Mida ma arvan Väinjärve hüppetorni lammutamisest

Mis Sulle meenub esimese asjana kui keegi ütleb “Väinjärv”. Paljudele seondub Väinjärv kindlasti kodukohaga, mõnele kalastamisega, teisele veepeoga. Siiski usun, et enamikele koerukatele tuleb Väinjärvega seoses meelde suvised ujumaskäigud ja pole kahtlustki – hüppetorn. Hüppetorn on olnud Väinjärve sümbol aastakümneid, isegi minu jaoks, kes ma alles kaheksa aastat tagasi siia kodu looma hakkasin. Kui vaadata vanu fotosid, on ka seal Väinjärve hüppetorn aukohal, juba eelmise sajandi esimesest poolest alates.

Et vanad asjad vajavad kõpitsemist ja/või väljavahetamist, on siililegi selge. Puidust torn, mis seisab vees, tekitab igas puiduga vähegi kokkupuutunud inimeses huvi ja küsimusi. Nii olen minagi alati huviga uurinud hüppetorni konstruktsiooni ning selle seisukorda. Ja et Väinjärve hüppetorn vajas hädasti põhjalikku remonti, pole kellelegi olnud saladus. Seda enam paneb mind imestama uudis Järva Teatajas. See on teie ees ainult osaliselt kuna JT keelas täismahus artikli avaldamise:

Väinjärve supluskoht jäi hüppetornita
Birgit Itse

Koeru vallas asuvalt Väinjärvelt on kadunud paadisild ja hüppetorn. Koeru valla keskkonnaspetsialist Keio Kustavus selgitas, et pehkinud laudade ja toestuspostidega paadikai ja hüppetorni lammutasid töömehed sel nädalal.

Kui paadikai uuenduseks sai vald keskkonnainvesteeringute keskuselt toetust, siis hüppetorni taastamist Kustavus enne 2017. aastat tõenäoliseks ei pea.

Täismahus ja tasulist artiklit vaata Järva Teataja veebiversioonist.

Niisiis lasi vald ohtliku hüppetorni lammutada ja ära vedada, mis on igati normaalne, ja avastas siis ühtäkki, et uue püstitamiseks ei olegi raha ja sobiv programm avaneb alles aasta pärast! Või raha siiski on aga mitte enne aastat 2017, sest hüppetorni asemel panustatakse paadikai ehitusse. Kusjuures võetakse seal enda kanda suurem kulu, et luua “lisaväärtust”. Kas ma olen ainuke kelles see artikkel pahameelt tekitab?

Jah, ma saan aru, et kõigeks raha ei ole ja tuleb teha valikuid. Jah, ma saan aru, et paadikai on soliidne rajatis, mida kasutavad “soliidsed” inimesed. Aga

  • hüppetorn on Väinjärve sümbol ja sellega mittenõustujaud ei ole ilmselt väga palju
  • hüppetorn on ülimalt atraktiivne ja suudab köita ning kohale tuua oluliselt rohkem huvilisi kui paadikai
  • hüppetorn on võimalus, mille kasutamine ei sõltu rahakotiraua paksusest ega paadilaenutaja suvast broneeritud tellimus endale sobivalt tühistada

Kes on käinud suvel Väinjärve ääres, teab väga hästi, milline kolmest järvele ehitatud sillast saab kõige rohkem koormust. Kas te olete näinud rahvahulki paadikail nagu te näete neid hüppetornis? Kui paadikai on teatud mõttes väheste luksus, saab hüppesillal oma julgust proovida igaüks: isa või ema, poeg või tütar, noor või vana, mees või naine, kohalik ja võõras. Ja kui ise ei proovi on vaadata ikkagi huvitav! Mis on olulisem, kas tasuta atraktsioon, mis toob kohale kümneid huvilisi või vähestele mõeldud tasuline paadilaenutus? Pealegi, kui ma hästi mäletan, tegeles vähemasti möödunud suvel paadilaenutusega sama mees, kes on nüüd abivallavanem! Sama mees, kes püüab Koeru kihelkonnas rajada toimivat turismiäri? Paratamatult tekib mul ülalolevat artiklit lugedes kahtlus, et selle otsuse taga on isiklikud ärihuvid. Mäletate, millise vallavanema ajal alustas tööd Väinjärve lafka? Väga piinlik.

Mind häirib, et hüppetorni ehitusega seonduv rahaline kulu on vallavalitsusele otsekui üllatus. Kõik need siinelatud aastad olen igal suvel mõelnud, et see on hüppetorni viimane. Raha uue hüppetorni jaoks oleks seega saanud hakata koguma juba ammu. Näiteks kasutades Leader rahade asemel Väinjärve veepidudega kogutud (musta) kassat. Aga muidugi, siin jään ilmselt kaotajaks, sest praegune koalitsioon ei ole ju nii kaua võimul olnud ja vaevalt, et keegi kinnitaks musta kassa olemasolu. :) Ja sellegipoolest on ikka mage lugeda sellist uudist.

