Koeru kirik

Koeru kirik

Vanade fotode otsingul sattusin kord antikvariaati ja jäädvustasin omaniku loal Koeru kiriku kirjelduse ühest vanemast, eestiaegsest kirikuid tutvustavast raamatust. Kuna vanadpildid.net keskkonnas on Koeru kirikust ülesvõtteid küllaldaselt, tegin neist lisatud kollazi ning jagan raamatu (mille pealkirja ega autorit ei taibanud jäädbustada) sisu:

Koeru kirik on ajalooliselt kui ka arhitektuuriliselt tähelepandavamaid Järvamaal. Kunsti ajaloo proffessori rootslase Helge Kjellin’i andmeil on Koeru kirik ehitatud ajavahemikul 1300-1310. Koeru preestrit mainitakse mainitakse ürikuis esmakordselt 1306. a. Kirik on pühendatud Maarja-Magdaleenale.

Põhjasõja ajal 1703. a. süütasid Vene väed kirikumõisa, kusjuures tules hävis ka kiriku katus ning torn. 1721. a. ehitati torn uuesti üles, 1729. a. uuendati katus.

Ajavahemikul 1630.-1659. a. allus Koeru kiriklikult Järva-Jaanile. Pärast suurt katku aastail 1711-1714 oli mõlemal kogudusel ühine õpetaja, asukohaga Järva-Jaanis.

Koeru kirik kuulub Kesk-Eesti kodakirikute kunstipärasemasse rühma. Ehitusviisilt ning ornamentikalt ta osutab Ojamaa ehitus- ning raidkunsti traditsioone. Näib olevat võimalik, et tema on ehitanud Ojamaalt pärit või seal pikemalt töötanud meister.

Koeru kirik on gootistiilne massiivne paekivist ehitis, mille peamüürideks osalt on tarvitatud ka põllukive. 

“Kiriku sisemus koosneb ruumiarengult hästilahendatud kolmelöövilisest pikihoonest, kesklöövist, pisut laiemast sirge lõpmikuga ühevõlvilisest koorist ja läänefassaadilt tõusvast neljatahulisest tornist. Kõik löövid koosnevad kolmest võlvikust. Võlvitugedena esinevad saledad sambad.” (A.Vaga, Eesti kunsti ajalugu I, lk. 132.) Kodakiriku idee, s.t. avara, pilgule ja häälede igal poolt vabalt vabalt kättesaadava jutlusruumi idee, on Koeru kiriku juures läbi viidud peagu täiuslikkuseni küündivas ulatuses.

Ka Koeru koguduses maeti vanasti kõik koguduseliikmed kirikupõranda alla. Õpetajate ühishaud oli otse altari ees. Kiriku rüüstamise ajal 1703. a. avasid venelased selle haua ning purustasid sealjuures suure vanaaegse kirjadega hauakivi. Altariruumi maeti mõisnikke, teisi koguduseliikmeid maeti kõikjale kirikupõranda alla kuni tornini. Kirikusse matmise keeld hakkas kehtima 1773. a.

Kiriku vana altar pärineb 1645. a. Kantsel on ehitatud samas stiilis nagu vana altar, arvatavasti pärineb seegi 1645. a. Uus gootistiilne altar on endise Ervita mõisa omaniku parun Hermann Wrede kingitus 1901. a. Praegune orel seati üles 1900. a., ta on F.Walcker’i töö Ludwigsburgis. Rõdud ehitati 1883. a.

Koeru koguduse õpetajad:

  1. Laurentius Erici, 1610. – 1627.
  2. Johann Bartholomäus Gylden, ?
  3. Andreas Besecke, kuni 1632.
  4. Johannes Hinckelmann, 1632. – 1661.
  5. Erich Hamorinus, 1651. – 1659.
  6. Magni Simon Schleuterus, 1659. – 1689.
  7. Mag. Nicolaus Johann Michaelis, 1682. – 1683.
  8. Christian Calixtus, 1694. – 1696.
  9. Mag. Arnold von Husen, 1692. – 1693.
  10. Johann Abraham Winkler, 1711. – 1743.
  11. Hermann Levin Schmidt, 1743. – 1768.
  12. David Christoph Schnabel, 1768. – 1769.
  13. Christoph Friedrich Mickwitz, 1769. – 1801.
  14. Diedrich Georg v. Mickwitz, 1800. – 1843.
  15. Heinrich Ferdinand Hoffmann, 1846. – 1891.
  16. Adolf Haller, 1893. – 1920.
  17. Hermann Johannes Ederberg, 1921. – 1931.
  18. August Pähn, 1931. a. – tänini

Leave a Reply