Nahkanuia ajaveeb
Elust ja olust Nahkanuia külas, Koeru vallas

On magamaminekuaeg. Väljas muudkui sajab ning tunda oli ka temperatuuri langust. Kuigi hetk tagasi käis ka masin teed lükkamas pole kindel, et hommikul välja saame. Ise tegin õhtupoolikul tiiru Ervitale, sealt otseteed mööda Koeru ja siis mööda Väinjärve teed tagasi. Läbi sai kõikjalt kenasti aga lund on palju. Oi kui palju!

Alles ma siin kilkasin kui väga mulle talv meeldib. Et sajab, külmetab ja kriuksub. Tegelikkuses on praegu mingi kummaline pingelangus ja kogu selle veebimajandusega lausa tuleb ennast tegelema sundida. Küllap kehtivad ka inimesele samad reeglid mis metsloomadelegi. Et mida soojem ja niiskem sügis, seda rohkem on toitu ning seda kauem peavad loomad talvele kogutud rasvavarude arvel vastu. Minul said need rasvavarud ilmselt hetkega otsa.

(veel…)

Matilde Meelimari on pisut enam kui kolmeteist kuu vanune väike rahutu hing. Näha teda mängimas talle muretsetud mänguasjadega pole praktiliselt võimalik, tegevust jagub ju mujalgi. Sest milleks kõik need nukud ja kaisuloomad kui alati saab minna vennat kiusama, kiskuda asju köögikapis, räsida potilille või tõsta kamulaga lillepostist mulda välja? Milleks raamatud kui haardeulatuses on hulgaliselt venna ja issi ajakirju? Milleks väike tädi kingitud köögikomplekt kui telekapuldiga on palju huvitavam? Isegi vanaema toodud väike valge laud koos kahe tooliga pole jõujunni käe all vastu pidanud, sest toolidel kistakse ribid ühe raksuga pesadest välja! Tundub, et selle taustal on möödunud suvel Nahkanuiat läbinud tornaado Velda köömes!

(veel…)