Archive for the ‘Nahkanuia köök’ Category

Lõhnad ja mälestused

Hilisest õhtutunnist hoolimata tegin lahti nädalajagu päevi tagasi ostetud Pepsi-Cola purgi, et istuda, vaadata viimati soetatud filmi “Õhus” ning tunda rahulolu mööduvast nädalavahetusest. See külm ning karge Pepsi purgist tulev lõhn viis mu mälestustes tagasi kooliaega, kui sai käidud Türi ujulas ujumas. See oli igareedene ettevõtmine, kui just ei lisandunud mõned kooli kohustusliku programmi ujumistunnid. Igal juhul oli see kõik ääretult mõnus – juba ujumine ise, seejärel saun ning kõige lõpuks kassast kaasaostetud Pepsi-Cola joomine riietusruumis. Need mitmed erinevad lõhnad – kloor, saunaviht, puhtad riided spordikotist, kerge kärsahais juukseföönist, Pepsi, värske sügisene õhk ujulast väljudes, mõõdukas kütusehais Ladat käivitades – ning kui sa siis lõpuks kodus vajud puhaste, triigitud linade vahele – no ei ole paremat tunnet.

(veel …)

Pühapäev, september 23rd, 2012

Loomatöö

Kaks nädalavahetust tagasi otsustasin pea-ja kõhuvalu kiuste ette võtta kartulivagude puhastamise. Olles lokkavat orasheina mõned päevad tagasi pritsinud, lootsin eest leida puhtad vaod, kuid lootus on lollide lohutus, nagu öeldakse. Oras rohetas nii vagude peal kui vagude vahel. Ei mina saanud aru, et see pritsimine midagi oleks aidanud. Kõbla kätte, päevituskreem kehale ja töö võis alata. Esimesed kaks vagu, milled ma muidugi madalama ja vähema rohu tõttu teadlikult valisin, läksid päris kiiresti, kõik edasine aga teosammul. Ma sõna otseses mõttes tagusin kõblaga mitte enam lihtsalt orasheina, vaid meeletutes kogustes mättaid puruks. Lõpuni ei jõudnudki teha, lootsin järgmisel päeval jätkata aga mis sa selle vihma ja tormiga ikka teed. Tabasin ennast mitmel korral mõttelt, et milleks ma seda kõike teen –  ennast tapan seal vagude vahel. Selleks, et suvel mõned vaod värsket kartulit ära süüa!? Ja edasi? Kuhu me need kartulid paneme? Endal meil ju hoida pole neid kusagil. Võiks ju otsida jah kellegi, kes oleks nõus andma kasutada oma keldrit. Selle peale üks tuttav ütles, et kas sul pole muud teha kui minna veel teiste keldreid ka koristama, sest väidetavalt vastutasuks sellist abi oodatakse.

(veel …)

Kolmapäev, juuni 27th, 2012

Lilleralli

Kui Marko kirjutas sellest, kuidas ta 4 päeva õunapuid lõikas, siis mina võiksin pikalt ja laialt kirjutada sellest, kuidas ma lilli istutasin. Neid ikka ja jälle välja kaevasin ja ümber istutasin. Alustasin oma ainsa peenra rohimisega pühapäeval ja lõpetasin täna kümnekonna võõrasema istutamisega pottidesse.

Uue koha aias leidsid elulõng, metsviinapuu, maapirn (mida algselt arvasime olevat üheksavägise, kuigi tegemist on kahe täiesti erineva taimega), nurmenukud, talinelk, kirju liilia, kuldvits ning kollane krookus ja mõned sellised taimed, mida ma hetkel tuvastada ei oska. Üks on oranzide õitega liilialaadne lill ning teine valgete kellukatega ja heleroheliste lehtedega lill, mida Marko igal suvel järjekindlalt maha trimmerdab. Ja muideks see üheksavägine kasvab ka meil ikkagi, ainult et mitte peenras vaid kraavikallastel ja teepervedel. Olen seda suviti korjanud küll ja tuppa vaasi toonud.

(veel …)

Kolmapäev, mai 2nd, 2012

Eelmise nädala kokkuvõtteks

Kui veel nädal tagasi olin tahtmist täis ja pidasin plaani, mida kõike vaja teha oleks, siis nädala lõpus pidin tõdema, et pole ma midagi suurt korda saatnud ja endiselt vaatasid õuest vastu ära vedamata lehehunnikud ja toast pesemata aknad. Enamjaolt on selles kõiges “süüdi” ikkagi ilm. Kõik päevad sadas ju vihma ja kahel päeval isegi lörtsi. Mida sa siin aias ikka kõplad või muda sees taimi istutad. Kui ühel päeval Matildega aias tiiru peale tegime, avastasin nii mõnegi uue taime/lille, mida ma eelmistel aastatel näinud ei ole. Nurmenukud on oma ninad välja pistnud, metsmaasikataimi on kohtades, kus poleks arvanud neid iialgi olevat, üks puhmas väikeste valge/roosakirju õitega on ilmselt marienroos, pojengipõõsaste vahel turritavad mõned tulbilehed ning nartsissid, kusagil oli ka üksik valge krookus ning tundub, et talve on üle elanud ka suve lõpus istutatud iirised. Nii et päris rikkalik aed meil siin. See on muidugi suures osas nali aga midagi siin ikka kasvab.

