Tulekahju Vardja veskis 1929

Otsides vanadest ajalehtedest infot Vahuküla Perenaisteseltsi kohta, sattusin ootamatult uudisele, mida vahendab Järva Teataja nr.96, 3. detsember 1929, lehekülg 4. Artiklil pealkiri köitis koheselt mu tähelepanu ja põhjusega. Kusagil mu mälus otsekui oleks teave Vardja veski põlemisest aga mälu on petlik. Niisiis uudis:

Vardja veski põles maha.
Omanik hindab kahju 4 miljonile. Tuli algas öösel, kui omanik kodust ära oli.

Järvamaal muudkui põleb. Möödunud laupäeva ööl leegitses jällegi tuli võimsalt, sedakorda Väinjärve vallas, kus hävitas Vardja veski. Tähendatud veskis, mis veejõul töötab, oli ka villatööstus. Veskihoone ühes ühe katuse all oleva elumajaga hävines täielikult.

Tuld veskis märgati öösel kella 1, mõnede arvamise järele kella 2 paiku. Elanikud ärkasid üles alles siis, kui leegid hoone juba täielikult oma võimusesse olid haaranud. Tulele piiri panna – seda ei olnud mõeldagi. Ka puudus algul rohkema hulgaline inimabi, sest Vardja veski asub üksikult soode-rabade vahel. Lähem asula Nahkanuka küla on kahe ja poole kuni 3 klm. kaugusel. Tuli levis kiirelt, võttes võimusesse peagi ka elumaja poole. Kõige suurem tulepesa oli villatööstuse osakond. Kella 3 olid tööstusest järel ainult varemed. Tööstuse sissesead põles täielikult, majakraami oli võimalus vähe päästa.

Tulest puutumata jäid kõrvalhooned. Õnnestuskohale tõttasid küll ka tuletõrjujad Väinjärve asundusest, kuid ligipääs põhjatu tee tõttu ei olnud kerge. Tuletõrje leidis kohale jõudmisel varemed eest. Kella 4 paiku sai õnnetus teatavaks ka Koeru tuletõrjele, kuid siis ei olnud mõtet enam välja sõita.

Tööstuse ja Vardja veskitalu omaniku August Ehrenbuschi õnnetuse ajal kodu ei olnud. Ta viibis Koerus, kust hommikul kella 7 paiku tagasi jõudis.

Omanik hindab kahju üle 4 miljoni sendi. Kindlustatud oli veskihoone kinnitusaktsiaselts “Ekas” 6000 krooni ja tööstussissesead k.a.-s “Põhjas” 25.000 kr. eest, seega kokku 3.100.000 sendi eest. Villatööstuse sissesead oli uuevõitu, paar aastat töötanud.

Tulle jäi üsna palju ka villu, mis veskisse kraasimiseks toodud, niisama põles väiksemal hulgal ära ka võõrast vilja.

Tulealguse kohta puudub praegu täis selgus. Rahva seas liiguvad mitmesugused kuuldused, nagu alati, kui õnnestus juhtub ja hävinenud varandus kindlustatud. Töö veskis lõppes õnnetuse eelõhtul kella 11 paiku.

Paidest sõitis õnnetuskohale välja kriminaalametnik.”

Järgmises Järva Teataja numbris täpsustakse õnnetuse asjaolusid ning kahju suurust (Järva Teataja (Paide : 1926-1944) nr.97 | 6. detsember 1929 | lk 4):

Uuemad teated Varjda tuleõnnetusest.
Talus hävinenud 54.800 kr. eest varandust, kinnitatud 32.000 kr. eest.

Teisipäevases lehes tõime sõnumi Väinjärve vallas aset leidnud Vardja tulekahju kohta. Sel korral ei teadnud meie tulealguse kohta mingisuguseid kindlamaid oletusi teha.

Nüüd aga võib järeldada, et sel korral süütamisega tegemist ei ole, vaid et punane kukk kirema pääsis õnnetu juhuse tõttu.

Tuld on märgatud öösel köögi lael. Nähtavasti oli pliidi alt mõni säde tuuletõmbusel lennanud läbi laudade laele ja seal prahi sees leegitsema õhkunud.

Mahapõlenud eluhoone väärtust hindab omanik 14.000 krooni peale, oli aga kinnitatud “Ekas” 7000 krooni eest, jahutööstuse väärtus 30.000 kr., kinnitatud “Põhjas” 20.000 kr. eest, villatööstuse väärtus 10.000 kr., kinnitatud samuti “Põhjas” 5000 kr. eest.

Ärapõlenud tööriistade ja majapidamisetarvete väärtust hindab omanik 500 krooni peale, vilja 200 kr. eest ja võõrast vilja 100 krooni eest.

Seega on tules hävinenud varanduse väärtus umbes 54.800 kr. suur, kinnitussumma – 32.000 krooni.

Artiklitest selgub, et 1929 aasta detembris põles Vardja veski hoone sisuliselt maani maha. Seega peaks säilinud fotodel olema näha juba taastatud veski ning sellest nö. esimesest ehk algsest veskist mul pilti polegi!? See võis olla pragusega sarnane või isegi ehitatud selle müüridele kuid kuni tõendid puuduvad, pole midagi kindel.

Veel saab artiklitest teada, et ligipääs Vardjale oli väga aeganõudev tulenevalt “põhjatust” teest. Lähima küla nimeks oli märgitud “Nahkanuka” kui ma õigesti välja lugesin. Huvitav, miks? Kirjaviga? Au tuleb anda Väinjärve tuletõrjujatele, kes ilmselt teades kuhu minna tuleb, siiski teekonna ette võtsid ja oma parima tegid.

Vaata lisaks:

Flickr album Vardja fotodega (fotosid saab hiirega sirvida otse postituses, selleks liiguguta hiir fotole või klikkides pildil, avaneb galerii Flickr keskkonnas):

Vardja

One Response to “Tulekahju Vardja veskis 1929”

  1. Indrek Says:

    Sa oleks pidanud sündima sadakond aastat varem, siis oleks tee korras olnud ja pritsumehed oleks ehk jaole saanud ;)

Leave a Reply