Archive for the ‘Ajalugu’ Category

“Suvel tuleb piima korralikult jahutada”

Vana Järva Teataja vahendab põhjalikku juhendit kuidas jahutada suvel piima. Muu hulgas on nimetatud ka “kõige odavam ja praktilisem piima jahutamisviis: jahutamine külma vee kastides või tünnides. Jahutuskaste võib teha kas tsement-betoonist või laudadest.” Lisatud on ka joonis eeskujulikust piima jahutamise kastist, kus on mõeldud nii vee peale- kui äravoolule. Noppisin selle uudise üles Kördi elumaja kõrvalt avastatud betoonist jahutuskasti postituse tõttu. Kui tegemist ikka on jahutuskastiga, tekib küsimus veevahetuse kohta alltoodud artikli kontekstis. Kas äravool toimus “loomulikult” ehk üleliigse vee äravoolu tulemusel üle kastiserva? Kas vee pealevool toimus samuti loomulikult ehk vihmade ajal (kast paiknes enam-vähem räästa all)? Või ämbritega? Kasti asukoht on selles mõttes ideaalne, et see jäi kogu päevaks maja ja tuulekoja varju.

Milvi mainis, et sealsamas elumaja ja lauda vahel toimus vene ajal lehmade lüpsmine. Selleks oli kohe olemas lüpsimasin, mis toimis iseseisva jõuallika (generaatori!?) pealt. Lehmad jäid ööseks Kördile okastraadiga piiratud alale. Julgen siiski arvata, et kast on vanem kui nõukogudeaegsed lüpsikorrad ja kuulub pigem Wirth’ide pere arsenali.

(veel …)

Reede, august 7th, 2015

Nahkanuia Pertelsonid

Täiendan oma eelmist postitust Nahkanuia Pertelsonide päritolust nende fotodega, mis jõudsid minu kätte tänu Helle-Maile. Alustan Jaan ja Anna Pertelsonist.

Jaan ja Anna Pertelson

Jaan Pertelson (1861-1935), elas Nahkanuial, pidas Arupealse talu ning oli lisaks ka rätsep. Võib olla viitab tema elukutsele ka mehe väljanägemine fotol, oleks nagu mõne tolleaegse moeajakirja kaanelt maha astunud. Kui ma 2013 aasta mais leidsin Sarapiku talu ülesküntud õuelt kaunilt graveeritud sildi nimega J.Pertelson, arvasin, et see kuulus Johannesele, Jaani pojale. Kuid nüüd arvan, et tegemist võis olla rätsepmeistri enda sildiga, mis eesnime initsiaali poolest sobis ka pojal alles hoida. Anna Maria Pertelson, neiupõlves Krünler, sündis SAAGA andmetel Vao külas aastal 1969 ning oli seega oma mehest mõned aastad noorem. Ta ka elas kauem kuigi täpset surmaaega ma hetkel ei tea.

(veel …)

Reede, juuli 31st, 2015

Aufzögling Peter

Möödunud nädalavahetusel külastas Nahkanuiat ja oma lapsepõlveradu Helle-Mai. Kohtusime, ajasime juttu ja üleeile tegin vastuvisiidi tema Tallinna koju. Nagu ikka, huvitusin vanadest fotodest ega pidanud seekord pettuma, Helle-Mai albumites oli nii mõnigi põnev jäädvustus nii Nahkanuialt kui selle elanikest. Huvi pärast hakkasin vanadest revisionidest vaatama Helle-Mai emapoolsete esivanemate Nahkanuia juuri ning jõudsin nii käesoleva postituseni.

@Toomas Simon

(veel …)

Laupäev, juuli 18th, 2015

1929 aasta Rõhu-Nahkanuia krimikroonika

1929 a. Rõhu krimikroonika @Järva Teataja 1929

Mäletate, kirjutasin Vardja veski põlemisest ja sellest kuidas ma selle uudiseni jõudsin. Vaadates läbi 1929 aasta Järva Teataja numberid, torkas silma mitmel korral mainitud Rõhu küla ja selle asunikud. Valdavalt olid kõik mainimised negatiivsed ja seondusid kuritegudega. Huvi pärast koondasin kõik sellised nupukesed ühte, et need oleksid ka siin ajaveebis alati võtta ning uudishimulikel lugeda. Nagu selgus, oli tunne, et Rõhu elanikud esinevad kriminaalse sisuga uudistes liiga tihti, petlik, sest lähemal uurimisel leidsin selliseid ainult 7, neist kaks on avaldatud eraldi postituses ning seonduvad pigem päästeteenistuse valdkonnaga.

(veel …)

Neljapäev, juuli 9th, 2015

“Üleliigne tee teedevõrgus”

Sain Valdo Praustilt väärtusliku vihje, et 1930. aasta Järva Teataja 29. novembri number mainib Nahkanuialt üle Endla soostiku Tartu poole kulgenud taliteed. Valdo kirjutas:

Näib, et Nahkanuia kaudu kulgenud talimaantee kustutati riiklikust teedevõrgust alles 1930. aastal (kuigi vast seda enam siis aastakümneis kaugliikluseks eriti ei kasutatud). Artikkel 29. novembri 1930.a. Järva Teatajast.

