis magati põrandal. Puudujatele lastele 3 kopikat trahvi ja vitsahirmu kuni 3 hoopi. Mõisa hanesuled toapoisi kaudu koolipingile. “Kes hüüab härgi kõva häälega, saab koolmeistriks.” Õpetaja pekseti 1905. a. surnuks.

95 a. jooksul armetust onnist ajakohase õppeasutuseni

Varangu algkooli alguseks loetakse olevate andmete põhjal 1839. aasta sügist, päeva peale mardipäeva. Pika aja kestel esinevad sündmused, millest paljud tunduvad ebareaalsete varjudena, kuid kõik muutub mõistetavaks tolleaegse olukorra juures.

Kool algas oma tegevust ülalnimetatud aastal Varangu allika kaldale ehitatud “Mart-tõnu” koolimajas. On olemas uduseid kuuldusi, et isegi mõni aasta varem, on õpetatud ühes ja teises kohas lapsi, kuid kooli ilmet sel kõigel siiski ei ole. Ehitatud koolimaja oli ühe klassiruumi ja koolmeistri eluruumiga.

Esimene koolmeister oli Jüri Brehm, kes õpetas piiblilugu, katekismust, kirikulaulu, kirjutamist ja isegi arvutamist. Arvutamisest oli õpetamisel ainult liitmine ja lahutamine, sest teisi tehteid ei osanud koolmeister isegi. Jüri oli üldiselt tubli koolimees, eriti hea laulja.

Koolmeistri palgaks ta sai tüki põldu harimiseks ja ka heinamaad. Muud palka ta ei saanud. Jüri Brehm suri Rakkes.

Teiseks koolmeistriks tuli Jüri Meislang, Riiamaa mees. Ta oli ametis lühikest aega. Lahkus 1857. aastal. Samast ajajärgust arvatakse olevat pärit lugu, kus mõisahärra, tulles revideerima kooli, leidnud koolmeistri lastega laulmas. Laulus olnud sõnad: „Kes siin kallid riidid kandvad, seal muda, pori valvab.” See pole härrale meeldinud, ta rebinud selle lehe lauluraamatust välja, ühtlasi keelatud lastele seda laulu õpetada, sest see olevat vale.

1857. aastal tuli Varangu koolmeistriks 19-aastane noormees Jaak Noormägi, pärit Laiuse kihelkonnast. Noormägi võttis varsti oma kodukandist naise, nimega Elis.

Noormägi oli Varangul koolmeistriks 45 aastat.

Neil oli kaks poega. Teine poeg olevat praegu õpetajaks. Jaak, nagu koolmeistrit nimetati, kirjutas ka mõisa raamatud ja sai selle eest mõisast eritasu. Peale koolimaa oli Jaagul palgaks 70 rubla “hõbedat”. Ta oli korralik põllumees. Pidas eriti häid hobuseid.

Kord lõpnud Jaagul kastreerimise tagajärjel täkk. Lõikaja maksnud kohtu otsusel Noormäele hobuse eest 100 rubla kahjutasu (surn. Tõnu Lepa mälestused).

Lapsi koolis oli paari kuni kolmekümne ümber. Laupäeviti kooli ei peetud. See päev oli oma asjade õienduseks nii koolmeistril, kui õpilastel.

Igal õppepäeval peeti tunde hommikust õhtuni, millejuures oli pikem lõunavaheaeg kaks tundi. Kui ilm oli halb, siis jäid lapsed ööseks koolimajja. Magati klassis põrandal.

Kuna koolitöö oli küllalt pikk ja väsitav, siis kadusid lapsed koolist. Selle vea paranduseks 1887. aastal, koolmeistri kaebusel, kohalik Kapu vallavolikogu teeb otsuse, et koolist puudujad lapsed maksavad 2 kuni 3 kopikat trahvi ja koolmeister võib kehalist karistust anda “kuni kolm hoopi vitsu ja kui abi tarvis. siis talitaja peab appi minema” (Kapu vallavolikogu protokoll 1867. a.). Kehalist karistust jagati harilikult laupäeviti kogu nädala eest. Kui sel päeval kooli ei peetud, siis nuheldi eelmisel päeval.

1872. aaastal suurendati koolmeister Jaagu palka. Nii sai ta sel aastal 80 rubla hõbedat. Sellest 60 rubla rahas, kuna 20 rubla eest anti magasiaidast 5 tseverti kaeru. Nelja aasta pärast suurendati veelgi kihelkonna koolihärra (Ervita paruni) ettepanekul palka 30 rubla võrra.

