Kingituseks murtud sirelid ja surnud kährik

Kingituseks murtud sirelid ja surnud kährik @Nahkanuia

Kure peremehel Liivol on varsti tulemas sünnipäev! Ärge siis unustage talle 21. jaanuaril õnne soovida! Agaramad on juba leidnud teenekat jalgpallurit ja Koeru noortetreenerit kohase kingitusega premeerida. :)

Eile pärastlõunal muutus koer ketis rahutuks ja hakkas haukuma, vahtides ise Rõhu poole. Kuigi ma kuulsin ka küla poolt koerte haukumist, arvasin, et tüübil on lihtsalt igav ja kamandasin ta kuuti. Tagantjärele tuli välja, et taaskord oli minu koer targem kui mina ja teadis rohkem kui mina.

Pisut pärast tüli Hinckusega nägime köögi aknast Rõhu poolt lähenevat heledat sõiduautot. Kuna masin jäi Kurel seisma, arvasime, et Liivo tuli midagi tooma või viima ja olime pisut üllatunud kui ta küllaltki kiirelt ära sõitis. Mõne aja pärast helises telefon, helistajaks Liivo, kes tahtis pisut nõu saada. Maarja oli muidugi üllatunud ja heitis Liivole ette, et too nüüd sedasi helistab ja läbi ei tulnud kui ta juba siin oli. Ja siis oli Liivo kord üllatuda, sest kus ta iganes oli, polnud see koht Rõhu. Igal juhul kamandati mind välja kindlaks tegema, kes ja mis kavatsustega Kure talu õuel peatus.

Kohale jõudes ei saanud ma üldse aru, mis seal õieti toimunud oli. Olid auto jäljed, olid inimese jäljed ja siis oli veel terve rida loomade jälgi. Viimastest oli õuele jäänud suhteliselt korrapärane ring, kusjuures rajad läksid ka läbi sireliheki. Alguses arvasin, et sead!? Siis, et sead kellele koerad peale sattusid. Oli ju pime ja ega ma teab mis jäljekütt ole. Kahtlused hakkasid mingit vormi võtma kui ma läbi pimeduse, lumesaju ja sireliheki sees mingit kogu märkasin. Seal lebaski kohalike jahimeeste poolt Liivole kingituseks kütitud kährik. Jäetud kõik kenasti lumele lebama ning heatahtlik kinkija oli isegi püüdnud mõned jämedad sirelid kingi juurde murda aga ilmselt ei käinud jõud üle. Usun, et praeguste ilmade jätkudes saab Liivo oma kingi sealtsamast kenasti läbikülmununa kätte, võtab naha maha ja teeb sellest endale sooja karusnahkse mütsi. Palju õnne!

Kingituseks murtud sirelid ja surnud kährik @Nahkanuia

Foto käisin ja tegin täna lõunal. Ilus mälestus ikkagi. Tore, et Liivol on selliseid salapäraseid austajaid.

5 kommentaari to “Kingituseks murtud sirelid ja surnud kährik”

  1. rene Says:

    Tsiteerin:“ Seal lebaski kohalike jahimeeste poolt Liivole kingituseks kütitud kährik“
    Marko, palun ära tegele jahimeeste mainekujundusega sellisel moel.See on niigi mõnede tublide reporterite poolt üsna maha tehtud.
    Kes see sinu arvates oli? ma mõtlen kohalik jahimees.
    Või oli “kohalik jahimees“ ka mõeldud jutumärkides?

  2. marko Says:

    MIS, polnudki jahimehed? Nüüd on küll häda. Ma niiväga lootsin kahe väikese kohaliku huvigrupi, jahimeeste ja jalgpallurite, omavahelisele lähenemisele. Nii tore oleks olnud vaadata kuidas jalgpallurid loomad metsast välja ajavad, kus jahimehed nad siis maha kõmmutavad.

    Aga väärtuslik vihje tõmbas kahtlusaluste ringi koomale. Otsime salapärast Liivo austajannat koerakesega.

  3. Endrik Says:

    … aga vähemalt ei olnud seapea :D

  4. marko Says:

    Kas Sulle on siis seapea õuele jäetud? Sülditeoks?

  5. Endrik Says:

    Ei ole, õnneks või kahjuks …

Leave a Reply