Võlingi, Käpa ja Kitse talud

Võlingi talu Jõekülas ostsid 1905 aastal Jakob ja Juuli Perkmann. Nende varasem elukoht oli Liusveres, kus Jakob pidas mõisa metsniku ametit. Talu omandamine Norra mõisa all sai võimalikuks tänu asjaolule, et mõisnik müüs maha mõsiavalduste ääres paiknevaid maatükke.

Võlingi näol ei olnud tegemist uudismaaga vaid vana talukohaga, kus olid olemas ka hooned – ait, küün, elumaja. Alguses elati neis. Uus elumaja ehitati alles 1930-ndatel, sest selle vanus silla õhkulaskmise ajal (1941!?) oli vaid 7 aastat.

Jakobil ja Juulil oli kokku neli last. Kõige vanem neist, maja hiljem pärinud Paul Perkmann (eestindatult Allikhein), oli Võlingile tulles 4 aastane (s. 1901). Teised lapsed olid Ernst, Elli ja Leida.

Nagu öeldud, hävis Võlingi uus elumaja koos kõrvalhoonetega silla õhkulaskmisel venelaste poolt 1941 aastal „neljapäevasel päeval“. Kas see sai toimuma miinikillust või süütasid maja leegiheitjaga venelased, jäi mulle ebaselgeks. Venelased mineerisid igatahes lisaks sillale kogu talu õue.

Sõja eest põgenes Võlingi pere esialgu Räägumetsa küüni, kuhu jäädi kogu suveks. Neile pakkus abi ka Jõekülas olnud Jõepere Lettens aga millegipärast tema pakkumine ei sobinud. Tagasi koju tuldi alles kartulit võtma.

Hävinud elumaja asendas esialgu „väikene kökats“. Praegu Võlingil olev elumaja valmis 1960. Kui peremees Paul Allkihein 1983 suri, kolis tema abikaasa Miralda Põltsamaale laste juurde ja maja müüdi maha.

***

Metsanurga külas Käpa talus elas Juuli õde Maali, neiupõlvenimega Nõmmiksaar. Maali mees sai 1914 aastal I Maailmasõjas surma kui poeg August oli 7 (s. 1907) ja tütar Helmi 4 (s. 1911) aastane. Sellegipoolest saadi hästi hakkama, sest Maali kasvatas hobuseid ja teda võis tolle aja arusaamise järgi rikkaks pidada. Näiteks on säilinud fotod rehepeksumasinast, mille järel Maali ise Tallinnas käis.

Pärast ema surma jäid õde-venda talusse kahekesi elama. Kumbki neist ei abiellunud kuigi Helmil oli sulaspoisiga suhe, millest sündis tütar. See tüdruk suri 16 aastaselt.

August ja Helmi tulid Käpalt ära Udeva-Arule millalgi 80-ndate keskpaiku (1985?) ning maja jäi tühjaks, hakkas lagunema ning on praeguseks praktiliselt hävinenud. Õnneks on olemas mitu fotot sellest uhkest ja pika ajalooga metsatalust, mille võib Messikeppa nime all leida juba 1798 aasta Ludwig August Mellin kaardilt!

***

Kitse oli Käpa naabertalu, asudes vaid mõned sajad meetrid idas. Selle talu ostis endale Juuli ja Maali vend Jaan, keda hiljem tunti talu järgi Kitse Jaaniks. Leida Põldmaa mälestustes kuulus talu enne Tompsoni (kirjapilt võib olla vale) nimelisele, kellelt see 1923. aastal soetati 700 000 eest! 100 000 rahaühikut laenas vennale jõukas Käpa talu perenaine Maali. Jaan elas enne Kitsele tulekut Tallinnas ja võis tulla sinna oma õe mahitusel ning rahalisel toel.

Kitse Jaanil oli kolm last: Armont (kõige vanem), Jolanda ja Artur. Kitse Arturist oleks võinud saada minu „vanaisa“, sest omal ajal meeldis talle minu Tapikult pärit vanaema Velda.

Kitse jäi tühjaks pärast sõda kui Jaan kolis Põltsamaale kuhu ehitas endale ja perele maja.

***

Koostatud Leida Põldmaa mälestuste ja fotoalbumi põhjal.

2 kommentaari to “Võlingi, Käpa ja Kitse talud”

  1. Hillar Ümar Says:

    Messikeppa, Rägo ja Wõlling asuvad enam-vähem normaalses asupaigas, ainult Newwaga on asjad veidi segasevõitu. Miski imewägi on tema kuhugi sinna Toodiksaare kanti paigutanud.

  2. marko Says:

    “Enam-vähem” on hästi öeldud! :) Wõlling ju peaks olema Jõekülas aga kusagil keset metsi.

    Newwa suhtes on Su märkus igati õigustatud! Ma pole seda isegi varem tähele pannud! Samas on olulisi ebatäpsusi teisigi. Hawa kohal olevat kõrtsi talitee isegi ei riiva mitte, kuigi peaks ning Preedi ja Piibe ristumiskoht jääb Hawalt ülesvoolu.

Leave a Reply