Kas torni ehitamisse on püütud kaasata kohalikke ettevõtjaid? Pole huvilisi või on huvilised valest valimisliidust? Mastaap on muidugi teine aga kui ma panin püsti kolm infotahvlit, sain me nende immutatud raamimaterjali Naturalilt tasuta! Kindlasti on ka nende väheste ettevõtjate hulgas neid, kes mõistavad Väinjärve hüppetorni tähtsust nii sümbolina kui ka kasutajana. Teemaks võib olla ju nii materjal kui ka raha. Kas nendega on räägitud? Kas torni kaotamist on arutatud kohalikega, püütud neid kuidagi kaasata? Ei ole kuulnud ühestki vastavasisulisest üleskutsest valla tasandil. Arvestades investeeringu suurust ja kõrvutades seda hüppetorni populaarsusega polekski võib olla vale see veelkord puidust kiiresti üles ehitada, ajutiselt kasvõi kahekordsena?

Räägime sellest kuidas hoida noori maal ja lammutame samas ohutuse egiidi all ühe suvise meelelahtusvõimaluse, mille tähtsust on raske alahinnata! Ka mina olen tornist kuulnud ropendamist ja kindlasti tehakse ka rumalusi aga mõlemad minu lapsed, lisaks õelapsed ja veel paljud teised on saanud selgeks nii ujumise kui mõndagi kasulikku just tänu tornile. Nii nende kui minu ja kindlasti paljude teiste jaoks on torn suvise rannamelu keskpunkt.

Ja kui keegi ütleb, et pigem investeerime esimses järjekorras rajatisse, mis raha tagasi toob, siis see vabandus on lollidele. Esiteks üldse millist raha ja kuidas saab vald paadisillaga teenida? Teiseks oleks see kivi vallavalitsuse kapsaaeda, kes on aastaid näidanud üles suutmatust rannala arendada. Seda on küll laiendatud aga ega seepärast inimesed seal kändude vahel veel olla ei saa. Laagriplats ja võrkpalliväljakud on ka vajalikud kuid mis neist kasu kui rannaala on pidevalt prügine, lainetes hulbivad suitsukonid, sealsamas haiseb rõvedalt kuivkäimla ja taimede katteks paigaldatud aluskate lipendab juba mitmendat hooaega liiva alt välja. Olen kindlalt seisukohal, et pigem kulutada kompaktsele hüppetorniga sillalahendusele täna rohkem ning rakendada see siis valla turundusvankri ette.  Väinjärv on Kesk-Eesti mõistes unikaalne ja väga mitmekülgsete võimalustega veekogu, mis on väljaspool igasugust kahtlust valla olulisim turismiatraktsioon! Kindlasti käib asjaga kaasas rannalal puhtuse ja korra tagamine. Siis oleks meil juba midagi pakkuda.

Artiklist ei selgu, mis saab kahest ujumissillast? Kas need jäävad mõlemad pärast torni lammutamist kasutusse nagu seda võib näha ja järeldada artikli juures olevalt fotolt? Kui jäävad, siis millises mahus ja mis hinnaga toimub nende korrastamine? Need sillad on tavakasutajale oluliselt ohtlikumad kui hüppetorn. Veealustest postidest turritavad välja naelad, lauad on katki ja ebaühtlase paksusega, vasakpoolse hüppesilla ots tudiseb sellel olles silmnähtavalt ning hülgab aeg ajalt oma puitdetaile. Mõlemal silla veest välja ronimiseks mõeldud redelid on katki ja väga ohtlikud väiksematele lastele juhul kui käsi juhtub jääma painde alt vabanenud redeli katkise detaili vahele. Sildade tasapind lainetab ja uskuge, tegemist ei ole silla disaineri nägemusega. Kas mõlemad ujumissillad tehakse korda?

Kõige lõpuks häirib mind see, et sedavõrd emotsionaalse teema kõneisikuks on valitud hr. Kustavus. Kuigi see võib formaalselt olla õige, on teema kaalukust arvestades ootuspärane näha sellest rääkimas kas vallavanemat või siis abivallavanemat. Praegu tundub keskkonnaspetsialisti tanki panemine samaaegselt nii kaval kui ka argpükslik samm vallavalitsuse poolt.

Ma olen pahane, väga pahane. Ma ei taha oodata kolm suve uue hüppetorni rajamiseni. Sest mis meil on omadele ja võõrastele hüppetorni asemele pakkuda? Tulge Väinjärvele võrkpalli mängima? Või siis õhtul laagriplatsil naabrite autoraadiot kuulama? Või nautige suitsukonidest rannarätikut mullamutikuhilatest künklikul murualal? Pole kahtlustki, et selline asjade areng viib meie pere suvel kodunt tihedamini kaugemale, mis lihtsas, ja loodetavasti vallavalitsusele arusaadavamas keeles, tähendab raha viimist mõnda teise omavalitsusse. Kardetavasti pole me ainsad ja mis turistidesse puutub, siis ka neil on taas üks põhjus vähem meid külastada ja siin ennast proovile pannes planeeritust rohkem aega (ehk ka raha) veeta. Loodame, et investeering “lisaväärtusesse” ja õitsev  paadiäri vallale mõned sendid sisse toob.