JT 29.11.1930, Üleliigne tee teedevõrgus 1930

(veel …)

Teisipäev, juuli 7th, 2015

Karjamardi müügikuulutus

1929.06.26 JT Müüa talukoht Karjamardi

See müügikuulutus avaldati 26. juuni 1929. aasta Järva Teatajas. Kuigi nimetatud on Rõhu küla, kuulus ja kuulub talu kindlalt Nahkanuia alla ning jääb lausa küla südamesse. Vaadates esimese vabariigi aegset maaüksuste loendit, ilmselt 20-ndatest, on ka seal Karjamardi kenasti nimetatud koos peremees Jakob Tambergiga. Talu suuruseks on märgitud 32,4 hektarit.

Jättes kõrvale küsimused miks otsustas Jakob Tamberg talu müüa ja kas see tal ka õnnestus, huvitab mind hoopis muu. Miks kasutab Jakob oma aadressina “Rõhu”, seda ajal mil Nahkanuia on talude arvu järele veel täiesti elujõus küla?

Laupäev, juuni 27th, 2015

Jaanipäev Koerus 1929 aastal

Sattusin vanade ajalehtede sirvimise hoogu ja vaatasin üle kõik 1929 aasta Järva Teataja numbrid, otsides sealt Koeruga seotud teateid ja uudiseid. Leidsin palju huvitavat aga kuna tulemas on jaanipäev, teen ülevaate sellest, milline nägi see Järva Teaja vahendusel välja 86 aastat tagasi. Pean mainima, et Koeru uudiseid võib leida pea igas Järva Teataja numbris, mis näitab, kui olulise keskusega oli tollal tegu. Ka 1929 aasta Jaanipäev kujuneb vähemalt kajastatuse poolest üheks Järvamaa suursündmuseks!

Esimese teate eelseisva ürituse kohta võib leida JT 14. juuli numbrist (lk. 4):

Jaanipäev Koerus suureks pidupäevaks

Jaanipäev, 24. juuni, saab Koerus suureks pidupäevaks. Vabadussõjas langenute Koeru kihelkonna mälestusmärgi püstitamise komitee poolt korraldatakse ilusas Aruküla kooli aias suurem pidu kontserdi, näitemüügi ja loterii-allegriga. Loosimisele tulevad põllutööriistad ja majapidamise tarbed. Aias on korraldatud peale selle igasuguseid lõbustusi. Muusika eest on hästi hoolitsetud, mängima tulevad Imastu invaliidide kodu pasunamehed.

Peo sissetulek läheb mälestussamba püstitamiseks. Suurejooneline pidu ja selle hea eesmärk peaks meelitama kogu kihelkonna peole, millega ka kauni kavatsuse läbiviimisele kaasa aidatakse, nii et mälestussammas juba lähemal ajal võib kerkida.

(veel …)

Laupäev, juuni 20th, 2015

Tulekahju Vardja veskis 1929

Otsides vanadest ajalehtedest infot Vahuküla Perenaisteseltsi kohta, sattusin ootamatult uudisele, mida vahendab Järva Teataja nr.96, 3. detsember 1929, lehekülg 4. Artiklil pealkiri köitis koheselt mu tähelepanu ja põhjusega. Kusagil mu mälus otsekui oleks teave Vardja veski põlemisest aga mälu on petlik. Niisiis uudis:

Vardja veski põles maha.
Omanik hindab kahju 4 miljonile. Tuli algas öösel, kui omanik kodust ära oli.

Järvamaal muudkui põleb. Möödunud laupäeva ööl leegitses jällegi tuli võimsalt, sedakorda Väinjärve vallas, kus hävitas Vardja veski. Tähendatud veskis, mis veejõul töötab, oli ka villatööstus. Veskihoone ühes ühe katuse all oleva elumajaga hävines täielikult.

Tuld veskis märgati öösel kella 1, mõnede arvamise järele kella 2 paiku. Elanikud ärkasid üles alles siis, kui leegid hoone juba täielikult oma võimusesse olid haaranud. Tulele piiri panna – seda ei olnud mõeldagi. Ka puudus algul rohkema hulgaline inimabi, sest Vardja veski asub üksikult soode-rabade vahel. Lähem asula Nahkanuka küla on kahe ja poole kuni 3 klm. kaugusel. Tuli levis kiirelt, võttes võimusesse peagi ka elumaja poole. Kõige suurem tulepesa oli villatööstuse osakond. Kella 3 olid tööstusest järel ainult varemed. Tööstuse sissesead põles täielikult, majakraami oli võimalus vähe päästa.

(veel …)

Neljapäev, juuni 18th, 2015