(veel …)

Neljapäev, aprill 26th, 2012

Nipi Kõrsi köögimööbel valmis ja paigaldatud

Saigi valmis. Kahes osas tellitud Nipi Kõrsi köögimööbel sai täna lõplikult paigaldatud. Valmistas ja paigaldas mööbli Koeru ettevõte Sessio Group OÜ, mida kõigile kvaliteedist ja heast teenindusest lugu pidavatele mööblitellijatele soojalt soovitan. Sepised tegi Väinjärve sepp Lehter ja ka tema töö väärib kiidusõnu.

Et meie mööbel on valmistatud täispuidust, eelnes tänasele kokkupanekule ka alumise kapirea järelhooldus. Kuna tööpinna valmistamisel kasutatud vanad puupingi tükid hakkasid kuivas toas pragunema ja kokku tõmbuma, tuli neid pisut putitada ning likvideerida veel mõned pisivead. Aga Rait sai sellega kenasti hakkama ning ma usun, et meil on nüüd läbi aegade Nahkanuia küla kõige uhkem köök!

Kui Endel Lillemaa veel elas, rääkis ta kuidas Nipi Kõrsi köögis olid kõik külalised alati teretulnud ning kuidas tema, toona noor poiss, kasutas seda ära, et kena peretütart piiluda. Omamoodi kogunemiskoht sai Saksbergide köögist ilmselt eelkõige seetõttu, et siia käis post ja siin oli ka telefoniaparaat, nii esimese vabariigi ajal kui hiljem, nõukogude ajal. Kas me just samasugust avatust taotleme aga teretulnud on külalised ka meie kööki. Perenaine midagi ikka leiab.

(veel …)

Reede, aprill 13th, 2012

Kevad meie aias ja südames

Täna oli üsna töine päev kõikvõimalike tegemiste poolest. Hommik algas nagu tavapäraselt Mattise kooli viimisega. Ta püüdis mind küll igasuguste põhjustega veenda selles, miks ta ei peaks täna kooli minema aga mina kohusetundliku vanemana ei langenud muidugi lõksu. Kell 9 olime Matildega juba väljas ja meie kohutavalt must auto sai vähemalt seestpoolt korraliku puhastuse osaliseks. Riputasime päikese kätte esimese masinatäie pesu, mis kenasti tuule käes lehvides oli kuiv juba mõne aja pärast. Aeg oli teise masinatäie käes. Pühkisime ära sauna esise trepi, mis oli esmaspäevasest pesakastide tegemisest ikka veel saepurune. Matilde toimetas veidi aega Truuperi juures ja 11 paiku olime korraks toas tagasi.

(veel …)

Kolmapäev, aprill 11th, 2012

Paari päeva tagune kirjatükk

Eile kuulasin Vikerraadiost, kuidas tuhanded eestimaalased kirjutasid e-etteütlust ning mõtlesin, kas mina oleksin sellega hakkama saanud. Kindlasti oleksin aga millise tulemusega. E-etteütluse teksti järelkuulates nagu ei tundunudki väga raske olevat aga jah, nagu ka hindasid olukorda keeletoimetajad, oli palju hooletusvigu. Mäletan seda, et keskkooli lõpukirjandi sain ma küll hinde 5 aga lubatud arv vigu moodustas just hooletusvigadest. Arutleti muuhulgas ka selle üle, kui palju kirjutatakse tänasel päeval üleüldse arvutiga ja kui palju käsitsi. Arvata võib, et arvutiga kirjutatakse rohkem ning seda tunnistasid ka mitmed saatesse helistajad. Ning sealt edasi, kui tähtis on ilus käekiri ja kas peaks siiski suuremat rõhku panema käekirja arendamisele, kujundamisele.

(veel …)

Pühapäev, märts 18th, 2012

Lootusetu juhtum

Just nii ma tundsin, kui olin eelmisel nädalavahetusel “hakkama saanud” pirukalaariga ja olin hetkeks olnud üliõnnelik, et näe õnnestuski kuid küpsetiste jahtudes osutusid need nii kõvaks, et nendega oleks võinud vabalt kellegi maha lüüa. Tõepoolest, kardemonisaiad tundusid kargesse nädalavahetuse õhtusse sobivat imehästi. Tegin rida-realt retsepti järgi pärmitaigna ning tundsin siirast rõõmu, nähes tainast kenasti kerkimas kahekordseks. Kõik tundus laabuvat kuni hetkeni, mil tuli sööma hakata. Kui ikka hammas pirukat läbi ei näri, pole siin millestki rääkida!

Esimeste külmade ilmade saabudes ja lehtede langedes koondasin oma jõuvarud tubastesse tegemistesse ja rohkem köögipoolele ning mõtlesin, et olen veel tublim kui muidu ja kasutan ära kõik oma aiasaadused uute ideede realiseerimiseks. Ehk siis toitudesse, mida ilmselt paljud on teinud kuid meie peres ei ole nad veel kohta leidnud.

(veel …)

Laupäev, november 19th, 2011