Veel pole hilja ja tehtud plaane saab muuta. Minu ettepanek on keskenduda kõige suurema koormusega ujumissillale koos hüppetorniga. Paadisild, mida koormatakse kõige vähem, võiks oodata veel paar aastat. Kindlasti oleks vaja seda pisut korrastada ja kindlustada. Parimal juhul võiks ju mõelda koos ujumissilla ja hüppetorni valmimisega ka püügiplatvormile, millele hiljem lisada juba korralik paadikai. Siis oleks nii ujujatel kui kalastajatel koht kus olla ja üksteist segamata aega veeta.

Kui leidub huvilisi, olen valmis kaaluma Väinjärve hüppetorni ehitamiseks varem kui aastal 2017. uue petitsiooni esitamist või siis sellele allkirja andmist. Kas on? Ja tundke ennast vabalt (aga viisakalt) arvamuse avaldamisel. Minu arvates kumab tehtust läbi vastutustundetus aga mis teie arvates toimus/toimub? Oodatud on ka vallavalitsuse kommentaar. Tehke seda mida enne valimisi lubasite, olge avatud ja suhelge. Mul võib olla täiesti vale seisukoht kuid selleks, et selguks tõde ja kord saaks majja, tuleb vallavalitsusel oma seisukohti selgitada muudmoodi kui JOKK skeemi kasutades.

Lõpetuseks soovitan vaadata kui palju on neid postitusi siin ajaveebis, mille peamiseks märksõnaks on Väinjärv. Neid on palju ja hüppetornil pole seal sugugi väike osa.

23 kommentaari to “Mida ma arvan Väinjärve hüppetorni lammutamisest”

  1. marko Says:

    Kommentaar FB vahendusel:

    Väinaka Lafka on valmis toetama igal moel, et hüppetorn valmiks võimalikult kiiresti, ilma selleta ei ole Väinjärvel varsti enam puhkajaid.

    Minu lugupidamine Lafka tegijatele!

  2. marko Says:

    Järva Teatajalt laekus allolev nõue:

    “Tere!

    Kirjutan seoses Nahkanuia ajaveebis täies mahus avaldatud artikliga Väinjärve hüppetornist.
    Lähtuvalt Järva Teataja kasutustingimustest http://www.jt.ee/48288/kasutustingimused ei ole selline tegevus lubatud.

    Palun korrigeerige postitust!”

    Vastasin: “Tere, kuna tegemist ei ole kasu saamise eesmärgil avaldatud postitusega püüaksin siiski saada artikli täismahus avaldamiseks eriluba. Selleks annab võimaluse ka JT kasutustingimused: “Antud nõue kehtib juhul, kui pole kirjalikult lepitud kokku teisiti.” Palun käsitleda minu sõnumit kirjaliku eriloa taotlusena.”

    JT: “Tere! Arusaadav, et eesmärgid on õilsad. Rääkisin peatoimetajaga. Merili Nikkolo andis loa kasutada artiklit täismahus 2 nädala pärast. Seniks võib kasutada kolme lauset ja lisada viite, kus saab artiklit täismahus lugeda. tegusat päeva!”

    Mina: “Tänan vastuse eest! See on selgelt pettumust valmistav. Aga teen nagu soovisite ja võtan seda tulevikus kindlasti arvesse kui JT tekib soov avaldada mõni uudis Nahkanuia ajaveebis avaldatu alusel. Oleme teinud “koostööd” ka varem. Tervitused peatoimetajale! :)”

    Postitus on korrigeeritud nagu ka minu lugupidamine JT vastu!

  3. marko Says:

    FB vahendusel jagan Aivar Kalda postitust: “Oi see on küll tõesti pahasti kui hüppetorni pole. Ma ei oskaks ilmselt seal olla kui torn puudub. See on tõesti sümboliks seal olnud ja paadisild võiks teisejärguline olla, sest seal ju pole muid atraktsioone ja see kant jääks kindlasti kõle. Kui vallas puudub tahe või mis iganes on põhjuseks, siis võiks proovida seda torni ehitada teeme ise raames, valime projektijuhi, korjame raha ja ehitame üles või miskit)), mina olen käpp.”

  4. Toomas Tammik Says:

    Lugupeetud, Marko Mänd
    Koeru Vallavalitsus lasi hüppetorni eemaldada puhkajate turvalisust silmas pidades. Uue hüppetorni püüame taastada esimesel võimalusel. Artiklis välja käidud aastat saab käsitleda keskkonnaspetsialisti isikliku arvamusena, millel pole vallavalitsuses seisukohaga mingit seost. Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et vallavalitsusel puudus teave selle kohta, et keskkonnaspetsialist sellise intervjuu oli andnud ning Teie sellekohased süüdistused on põhjendamatud. Samuti pole lõplikult paigas, mis ulatuses paadikai rajatakse. Kindel on see, et teatud mahus paadikai Väinjärvele see aasta tuleb.
    Väinjärvele rajatav paadikai projekt esitati KIK-i 21.augustil 2014.aastal ning praegusel abivallavanemal polnud sellega mingit seost, abivallavanem määrati ametisse 19.jaanuaril 2015.aastal. Projekt esitati Kalanduse programmi harrastuskalapüüki toetava taristu arendamiseks. Projekti esitas keskkonnaspetsialist. Koeru vallavalitsus kasutas seega võimalust jätkata Väinjärve puhkeala arendamist ajal, kus paljud Euroopa toetusmeetmed pole käivitunud. Hüppetorni ning ujumissilla rajamist KIK-i meetmed ei toeta.