Kirikuõpetaja ja parun olid kooliga väga rahul. Eriti kiidetud oli kirikuajaloo ja -laulude oskus koolis. Praost Hoffmann pidas kooli paremaks kihelkonnas, kuna lapsed osanud hästi seletada isegi apostel Pauluse misjoni teekondi.

Kooli majanduslikest õiendustest oli senini kütte muretsemine koolmeistri asi, kütmine jälle õpilaste töö, samuti ruumide koristamine.

1880. aastal aga kurdab koolmeister vallavolikogule, et enam pole võimalik kütet muretseda. Nüüd vald lubab tuua hagu niipalju, kui kool tarvitab. Peale selle vald raiub kolm sülda puid, kuid koolmeister vedagu ise kohale. Arvati nüüd, et koolmeister kütab nii, et taevas läheb krimpsu.

Oli tol ajal arvamine, et isik on kohane koolmeistriks, kui tal tugev hääl. Kui keegi tahtis koolmeistrit vihastada, siis öeldi: “Mine Laiusele, kui härjamehed künnavad. Kes hüüab kõva häälega härgi, sellest saab koolmeister”.

Õppeabinõusid tol ajal koolis peaaegu polnudki. Haruldusena tuleb märkida siiski, et 1866. aastal olnud koolil Euroopa kaart. Suled kirjutamise jaoks saadi Varangu mõisa toapoisi kaudu, kes need hankis hanede puhastamisel sulenoppijatelt. Koolmeister lõikas erilise noaga kirjutamiskõlbulikuks.

1895. aastal astutakse sel ajal esimesed sammud: valla poolt määratakse kooli raamatukogu heaks 10 rubla.

1899. aastal koolmeister Noormägi remonteerib koolimaja: värvib väljast üle seinad, aknad, uksed. Selle töö eest ta saab 25 rubla.

1897. aastal on Kapu vallal suurem kulu vallamaja ehitamisel. 8. nov. samal aastal valmib maja, mis maksma läks 4500 rubla hõbedat. Ehitas Johan Strauss.

Kooli seisukord muutub nüüd eriti raskeks. Selle järeldusel liidetakse 1899. aastal Varangu kooliga Pikevere külas asuv Raigu kogukonna kool. Noormägi jääb ühendatud koolide õpetajaks. Raigu kooli viimaseks õpetajaks oli Mihkel Pohla.

Nüüd läheb koolide revideerimine rahvakoolide inspektorite kätte. Noormägi ei oska vene keelt, mida peab koolis hakkama õpetama. Ta võttis omale abilise, kes oskas vene keelt.

1901. aastal on “Marttõnu” koolimaja nii vana, et kardetakse selle kaela langemist. Eriti hirmul on rahvakoolide inspektor. Viimane nõuab vallalt õige käredalt uue koolimaja ehitamist. Vald vabandab rahapuudusega.

1902. aastal läheb nõue veel kindlamaks. Vallawolikogu arutab asja, teeb plaane isegi ministeeriumi kooli asutamiseks, kuid plaanest kaugemale asi ei liigu. Samal aastal jääb kool seisma, sest vanas majas ei lubata kooli pidada.

Jaak Noormägi vabaneb ühtlasi koolmeistri ametist, kuid jääb aga koolimajja elama.

17. novembril 1904. aastal Paide rahvakoolide inspektor nõuab üle kahe aasta seisnud Varangu koolile ruumide muretsemist ja täieõigusliku õpetaja kandidaadi ettepanekut.

Vald leiab, et kooli avada ei saa, kuna vanas majas kooli pidamine võimata ja ei jõuta ka kooliõpetaja palka maksta. Paide kreisi komissar ei kinnita aga valla eelarvet ilma kooli kulude eelarvesse võtmata.

Vald on sunnitud tegema selletõttu vanale koolimajale hädavajaliku remondi. Ühtlasi määratakse kuni järgmise aasta 1. jaanuarini õpetaja palgaks 50 rubla. Kool algab tegevust 1905. aasta sügisel. Kooliõpetajaks tuleb õpetaja Arenschildt, kes pärit Kalitsast.

