Nahkanuia ajaveeb
Elust ja olust Nahkanuia külas, Koeru vallas

Möödunud nädalal õnnestus mul külastada Metsa-Kaerassaare talu perepoega Paul Lättemäe’d. Rääkisime õige mitmetel teemadel aga muu hulgas jutustas Paul mulle paar põnevat seika seoses metsavendadendadega pärastsõjajärgsel ajal selles üksildases Endla nurgas Kaerassaares, kus tema vanemad elasid. Palju selles loos on tõtt, ei oskaks ilmselt Paulgi täie kindlusega öelda, sest tema kuulis seda oma vanemate käest. Aga et need olid segased ajad, mida teinekord põhjustasid segased inimesed, on ilmselge.

Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.

Sain hiljuti mailitsi kaks linki. Need viitasid pdf failidele Koeru kandi metsavendadest, nimeliselt Metsanurga külast Räägumetsa talust pärit Johannes ja Arnold Lindermannile. Mul ei õnnestunud leida Riigiarhiivi kodulehelt näitust ennast ja seepärast piirdun autoriõigusele viidates eeltooduga. Laadisin mõlemad failid üles oma serveriruumi ja lähemalt võite nendega tutvude klikkides allolevatele piltidele.

Metsavendadest olen selles ajaveebis kirjutanud ka varem. Peamiselt tugines see materjal küll Alfred Käärmann’i raamatul “Surmavaenlase vastu” (lk. 158-161) kuid killukesi võib leida ka teistest postitustest. Kõigi metsavendadega seotud postituste vaatamiseks valige parempoolsest RUBRIIGID rippmenüüst teema Metsavennad ja head lugemist!

(veel…)

Juhan Liblikmann sündis Metsla-Ellavere külas 23. juunil 1862 aastal. 17. veebruar 1934 on ta sisse kirjutatud Väinjärve valla Nahkanuia küla Haava tallu. Ta on seal peremees, vana mees ja ka lesk. Ma ei tea kuidas Haava talukoht Juhani kätte sattus aga pisut fantaseerides võiks ju mõelda nii. Ilmselt talude päriseksostmise ajal 19. sajandi lõpus ostis Juhan selle endise kõrtsikoha, mis selleks ajaks võis olla maha jäetud ja hoolitsemata, Väinjärve mõisniku käest enesele. Et vahepeal, see on talu omandamisele eelnenud ajal seal järjepidevat asustust ei olnud, sellele näib viitavat ka Juhani tütretütrel puuduv teadmine Haaval kunagi asetsenud kõrtsist.

(veel…)

Nagu Twitteri kontol lubasin, panen üles pisut infot kolme Nahkanuia piirikivi kohta. Kolme seetõttu, et eile lisandus kahele eelnevale veel üks, millele mu pilk juhuslikult peale jäi. Värskendame mälu.

Esimese kivi (nr 1) leidsin teeäärt trimmerdades sealt, kus omal ajal said kokku Kördi, Karjamardi ja Altsauna talude piirid. Täpsemalt võib kivi leidmisest lugeda postitusest “Nahkanuia piirikivi“.

(veel…)

Avaldasin hiljuti vanadpildid.net keskkonnas ühe foto, kus peal on Koeru Piimaühingu juhtivad tegelased 1937. aastal. Foto ülespanek sai teoks tänu juhuslikult Digiteeritud Eesti Ajalehed keskkonnast leitud Järva Teataja artiklile koos juuresoleva fotoga, mis kenasti nimedega varustatud. Kuna artikkel ei olnud pikk, toksisin selle arvutisse ümber. Kuid sellele oma arvutist lisainformatsiooni otsides sattusin peale hoopis koopiale mahukast väljaandest “Koeru Piimaühing 1912-1937″. Mõlemad, nii artikkel vanas Järva Teatajas kui ka raamatukene, on välja antud sama sündmuse puhul ehk 25 aasta möödumisel ühingu asutamisest. Et niipalju vaeva on juba kulunud, olgu mõlemad ka Nahkanuia ajaveebis ära toodud. Artikkel tervikuna ja raamat pdf kujul.

(veel…)

Külaelu pole kunagi olnud üksluine kui rääkida inimestest. Kuna neid elab maal vähem kui linnas, torkavad äärmused paremini silma ja jäävad meelde. Seekordses katkendis meenutab Arved oma küla (st. Väinjärve) inimesi. Joodikuid ja pillimehi, kiidukukkesid ja tõsiseid tööinimesi. Seda on lõbus lugeda ning samas tuletab see mulle meelde tänapäeva. Inimloomus pole selle mõnekümne aasta jooksul ju muutunud ning värvikaid karaktereid kohtab ka meie vallas igal sammul. Võib olla olen isegi üks neist! :) Kahju ainult, et ühestki neist inimestest pole säilinud ühtki fotot. Oleks põnev näha kirjeldatud majapidamisi ja seal elanud inimesi ka vanadel piltidel!

Mainitakse ka Veski talu. Huvitav kus see paiknes ja kas talu sai oma nime seal asunud veski järgi? Nii veski kui ka kõigi postituses mainitud ja mainimata Väinjärve küla inimeste kohta on igasugune lisainfo soojalt oodatud, eriti vanad fotod. Põnevat lugemist!

(veel…)

Suuremates päevalehtedes on olemas oma naljanurk ja “bränditud” anekdoodinurk. Tahaksin ka endale kangesti sellist aga pole mul naljasoont ega jõua ka naljalugusid minuni sedavõrd tihti, et neid regulaarselt avaldada. Kuid hiljuti sattus minu kätte tänu heale sõbrale alljärgnev, 125 aastat vana protokoll. Kas see võiks olla seemneks Nahkanuia naljanurga loomisel või on tegemist jätkuga seniavaldatud huumorivarjundiga dokumentidele nagu “Avaldus kolhoosi esimehele” või siis siin postituses toodud palvekiri. Asjaolu, et tegemist ei ole Koeru kandi inimeste ega kohtuga kaalub üles dokumendi sisu. Enne edasi lugemist vaata järele oma vanus ja veendu, et Sinu sünniaasta on 1992 või varasem!

(veel…)

Jalgratas, muusikakeskus ja ülikond on tänapäeval tarbeesemed, mille ostmiseks ei pea enam savist hoiupõrsast katki lööma. Siis ongi hea endale meelde tuletada, et see pole olnud mitte alati nii. Millega võrrelda tänapäeval lehma, mis omal andis suure osa pere toiduainete vajadusest ja miks mitte ka sissetulekust? Kui hobune võiks võrduda autoga, kas lehm võiks olla muruniiduk? Selge, et tegemist on vägivaldse võrdlusega kuid et jalgratas maksis kahe lehma hinna (!) oli mulle küll üllatus! Veel meeldis mulle lugeda tolle aja laste iseseisvusest ja oskusest leida endale tegevust ka üksi olles. Olgu siis selleks pilliroost mati tegemine ujuma õppimiseks või spordimängud karjamaal. Järgmine kord tuleb lähemalt juttu naabritest!

(veel…)