    Lugupidamisega,
    Toomas Tammik
    abivallavanem

  5. marko Says:

    Vastan kiirelt ja lühidalt: Toomas, Sinu vastus on naeruväärne.

    Seda, et keskkonnaspetsialist avaldas “isiklikku arvamust” ei teadnud kuni Sinu vastuseni keegi. Mina lähtun siiski asjaolust, et tegemist on Koeru vallavalitsuse töötajaga. Klaarige seda kas tegemist on isikliku arvamusega või mitte omavahel.

    Väinjärvele rajatav paadikai projekt esitati KIK-i 21.augustil 2014.aastal ning praegusel abivallavanemal polnud sellega mingit seost, abivallavanem määrati ametisse 19.jaanuaril 2015.aastal.

    Ja enne polnud Sind siis sündinud või? Minu teada on Toomas Tammik olnud alates vallavalitsuse vahetusest hingega (irooniata) Koeru valla elu edendamise juures.

    Mina oma postituses lpõhjendamatuid süüdistusi ei näe, sest see tugineb avaldatud infol aga JOKK kombinatsiooni Sinu kui abivallavanema ametlikus vastuses küll. Jään uskuma, et ma pole ainuke kes nii arvab.

  6. Aldo Tamm Says:

    Tere
    Järva Teataja Väinjärve teemalise artikli osas minu kui vallavanema poole ei pöördutud ja keskkonnaspetsialist Keio Kustavuse arvamustest hüppetorni ja selle taastamise rahastamise kohta lugesin sarnaselt härra Marko Männiga ajalehest ja olin ka samavõrd üllatunud. Hommikusel töökoosolekul ka küsisin, millele ta oma seisukohtades tugines. Tema ülesandeks oli korraldada amortiseerunud hüppetorni lammutamine, mida juba aastaid oli edasi lükatud. Lõpuks tuli see otsus langetada ja enne jää sulamist töö teostada.
    Otsuse langetamise juures olen korra öelnud, et see töö tuleb ette võtta isegi juhul kui üheks suveks peaks Väinjärve jääma ilma hüppetornita. Samas teeme kõik selleks, et uus hüppetorn rajatakse juba saabuvaks hooajaks (eelarve on veel menetluses). Kavandatud on ka parkla väljaehitamine, juurdepääsutee korrastamine, infotahvlite paigaldus. Rannaala maavaidlustes on naaberkinnistu omanikega saavutatud osapooltele sobivad kokkulepped. On groteskne,et kriitika tuleb nüüd kus vallavalitsus on Väinjärve puhkeala võtnud tõsiselt päevakorda, näiteks taotlenud maavalitsuselt kavandatu lülitamist üleriigilise piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise programmi, et Väinjärvest kujundada piirkonna atraktiivne puhke- ja turismikeskus. Ja olenemata sellest kas toetusmeetmetest meile toetust jätkub – on Väinjärve arendus alanud.
    Parimaga
    Aldo Tamm
    Koeru vallavanem

  7. marko Says:

    Tänan nii abivallavanemat kui vallavanemat kommentaaride eest! Minu arvates on asi palju selgem ja neil kes soovivad vaidluses poolt valida ka otsustada kergem. Vot selleks olekski vaja suletud koerufoorum.net keskkonda, et vallarahvale tööapsakatest nagu seda on keskkonnaspetsialisti poolt (väidetavalt) omavoliliselt antud intervjuu operatiivselt teada anda.

    Ma ei leia, et minu avaldatud kriitilises kirjutises oleks midagi “grotskset”. Kas ja millal oleks muidu Väinjärvega seonduvaid plaane avalikustatud ja kes teab milliseks oleks need ilma kriitikata kujunenud. Mulle endiselt ei istu, et praeguse vallavalitsuse “rahvale avatus” väljendub hooletult üle huulte lastud lausetes või omavolilistes intervjuudes.

    Ja tegelikult oleks tore kuulda ka keskkonnaspetsialisti arvamust, sest vägisi tikub pähe mõte, et …

    Soovin igatahes vallavalitsusele jõudu Väinjärve rannaala arendamises ja tõepoolest ootan, et hüppetorn saaks võimalikult kiirelt taas püsti. Ja ärge palun unustage, et suurte plaanide vahel tuleks rannaala vahetevahel ka koristada!

  8. Toomas Says:

    Kes tahab näeb tonti igalpool. Naeruväärne on pigem sinu seisukoht nagu vald oleks pidanud võimalust mitte kasutama, kuna abivallavanem tegeleb hobikorras turismiga.

    Ausa inimesena võtan sinu öeldut solvanguga. Sinu süüdistused on põhjendamatud.

    Toomas

  9. marko Says:

    Loe palun mida kirjutasin:

    Paratamatult tekib mul ülalolevat artiklit lugedes kahtlus, et selle otsuse taga on isiklikud ärihuvid.