Õp. Arenschildt tegutses peale koolitöö õige suure agarusega ka väljaspool kooli. Muuseas pidas ta palvetunde, kus esines kõnedega, organiseeris laulukoori jne. 1905. aasta rahutuste puhul pidas Arenschildt kõnekoosolekuid, kus selgitas olukorda. Õpetas ühtlasi marseljeesi oma laulukoorile.

Peagi algas aga reaktsioon, sest revolutsiooniline liitumine suruti maha. Karistussalgad tulid maale. Kaebuste põhjal arreteeriti ka õp. Arenschildt, kes ühes teiste vangidega viidi Koeru. Arenschildti süüdistati mässu õhutamises: oli käinud Tallinnas, õpetanud mässulaule. Väljakohus mõistis kaebealusele 25 hoopi, mis ka viidi täide. Pärast seda viidi õp. Arenschildt Narva, kusjuures teda veel pekstud ja piinatud. Peksu ja piinamise tagajärjel õp. Arenschildt suri märtrisurma.

15. veebruarist 1906. aastast võeti ametisse õp. Rudolf Juhani p. Jürgenthal, kes sai 1. poolaasta palgaks 147 rubla. Möödub veel ligi kümme aastat enne, kui kool saab uue peavarju. 1913. aastal kingib paruni pr. Amanda Schilling kooli jaoks mõisa maast 800 ruutsülda vallale.

1914. aasta sügiseks ehitatakse uus koolimaja, mis 8 1/2 sülda pikk ja 5 sülda lai. Uues majas on juba kaks klassiruumi ja kahetoaline õpetaja korter. Vana koolimaja ostab Varangu mõisa omanik 150 rubla eest vallalt ära.

11. oktoobril 1914. aastal õnnistati uus koolimaja Koeru koguduse õpetaja poolt. Külalistena olid kohal parun Schilling, inspektor, vallavalitsus ja palju kohalikke elanikke, õpilased jne. Peeti kõnesid, hüüti “hurra”, lauldi riigilaulu jne.

Uues kodus töötab kool kuni 1919. aastani ühekomplektilisena ja sellest peale aga kahe komplektiga. 1922. aastal muutub koolimaja kitsaks, sest kool kujuneb kuueklassiliseks algkooliks.

Vallal läheb korda muretseda rentimise teel uueks koolimajaks end. Varangu mõisa härrastemaja.

Õp. Rudolf Jürgenthal töötas koolis juhatajana, hiljem õpetajana, kuni 1924. aastani. Vabanes ametist 1924. aastal koondamise tõttu ning suri 1926. a. algul. Mälestus õpetaja Jürgenthalist elab aga edasi, kuna kadunu oli tuntud tubli koolimehena.

Eesti iseseisvuse ajal on koolis töötanud alljärgnevad õpetajad: prl. Lydia Karwak 1 a., prl. Brunhilde Masing 1 a., prl. Meeta Lally 1 a., hr. Aleksander Leets juh. 1 a., prl. Alide Wimberg 1 a., prl. Alma Jürgenson 1 a., prl. Eliise Palder 1 a., Rudolf Koppelmann – juh. 2 a., pr. Salme Koppelmann 2 a., prl. Elfriede Kabrits 1 a., pr. Hilda Schüts 1 a. ja Nikolai Ader 2 a.

Praegu on koolijuhatajaks Johannes Saarik juba 9 aastat, kes varem töötanud 2 aastat õpetajana ja õpetajateks: prl. Agnes Talpsep 9 a. ning Aleksander Kuuskmann 6 a. Koolil on kuus klassi, mis ühendatud 3 komplektiks, õpilaste arv – 82. Eriti on kool arenenud iseseisvuse ajal. Õppeabinõud ja raamatukogud on kasvanud mitmetuhande numbri peale, mille väärtus üle poole miljoni sendi.

Õpilaste isetegevuse suuremaks rakenduseks tegutseb koolis üle kümne aasta õpilaste koperatiiv, seitsmendat aastat noorte punase risti ring, kuna käsoleval õppeaastal on asutamisel õpilaste orkester. Kooli ruumes asub ühtlasi Kapu avalik raamatukogu. Kooli ruumid on avaramaid ja kasutada ka mitmesuguste seltskondliste ettsvõtete teostamiseks.

Õpilaste pere, kes 95 aasta kestel saanud Varangu vanast ja auväärsest haridustemplist kustutada teadusejanu, ulatub tuhandetesse.

Leave a Reply