    Kirjutasin kahtlusest/seosest mis võib tekkida, mitte ei süüdistanud. Ja kas Sa tõepoolest arvad, et ma olen ainus kellele selline seos pähe tuleb? See on tase mida ma arvasin olevat omase eelmisele vallavalitsusele, et pead liiva alla peites kaovad probleemid. Nüüd tuleb välja, et olen eksinud. See ei solva aga valmistab pettumust.

    Ja milles küsimus, nüüd oled Sa oma nime puhastanud ja elu (või paadilaenutus) võib edasi minna! :)

  10. Jaago Kuriks Says:

    Tere,
    minu arvamus : 1) Väinjärve projekt, mis tähendas kogu kompleksi kaasajastamist, sai ammu esialgse rahastuse LEADER programmist (algselt projekteerimise osas), vist oli 2009, kui lahkusin. 2) Projekti ei realiseeritud Aldo Tamme ajal, kuna ei leitud omafinantseeringut 3) Väinjärve hüppetorn on vajalik, keskkonnaspetsialist on lihtsalt “Parema Koeru” nimel ette lükatud. Aga meie elame edasi siin Väinjärve ääres reaalselt!

  11. Jaago Kuriks Says:

    Eriti naljakas on vallavanem Aldo Tamme jutt, et nüüd alustame Väinjärve arendust. See on nii võlts, kui ühe positiivse rahastuse saanud projekti algselt ise ära likvideerid. Ennetades kindlasti tuleb siia lugu – omafinantseeringut ei olnud, volikogu eelarvet vastu võttes on ülimuslik jne

  12. Ervita Says:

    Kui paadikai uuenduseks sai vald keskkonnainvesteeringute keskuselt toetust, siis hüppetorni taastamist Kustavus enne 2017. aastat tõenäoliseks ei pea.

    Kui Ervita sild maha võeti lubati ka kohe uus ehitada, aga nagu näha pidi päris mitu aastat ootama seega võib järeldada, et läheb isegi kauem kui 2a selle torni ehitusega.

    Ega siin midagi, järgmised paar aastat on siis Väinjärve tühi, sest ütleme ausalt see oli üks põhiatraktsioon mis tõi rahvast sinna.

  13. a Says:

    Tuletan meelde, et vallas ilmub ka Koeru Kaja milles oleks võinud teemat kajastada.

  14. marko Says:

    Minu arvates on A kommentaari näol tegemist vägagi pädeva märkusega! Ka mina olen seda meelt, et teemat oleks võinud varem kajastada, eriti kui tegemist on sedavõrd mastaapse ettevõtmisega nagu Aldo Tamm kirjutab.

  15. marko Says:

    Sain TV3 reporterilt sellise pakkumise, millest siiski keeldusin. Ma ei ole põhimõtteline toriseja kuigi paljud seda arvavad.

    Tere Marko

    On kuulda,et Väinjärvet ähvardab hüppetornist ilmajäämine.
    Kuna ma olen tv3 reporter kesk eestis,siis vōiks sellest loo teha…
    Kas oleksite nōus kaamera ees oma seisukohtadest antud teemal rääkima?
    Loomulikult ma vōtaks ka vallavalitsuse kommentaarid, ning äkki saab rahva käest ka arvamust küsida.

    Tervitades

  16. Ermo Says:

    Tere,

    Kõige parem aeg hüppetorni ehitamiseks(kui see toetub põhjas olevatele postidele) on minu arvates jääga talv. Vana sild ja hüppetorn ehitati minu teada vanadele sillapostidele samamoodi umbestäpselt 20? aastat tagasi. Sillapostid tõmmati välja, nendesse lõigati aste ja hüppetorni postiosa poogiti sinna külge. Seejärel rammiti pikendatud postid vanadesse avadesse tagasi. Postide veealune osa ei mädane, pigem mädaneb veepiiril asuv posti osa ja tipud kuna need saavad kõige rohkem märgumise ja kuivamise tsükleid. Lisaks on jääpeal töid lihtne teostada ja ei häirita ka ujujaid.
    Pontoonsilla ehitamine on vast kõvasti lihtsam ja kiirem tegevus. Iseasi kui vinget hüppetorni see kannab?

  17. marko Says:

    Vahendan Rando Suve kommentaari FB-st, tegin mõned minu jaoks olulisena tundunud mõtted rasvaseks:

    Kuigi meil Järva-Jaanis oma järv ja liivaväljakud, veedan ma siiski oma enamuse vabast ajast Väinjärvel ujudes ja palli mängides. Põhjuseks see sama kõnealune torn. Arusaamatuks jääb minulegi paadisilla eelistamine hüppetornile. Kuigi nende maksumus on võrreldav, mõlemad kuni 25 000 eurot, ei ole võrreldavad nende kasutajaskond. Olles paar aastat olnud Väinjärvel rannavalves tööl, ning jätkuvalt selle järve pidev külastaja, siis julgen väita, et ühel nädalavahetusel kasutas hüppetorni ja ujumissilda tuhatkond külastajat ning paadisilda vaevalt sadakond. Juba sellest lähtuvalt oleksin pannud mina paadisilla ehituse paariks aastaks ootele ja alustanud raha kulutamist hüppetornist. Seda enam, et maksumus on sama ja projektirahad seejuures tühised. Ilmselt ei vaidle keegi vastu, et Väinjärve on külastajate seas populaarne just torni, mitte paadisilla pärast. Ilmselt on kalamehel ka täitsa ükskõik, kust nurgast ta oma paadiga järvele läheb, selleks ei peagi supelrand olema. Kalasadam võib ju ka Ervital olla, kui seal korralik sild olemas
    Seniks aga hüppan Türil-Paides-Järva-Jaanis ja loodan, et saan seda peagi teha jälle ka Väinjärvel.

  18. Maris Says:

    Päris huvitav Teil siin.
    Koeru Kaja jaanuari numbris mainis vallavanem “Tuleva aasta plaanide” juures ka Väinjärve hüppetorni maha võtmist ( selle ohtlikkuse pärast) ja uue torni ehitamiseks võimaluste otsimist.
    Millest see suur kisa siis? Kas oli halb otsus ohtlik ehitis eemaldada?
    Või oli halb otsus see, et KIK-ist oli võimalus toetusi saada (üle 9000 euro) ja seda võimalust ka kasutati? Iga toetusega kaasneb ka valla omaosalus, selge ju. Oleks pidanud selle võimaluse jätma kasutamata? 9000 eurot ikka ka ju päris suur summa või ei?
    Selge on ju see, et KIK ei rahasta hüppetoni ehitust ja selleks tuleb otsida muid võimalusi, kasvõi Keio poolt mainitud Leader programm. Loodetavasti, kasvõi rahva algatusel, saadakse see raha varem.
    Piinlik on vaadata, kuidas soppa pritsitakse, Jaago, Sinust räägin. Sinu kommentaarid ei lähe endiselt kellelegi korda:)
    Ja Marko, Sa läksid küll isiklikuks siin, kuid näe, Su postituse tõttu, saime kõik vallavanemalt täiendava vastuse(mina muidugi tähelepaneliku lugejana märkasin vallavanema öeldut juba Koeru Kajas ja sain varem Väinjärve kohta aru pärida)ja facebook kajab nüüd hüppetorni teemal. Palju õnne, aga nii kriitiline nüüd see teema ka ei ole, nagu sa seda siin kujutad. Arvestades, et pooled lugejatest pole vist ei Sinu ega JT juttu süvenenud ja nüüd on paanikas, et Väinjärvele ei tulegi hüppetorni… vaesekesed.
    Kokkuvõtteks: Tore on ju see, et Väinjärve paadisild sai rahastust ja järg on kohe ka hüppetorni käes.
    Oleneb, millele keskenduda eks. Teie näete igal pool poliitilist kemplemist jne. Mina, emana näen seda, et minu lapsed jooksevad peagi Väinjärve ääres, kus on kaks uut ja turvalist silda ( ning HÜPPETORN – hurraaa!!!!)
    Ja milleks loobuda ” tühistest projektirahadest” ( Rando kommentaar) – natuke varuge kannatust ja saame ju mõlemad korda.

    Ja nüüd materdage nii kuis saate:)

  19. marko Says:

    Maris, loe minu artikkel sama korralikult läbi kui jaanuari Koeru Kaja ja saad vastuse, miks ma selle teema üles tõmbasin. Kommenteerin ainult paari mõtet, millele mul pole varem tulnud pähe tähelepanu pöörata.

    Jaanuari Koeru Kaja tuleb tõepoolest tähelepanelikult lugeda, et sealt vallavanema “pikk ja põhjalik analüüs ning tegevuskava” antud teemal üles leida. Ma tegin kohe kõigile eksraanitõmmise, et saaksite näha kui sisukas on Marise viidatud vallavanema “ütlus”. Lisaks ei ole seal sõnagi torni lammutamisest. Soovitan selliseid ülitähtsaid nupukesi hakata tulevikus kirjutama piimaga, sest tähelepanelikud lugejad triigivad ju lehe igaks juhuks alati üle.

    Jaanuar 2015 Koeru Kaja

    Aga vallavanemalt saime vastuse ja selles on Marisel õigus. Kas me oleksime selle saanud ka muul moel? Ilmselt mitte, sest sellistest teemadest reeglina siinkandis avalikult ei räägita.

    Mis puudutab hüppetorni ohtlikkust atraktsioonina, siis olen nõus ja samas mitte. Minu lapsed on tänaseni järve ääres viibinud järelevalve all ning ka torni kasutamine eeldab teatud kindlate reeglite järgimist! Aga isana olen ka mina mures, eelkõige siiski sellepärast, et Väinjärve rannas ei taga korda keegi. Õnnetus võib juhtuda ka lihtsalt vees olles ning appiminejat/märkajat pole kusagil.

    Väidan, et seda kui suureks teema kasvab mina ei kontrolli. FB kajab, sest midagi läheb kellelegi selles loos korda. Samas on kindlasti ka neid, kes ei süvene ja lihtsalt puusalt tulistavad. Küsi parem miks kajab nüüd ja mitte varem? Hoopis positiivsemas võtmes? Oleksin isegi sel teemal juba varem sõna võtnud kui ainult oleksin teadnud neist plaanidest.

    Rõhutan veelkord, kirjutasin oma postituse JT avaldatud artikli põhjal, mille sisuks on vallavalitsuse töötaja antud intervjuu. Sellegipoolest ütlen postituse lõpus: “Mul võib olla täiesti vale seisukoht kuid selleks, et selguks tõde ja kord saaks majja, tuleb vallavalitsusel oma seisukohti selgitada muudmoodi kui JOKK skeemi kasutades.” Nüüd on selgitused antud.

    Mis puudutab isiklikuks minekut, siis minu jaoks käib antud juhul jutt siiski vallavanemast ja abivallavanemast kui ametnikest. Ka nende käitumine võib olla naeruväärne ja mitteläbipaistev.

    Sellegipoolest tänan Sind Maris, et võtsid kätte ning kirjutasid oma mõtted ausalt ja ilustamata üles. See on harv ja kiiduväärt omadus!

    PS! Minul erinevalt paljudest neist kes sel teemal sõna võtavad ei ole mingit poliitilist eelistust, niisamuti ei osale minu pereliikmed poliitikas. :)

  20. a Says:

    Parandan, et värskes (veebruari) Koeru Kajas on vastavasisuline nupuke antud teema kohta.

  21. marko Says:

    Vastuseks kõigile neile, kes arvavad, et oma postitusega teen tühjast tüli, pisut statistikat. Päev pole läbi aga postitust on vaadatud 1476 korda! Umbes niipalju elab Koeru vallas inimesi! Tegelikult on muidugi külastajaid vähem aga nad käivad mitu korda. Miks? Usun, et neist põhjustest avalikult ei räägita. Minu jaoks on selline loetavus märk 1) infosulust, millest olen rääkinud korduvalt, sealhulgas ka mitme praeguse vallavalitsuse liikmega ja 2) käitumisest, mida paljud defineerivad ülbuse või ümbritseva mittearvestamisena.

    Artikli statistika

  22. Jaago Kuriks Says:

    Olen Markoga väga nõus, ka osalise kriitikaga varasema perioodi kohta. Need, kes siin kirjutavad Marise ja a jmp nimede all, võiks kõik olla ausad ja kirjutada oma ees- ja perenime kasutades(Marko erandina, sest me ju teame isikut). Valla kodulehelt vaba foorumi kadumine, mis ei puutu tänasesse teemasse, on märgilise tähtsusega negatiivses mõttes. Keegi Maris kindlasti hakkab rääkima rahva, mitte enda nimel.

  23. marko Says:

    Hüppetorni loo kokkuvõte

    Tahaksin paaripäevase tormi väikeses veeklaasis nimega Koeru enda jaoks kokku võtta. Sest kuidas ma ka avaldatud postituse järgset olukorda ei analüüsi, tundub, et keskendutakse olulise asemel ebaolulisele.

    1. Postitus “Mida ma arvan Väinjärve hüppetoni lammutamisest” tugines 100% Järva Teatajas avaldatud artiklil, ainsal tol hetkel kättesaadaval infol hüppetorni tuleviku kohta, kus olukorda kommenteeris valla keskkonnanõunik. Arvestades kanali ning ametniku kaalu, puudus nii minul kui ka ilmselgelt paljudel koerukatel kahtlus, et tegemist on pelgalt “keskkonnaspetsialisti isikliku arvamusega”, mis oma olemusega “üllatas” ka vallavanemat. Seega ei saa vallavalitsus siin olla traditsiooniliselt küüniline ning süüdistada ringkaitsesse asudes valla elanikke loomulikus vasturektsioonis. Vea põhjus peitub omavalitsuse sisekommunikatsioonis ning vähimana tuleks sellest õppida. Parimal juhul oleksin oodanud vabandust, millele järgnenuksid lihtsad selgitused tegevuskava kohta tegeliku plaani kohaselt. Selle asemel asus abivallavanem kaitsma iseennast (ma täitsa usun, et tal ei ole paadikai projektis isiklikke huvisid), süüdistama mind kui postituse autorit enda süüdistamises (jagasin kahtlust, mis JT-s avaldatud artikli põhjal tekkis ilmselt kümnetes kohalikes) ning vallavanem tõi välja kriitika “grotesksuse”, unustades et peale sellesama artikli ei olnud mingit muud infot konkreetselt hüppetorni ja laiemalt rannaala arengute kohta olemas. Seega kui kuskilt tuli üldse adekvaatne reaktsioon, siis oli see valla elanikkond, kes reageeris suure huviga asjade edasise käigu kohta.

    Kui JT- söeldu näol oleks tegemist olnud valla keskkonnaspetsialisti õhust võetud järeldustega, mis on karjuvas vastuolus valla tegelike plaanidega hüppetorni suhtes ning ränga ametialase eksimusega, eeldaksin mina ka vastavasisulist vallapoolset õiendust Järva Teatajas. Et seda pole tänaseni tehtud, võimaldab järeldada, et keskkonnaspetsialist ei eksinudki infot edastades ja valuline vastureaktsioon vallavalitsuselt on põhjustatud minu postitusest, mis tuli tegijatele ootamatult. Selles valguses pole üldse välistatud, et hüppetorn jää(nu)kski järgnevateks aastateks püstitamata. Nüüd on aga olukord muutunud ja avalikkuse tähelepanu sunnib ka vallaametnikke omalt poolt pingutama.

    2. Minu postituse keskmes oli hüppetorn ning selle puudumisest tekkiv auk Väinjärve rannaalal, mis on Koeru valla olulisim rekreatiivse väärtusega objekt! Keskkonnaspetsilisti sõnul pidi Väinjärv jääma paariks-kolmeks aastaks hüppetornita ning isegi vallavanema hilisem selgitus ei anna meile kindlust, et see 2015 aasta suvel tuleb. Mis on siin valesti? Valesti on minu arvates see, et konstruktsiooni poolest ohtlik torn lammutati ilma konkreetse edasise tegevuskavata. Kui vald prioretiseeris torni juba varem, oleks plaan B pidanud lammutamise ajaks valmis olema. Aga ei olnud. Samas oli torni halb seisukord teada juba aastaid, mis veelgi süvendab arvamust kiirustamisest ning suutmatusest mõista, et Väinjärv täna seostub inimestele eelkõige supluskohana, mitte kalastus- või paadisõidukohana! Aldo Tamme hilisem selgitus küll silub olukorda kuid mitte täielikult.

    3. Paljude jaoks on olnud teemapüstitus arusaamatu. Siin aetakse sassi mitmed eri tasandid ja väga põhjalikult. Kõigepealt leidub neid, kes sõnaselgelt ütlevad, et kõik on ju hästi, olemas on projektirahad paadikai väljaehitamiseks ning hüppetorni temaatikaga tegeldakse. Mina nii ei arva. Et Koeru külavaheteed on saanud bituumekatte, Koeru Kommunaal uue nõukogu ning bussijaama platsile tuleb avalik käimla, on küll tore aga ei puutu asjasse. Samamoodi ei tohi käsitleda meie keskset turismiatraktsiooni inventeeringu mõttes tervikuna. Kuna kogu Väinjärve suvine raskus lasub suplusalal, on hüppetorn ja ohutud ujumissillad kindlasti olulisemad kui paadikai. Et paadikai jaoks on raha varasemalt saadud, ei tohiks peatada ujumisala kiiret väljaehitamist, seda ka juhul kui tasuta raha hetkel saadaval pole. Paljud lähevad lapsevanematena isiklikuks ja lausa rõõmustavad, et hüppetorni enam pole. Ka mina isana tunnen teatavat kergendust kuid minu jaoks on hüppetorni näol tegemist ilmselgelt pigem reguleerimata valdkonnaga. Väinjärve rannas puudub vetelpääste, kes peaks muu hulgas tagama nii ujumissildade kui hüppetorni ohutu kasutamise. Samuti peavad oma lapsi kontrollima lapsevanemad. Olles ise pidev Väinjärve külastaja, võin kinnitada, et meie ujumissild on rahvarikkal päeval väiksematele lastele sama ohtlik kui hüppetorn! Ja kõik need minuvanused, kes nüüd moraali loevad ning torni lammutamist toetavad, olete ju ise selles tornis üles kasvanud! Minu kui kohaliku ja täiskasvanu jaoks on Väinjärv kasutatav sihtotstarbeliselt ka kahedimensioonilisena, kahjuks arvab noor põlvkond ja meelelahutust otsiv siseturist teisiti. Kolmandaks ei vaidlusta keegi ohtliku torni lammutamist vaid seda, et puudub edasine konkreetne tegevuskava.

    4. Kes pani tähele Väinjärve Lafka säutsu, mida ma kajastasin ka kommentaariumis postituse all, mõjutab hüppetorn nende äri otseselt. Nii et vallavalitsuses valitud prioriteetidel on olemas oma otsene ja kaudne majanduslik mõju kohalikule ettevõtlusele. Küsimus ei ole ainult Väijärve Lafka poolt genereeritud maksudes, mida ei pruugi ollagi, vaid laiemalt. Väinjärve Lafka on vajalik Väinjärve rannaala populaarsuse jaoks. Kui palju on neid randu, mis suudavad seal hoida kasvõi ajutiselt mingit toitlustust? Vist mitte väga. Meil on see olemas ja me peaksime seda hoidma. Muidugi on ka paadilaenutus oluline kuid selle kasutegur on kordades väiksem nii nähtavuse kui ka teenitud tulu mõttes.

    Kokkuvõtteks: Kogu selle segaduse taga on tahtlikult või tahtmatult vallavalitsus ise. Kuid selle asemel, et vabandada, alustab valla tippjuhtkond “sõjakäiku” kodanike vastu, kes teevad järeldusi ainsa kättesaadava info põhjal. Teiseks on torn lammutatud ning hetkel konkreetne plaan selle tagasitoomiseks puudub. Kõik muud käesoleval aastal toimuvad projektid Väinjärvel või mujal ei ole hetkel olulised.

    Esimesel päeval vaatas minu postitust 902 unikaalset külastajat, külastusi oli teist samapalju rohkem. Vallavalitsejana võtaksin seda kui väga selget suunist edasise tegevuskava ja prioriteedite seadmise kohta. Inimeste aktiveerumine näitab, et teema on oluline ja veelkord, et rahvale suunatud arusaadav arutelu puudub. Need nupukesed valla lehes ei lähe arvesse.

Leave a Reply